Kohtulahend

Menetluskulude jaotus

2(9)

Pärast 08.11.2001 andis hageja kostjale laenuks raha erinevate summadena. Raha saamisel kirjutas kostja kirja raha saamise kohta. Kui neid kirju kogunes palju, leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja kirjutab eraldi lehele kõik hagejalt laekunud rahasummad. Kogusumma, milles hageja kostjale laenuna andis, oli 27 263 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Neil on õiguslik alus korteri valdamiseks ja kasutamiseks. Aleksandra Davõdova ja Roman Zarandia vahel sõlmitud korteri ostu-müügilepingu punktis 2.3.1. sätestati kostja ja tema abikaasa õigus korteris elada ja registreerida see oma elukohana. Kokkuleppe kohaselt oli see õigus kostjale ja tema abikaasale antud tähtajatult, s. t kuni surmani. Nimetatud isiklik kasutusõigus jäi kehtima ka hageja suhtes korteriomandi võõrandamisel Roman Zarandia poolt hagejale. Vitali Petrovil on õigus korterit vallata ja kasutada AÕS § 227 lg 2 alusel. Kostja Aleksandra Davõdova vaidles vastu kommunaalkulude hüvitamise nõudele. Asjaolu, nagu oleks hageja kostjalt kommunaalkulude võlgnevuse tasumist nõudnud, on tõendamata, samuti on kostja hinnangul tõendamata see, et hageja ise oleks kommunaalkulusid kandnud. Samuti on tõendamata kommunaalkulude suurused ja summad. Ka laenulepingust tulenevad kohustused on tõendamata. Selle tõendamiseks esitatud venekeelsed dokumendid jäävad kostjale arusaamatuks. 11.03.2008 kohtuistungil ütles Aleksandra Davõdova, et hageja poolt saadetud kirja, milles ta andis kommunaalmaksete võla likvideerimiseks tähtaja ja hoiatas väljatõstmisega juhul, kui võlgnevust ei likvideerita, ei saa käsitleda VÕS § 196 lg 2 järgi kestvuslepingu ülesütlemise eelduseks oleva rikkumise lõpetamiseks antud mõistliku täiendava tähtajana VÕS § 114 tähenduses, sest seal ei viidata ei tasuta kasutamise lepingule ega räägita selgesõnaliselt ei VÕS § 114 tähtaja andmisest ega selle tulemusteta möödumisel lepingu ülesütlemisest. Aleksandra Davõdova hinnangul ei saa hageja poolt esitatud väljatõstmisnõuet käsitleda kestvuslepingu ülesütlemisavaldusena, sest selles nõutakse väljakolimist, aga ei mainita kordagi tasuta kasutamise lepingu ülesütlemist. Aleksandra Davõdova võttis õigeks, et tal lasub kommunaalkulude tasumise kohustus, kuid ei võtnud kommunaalkulude nõuet õigeks ja vaidles sellele vastu. Aleksandra Davõdova vaidles vastu ka laenulepingust tuleneva võla nõudele, väites, et ei ole raha reaalselt saanud. Menetluse vahepealne käik Harju Maakohus tegi 11.06.2007 otsuse, millega vaatas läbi hageja nõude kommunaalmaksete võla 32 720 krooni saamiseks ja jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et ülejäänud hageja poolt esitatud nõuete puhul on tegemist nii hagi aluse kui eseme muutmisega. TsMS § 376 lg 1 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Tallinna Ringkonnakohus tegi 12.12.2007 otsuse, millega tühistas Harju Maakohtu 11.06.2007 otsuse menetlusõiguse normi (TsMS § 392 lg 1 p 1, § 438 lg 1) olulise rikkumise tõttu ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus kohustas esimese astme kohut läbi vaatama kõik hageja esitatud nõuded ja võtma nende suhtes seisukoha. Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2007 otsus on jõustunud 15.01.2008.

3(9)

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 02.04.2008 otsusega osaliselt. Kohus rahuldas osaliselt hageja Nugzar Kekiešvili nõude kostja Aleksandra Davõdova vastu kommunaalteenuste võlgnevuse saamiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kommunaalteenuste võlgnevuse summas 25 288,35 krooni. Kohus rahuldas hageja Nugzar Kekiešvili nõude kostjate Aleksandra Davõdova ja Vitali Petrovi vastu korteri vabastamiseks ning kohustas kostjaid korteri asukohaga Tallinnas Xxxxxx xxx xxx-xx (korteriomandi kinnistusraamatu registriosa nr 13546401) väljaandmiseks hagejale ning määras kohustuse täitmise viisiks Aleksandra Davõdova ja Vitali Petrovi väljatõstmise korterist asukohaga Tallinnas Xxxxxx xxx xxx-xx. Kohus jättis täielikult rahuldamata hageja Nugzar Kekiešvili nõude kostja Aleksandra Davõdova vastu laenulepingust tuleneva võla 27 236 krooni saamiseks. Harju Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel. Kohus jättis kostjate menetluskulud nende endi kanda ja pani kummalegi kostjale kohustuse kanda 1/10 hageja menetluskuludest, arvestades asjaolu, et hageja varalised nõuded 59 983 krooni saamiseks Aleksandra Davõdovalt rahuldati ca 42 % ulatuses ning mittevaraline nõue tasuta kasutamise lepingu alusel kasutatava korteri valduse väljaandmiseks Aleksandra Davõdova ja Vitali Petrovi vastu, mis moodustab umbes 1/5 hagihinnast, rahuldati täies ulatuses. Maakohus leidis, et käesolevas asjas on esitatud kolm nõuet, mida tuleb eraldi hinnata ja kontrollida. Korteri tagastamise ja väljatõstmise nõude puhul on oluline hinnata, mis õigussuhte raames Aleksandra Davõdova ja Vitali Petrov vaidlusalust korterit kasutavad, kas hageja on õigustatud korteri tagastamist ja väljatõstmist nõudma, sh kas kasutamise aluseks olev tasuta kasutamise leping on lõppenud ning kas on täidetud lepingu ülesütlemise eeldused. Kommunaalkulude nõude puhul tuleb hinnata, kas Aleksandra Davõdoval lasus kommunaalkulude tasumise kohustus ning kas ta on selle kohustuse täitmata jätnud, kas hageja on tasunud korteri kommunaalkulude eest või on kommunaalkulude nõue muutunud hageja kui korteriomaniku suhtes sissenõutavaks. Laenulepingust tuleneva nõude puhul tuleb hinnata, kas hageja ja Aleksandra Davõdova vahel eksisteeris laenuleping, kas Aleksandra Davõdova on laenulepingu alusel raha saanud ja kas laenulepingust tulenev raha tagastamise nõue on muutunud sissenõutavaks. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja Nugzar Kekiešvili Tallinnas Xxxxxx xxx xxx-xx asuva korteriomandi omanik, mille tõendamiseks on esitatud korteriomandi kinnistusraamatu väljavõte (tlk 5). Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja A. Davõdova kasutab korteriomandit kasutusvalduse alusel. Korteriomandi kinnistusregistri registriosast ei nähtu, et korteriomand oleks koormatud kasutusvalduse või mõne muu piiratud asjaõigusega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on üheks piiratud asjaõiguse tekkimise imperatiivseks eelduseks vastavasisulise kande tegemine kinnistusraamatusse. Kuigi nimetatud säte jõustus 01.07.2003, oli varasemalt sama põhimõtte materiaalõiguslikuks väljenduseks AÕS § 203 lg 1 (kuni 01.07.2003 kehtinud redaktsioonis). Aleksandra Davõdova ja Roman Zarandia vahel 08.11.2001 sõlmitud korteri ostu-müügi lepingus (tlk 85 jj) kinnitas vaidlusaluse korteri vallasasjana ostnud Roman Zarandia, et ta võimaldab müüjal Aleksandra Davõdoval ja tema abikaasal Valeri Davõdovil elada lepingu objektiks olevas korteris ja registreerida korter elanikeregistris nende elukohana. Sellist kokkulepet võib kohtu hinnangul käsitleda kui õigust nõuda kasutusvalduse seadmist või siis kui võlaõiguslikku kasutuslepingut. Isegi siis, kui viidatud lepingut tuleks lugeda vallasasja kasutusvalduse lepinguks, näeb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 91 ette, et enne asjaõigusseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja nendega seotud seaduste muutmise seaduse jõustumist sõlmitud kasutusvalduse lepingud loetakse vallasasja üürilepinguks ja selle suhtes kohaldatakse üürilepingu kohta sätestatut. Antud kokkulepe ei näinud ette üüri maksmise kohustust, millest tulenevalt asus kohus seisukohale, et 4(9)

isegi siis, kui kõnealust kokkulepet tuleks käsitleda vallasasja kasutusvalduse seadmise kokkuleppena, tuleb alates 01.07.2003 sellele kohaldada tasuta kasutamise lepingu kohta sätestatut. Kohus asus seisukohale, et tasuta kasutamise lepingu poolteks on hageja ja Aleksandra Davõdova. Hageja tõi esile asjaolu, et ta aktsepteerib üksnes Aleksandra Davõdova kasutusõigust. Aleksandra Davõdova tugines samuti varasemas menetluses sellele, et üksnes temal on vaidlusaluse korteri kasutusõigus ja sellest õigusest tulenevalt majutab ta korterisse Vitali Petrovi. Kuivõrd ka kostjad ei ole väitnud, et Vitali Petrov oleks korteri kasutusõiguse aluseks oleva õigussuhte pool, järeldas kohus, et hageja ja Aleksandra Davõdova tahe oli suunatud sellele, et tasuta kasutamise leping kehtib üksnes nende vahel. Tasuta kasutamise leping on reeglina tasuta leping (VÕS § 389). Kui pooled teisiti kokku ei lepi, tuleb kasutajal VÕS § 391 lg 1 järgi hüvitada üksnes eseme säilitamiseks vajalikud kulud, mis ei hõlma kõiki kommunaalkulusid. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja raames on hageja korduvalt väljendanud seisukohta, et tal on õigus nõuda kostjalt kommunaalkulude hüvitamist ning A. Davõdova on selle kohustuse olemasolu õigeks võtnud, asus kohus seisukohale, et hageja ja Aleksandra Davõdova vahel kehtib vaidlusaluse korteri tasuta kasutamise leping, mille raames on hageja ja Aleksandra Davõdova eraldi kokku leppinud, et A. Davõdoval lasub kommunaalkulude hüvitamise kohustus. Hageja esitas 17.05.2007 kohtule kommunaalteenuste eest tasumist tõendavad maksekorraldused (tlk 114-132), millest nähtub, et hageja ja tema abikaasa Jana Kekiešvili on tasunud OÜ-le Minu Vara ja hilisemate maksekorralduste koopiate järgi KÜ-le Xxxxxx xxx xxx kokku 25 288,35 krooni. Maksekorralduste selgituses on märgitud, et tasutud on kas korteri Xxxxxx xxx xxx-xx eest (tlk 114) või Nugzar Kekiešvili eest. Kuna hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt kommunaalteenuste eest tasumist kuni 2007. aasta aprillini ning hageja nõuet ei suurendanud ega muutnud hagi aluseks olevaid asjaolusid, siis 11.03.2008 kohtuistungil esitatud maksekorraldusi ajavahemiku 05.11.2007 kuni 05.03.2008 eest kohus arvesse ei võtnud. Maakohus märkis, et kohustab kostjat A. Davõdovat hüvitama hagejale vaid hageja või hageja abikaasa poolt reaalselt tasutud kommunaalteenuste maksed, mille tasumist tõendavad eelnimetatud maksekorraldused, kuna teistsugust nõuet ei ole hageja esitanud. Nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks oli VÕS § 2 lg 1 koosmõjus § 108 lg-ga 1. Aleksandra Davõdova poolt allkirjastatud võlatunnistused, millega ta tunnistas kommunaalteenuste eest maksmise kohustust perioodide 2005. a. märts kuni 2006. a juuli eest ja 2005. a. august kuni 2006. a. august eest (tlk 147-149), ei oma kohtu hinnangul käesolevas asjas tähendust, kuna võlakohustuse võtmisega ei lõppenud hageja kui korteriomandi omaniku kohustused kanda asjaga seotud kulutusi ning hageja ei tasunud kommunaalteenuste arveid alusetult. Eeltoodu põhjal luges kohus tuvastatuks, et kostja Aleksandra Davõdova on rikkunud pooltevahelisest korteri tasuta kasutamise lepingust tulenevat kohustust maksta korteris tarbitud kommunaalteenuste eest. Tasumata on vähemalt 19 arvest tulenevad maksed ja võlgnevus on enam kui 25 000 krooni. Pooled ei vaielnud vastu asjaolule, et Aleksandra Davõdova ei ole kuni 11.03.2008 kohtuistungini korteri kommunaalteenuste eest esitatud arveid tasunud. Tegemist on olulise lepingurikkumisega VÕS § 196 lg 2 tähenduses. Hageja on saatnud kostjale kaks kirja (tlk 109-113), milles nõudis kommunaalteenuste võla tasumist. Sellega luges kohus tõendatuks, et lepingu rikkumise lõpetamiseks antud täiendav tähtaeg on tulemusteta möödunud. Kohtu hinnangul ei saa pidada hageja 31.08.2006 kirja (tlk 111-112) lepingu ülesütlemisavalduseks, kuna kirjas nõudis hageja tagatisraha järgneva kolme kuu eest, millest võib järeldada, et hageja eeldas korteri edasikasutamist kostjate poolt. Kohus asus seisukohale, et hageja esitas Aleksandra Davõdovale tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduse kohtumenetluse käigus, kui ta nõudis, et kostja korteri vabastaks. Õiguseõpetuses on väljendatud seisukohta, et VÕS §-s 195 sätestatud ülesütlemisavaldus ei pea vastama mingitele 5(9)

konkreetsetele vormi- ega sisunõuetele. Selle avalduse juures on üksnes oluline, et isik, kelle suhtes lepingut üles öelda soovitakse, lepingu lõpetamise tahtest selgesti aru saaks (vt P. Varul, I. Kull jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 654, p 9.2. ja 9.3). Kõik tasuta kasutamise lepingu lõppemise eeldused on täidetud ning hageja ja Aleksandra Davõdova vahel sõlmitud asja tasuta kasutamise leping tuleb lugeda lõppenuks. Kuivõrd korteri kasutamise õiguslik alus on lõppenud, lasub kostjatel korteri tagastamise kohustus AÕS § 80 lg-st 1 tulenevalt, mille kohaselt peab valdaja tagastama omanikule asja, mille valdamiseks tal õigust ei ole. Muid õiguslikke aluseid peale tasuta kasutamise lepingu Aleksandra Davõdoval korteri kasutamiseks ei ole ja lepingu lõppemisel peab ta asja tagastama teisele lepingupoolele (hagejale). Kostja Vitali Petrov kasutab asjaõiguslikult võõrast asja ning tema suhtes on hagejal õigus asi vinditseerida (AÕS § 80 lg 1). Korteri tagastamine seisneb selle otsese valduse üleandmises hagejale selliselt, et hagejal tekib korteri ainuvaldus. Hageja on taotlenud ka, et kohus määraks kindlaks vastava kohustuse täitmise viisi. Korteri tagastamise kohustuse täitmine toimub väljatõstmise teel. Kohus otsustas, et Aleksandra Davõdova ja Vitali Petrov tuleb vaidlusalusest korterist välja tõsta. Eluruumi tagastamise või väljaandmise kohustuse sundkorras täitmine seisneb kohustatud isiku väljatõstmises. Hageja nõude A. Davõdova vastu laenulepingust tuleneva võla 27 263 krooni saamiseks jättis kohus rahuldamata, kuna leidis, et laenulepingu sõlmimine poolte vahel ei ole tõendatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja Aleksandra Davõdova palub tühistada Harju Maakohtu 02.04.2008 otsuse osas, millega kohus rahuldas hagi tema vastu kommunaalteenuste võla saamiseks 25 288,35 krooni ulatuses, ning osas, millega kohus rahuldas hagi Aleksandra Davõdova vastu korteri vabastamiseks ja kohustas Aleksandra Davõdovat korteri asukohaga Tallinnas Xxxxxx xxx xxx-xx valduse hagejale välja andma ning määras otsuse täitmise viisiks kostja väljatõstmise korterist ning kohustas Aleksandra Davõdovat kandma 1/10 hageja menetluskuludest. Aleksandra Davõdova palub ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega jätta Nugzar Kekiešvili hagi Aleksandra Davõdova vastu täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu apellant Aleksandra Davõdova esimese astme kohtu tõlgendusega pooltevahelisele õigussuhtele ning leiab, et õigussuhte kvalifitseerimisel rikkus kohus ka menetlusõiguse normi (TsMS § 5, § 436 lg 4 ja § 439). TsMS §-st 5, § 436 lg-st 4 ja §-st 439 tulenevalt lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude alusel; kohus ei või otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud; samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja Aleksandra Davõdova poolt korteri kasutamise aluseks on isiklik kasutusõigus. Sellele tugines hageja 26.03.2007 esitatud hagiavalduses kui ka samal päeval toimunud kohtuistungil. Pooltevahelise õigussuhte teistsuguse kvalifitseerimisega rikkus kohus TsMS § 436 lg-s 4 sätestatud menetlusõiguse normi ning jõudis ebaõigele järeldusele, et poolte vahel on sõlmitud korteri tasuta kasutamise leping. Järelduse tegemisel tugines kohus menetluses läbiarutamata asjaoludele, nagu seda on Roman Zarandia ja Aleksandra Davõdova vaheline kasutusvalduse kokkulepe, mis väidetavalt ei sisaldanud kokkulepet üüri (või korteri kasutamise eest tasu) maksmise osas. Kuna lepingu sisu oleneb eelkõige poolte tahtest, ei või kohus tugineda oletuslikele asjaoludele, mida ta ei ole eelnevalt menetluses kontrollinud. Apellant juhib tähelepanu, et tema poolt Roman Zarandiale korteri müümise ajal (08.11.2001) kehtinud elamuseaduse § 28 lg 3 järgi kohaldati eluruumi tasuta kasutamisel eluruumi üürilepingut reguleerivaid sätteid. Seega oleks kohtuotsuses

6(9)

tuvastatu kohaselt poolte vahel ikkagi olnud sõlmitud üürileping, sõltumata üüri tasumise kokkuleppest või selle puudumisest. Apellant jääb esimese astme kohtus esitatud seisukoha juurde, et tema ja hageja vahel kehtib vaidlusaluse korteri suhtes jätkuvalt isikliku kasutusõiguse leping. Õigussuhte kvalifitseerimisel ja tasuta kasutamise lepingu lõppemise tuvastamisel kohaldas esimese astme kohus ebaõigesti AÕS § 202 ja VÕS § 389. Kohus tugines VÕS § 196 lg-s 2 sätestatud olulisele lepingurikkumisele kostja Aleksandra Davõdova poolt. Samas on pooled menetluse kestel selgelt väljendanud oma seisukohti selles osas, missugune asja kasutamise õiguslik reeglistik nende vahel kehtib. Hageja ei ole taotlenud hagiavalduses lepingu ülesütlemise tuvastamist ja kohus on pooltevahelise lepingu väidetavat ülesütlemist käsitlenud omaalgatuslikult. Apellandi arvates on esimese astme kohus hinnanud tõendeid ebaõigesti, tuvastades, et kostja Aleksandra Davõdova on 11.03.2008 kohtuistungi protokollis omaks võtnud korteri kommunaalkulude tasumise kohustuse. Kostja ei ole kommunaalkulude tasumise kohustust omaks võtnud. Kostja on tõdenud, et üldjuhul kaasneb isikliku kasutusõigusega kommunaalkulude tasumise kohustus, kuid käesoleval juhul kostjal sellist kohustust ei ole. Lepinguvabaduse printsiibist tulenevalt ei ole välistatud pooltevaheline kokkulepe, mille järgi A. Davõdova ei ole kohustatud korteri kommunaalkulusid kandma. Kuivõrd kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, hinnanud ebaõigesti tõendeid ning rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, on kohus jõudnud väära ja põhjendamatu järelduseni, et poolte vahel ei ole kehtivat korteri kasutusõiguse suhet ning kostja Aleksandra Davõdova on kohustunud tasuma kommunaalkulusid. Nimetatud asjaoludele antud kohtu hinnang on ebaõige ja on toonud kaasa kostja vastuväidete arvestamata jätmise. Asjas on võimalik teha uus kohtuotsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud kirjalikku vastust Aleksandra Davõdova apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu istungil vaidles vastustaja esindaja apellatsioonkaebusele vastu ning teatas, et vaidlusaluse korteriomandi uueks omanikuks on Jana Kekieišvili. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused TsMS§ 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsust ei ole vaidlustatud osas, millega hagi jätmises laenulepingust tuleneva 27 236 krooni väljamõistmiseks jäeti rahuldamata, mistõttu kolleegium antud nõude osas otsust ei kontrolli. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja nende esindajad, leiab, et otsus kommunaalkulude väljamõistmise osas on seaduslik ja põhjendatud ning otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Otsus on seaduse nõuete kohaselt põhjendatud ning kohtu järeldus vastab esitatud tõenditele. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega kommunaalkulude nõude osalises rahuldamises, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevat põhjendust. Kolleegium ei nõustu apellandiga, nagu oleks kohus on ületanud hagi piire ning on rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme. Õige on, et faktiliste asjaolude esitamine tsiviilasjas on poolte õigus. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, seega õigusliku hinnangu andmine asjaoludele on kohtu ülesanne.

7(9)

Toimiku materjalide kohaselt on kohus andnud õigusliku hinnangu pooltevahelisele õigussuhtele ning seda koos menetlusosalistega kohtuistungil arutanud. Seega on järgitud tsiviilkohtumenetluses ausa menetluse põhimõtet ning otsus ei saanud olla menetlusosaliste jaoks üllatav. Tegemist ei ole hagi piiride ületamisega ega uute asjaolude esitamisega kohtu poolt. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu 11.03.2008 kohtuistungi protokollile, millest pealegi ilmneb, et kostja Aleksandra Davõdova esindaja nõustus sellega, et tegemist on tasuta kasutamise lepinguga (t.lk.247). Hageja ei ole kohtuotsust apellatsiooni korras ka vaidlustanud. Seega on pooled kohtu poolt antud õigusliku hinnanguga nõustunud. Õige on, et kommunaalkulude tasumise kohustus ja selle suurus saab tuleneda lepingupoolte kokkuleppest. Kui kommunaalkulude tasumise kohustus oli poolte vahel vormistamata, siis lasus hagejal kohustus tõendada, et kostjal on selline kohustus. Hageja pidi esmalt esile tooma need faktilised asjaolud, millest sai teha järelduse kohustuse olemasolu ja selle õigusliku aluse kohta. Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga, et hageja tõendas nii nõudeõiguse olemasolu kui ka kommunaalkulude suuruse kohtu poolt tuvastatud ulatuses. Maakohus tuvastas, et pooltevaheline õigussuhe tuleneb tasuta kasutamise lepingust ning tulenevalt VÕS § 5 põhimõttest on põhjendatud eluruumi kasutamise korral kommunaalkulude hüvitamine kostja poolt. Seejuures on kohus põhjendatult märkinud, et kostja ei vaidlustanud kommunaalkulude tasumise kohustuse olemasolu. Apellandi väide on ekslik, et kostja ei ole omaks võtnud kommunaalkulude maksmise kohustust. 11.03.2008 kohtuistungi protokolli kohaselt„ Kostja 1 võtab õigeks, et kohustus kui selline kommunaalkulude eest tasumiseks on.“ ( t.lk. 247). Tegemist ei ole hagi õigeksvõtuga, vaid esitatud väitega nõustumisega. Samast kohtuistungi protokollist ilmneb, et kostja A. Davõdova vaidles vastu kommunaalkulude suurusele ja väitis, et ta ei ole arveid saanud ning lootis saavutada hagejaga kompromissi. Ka ringkonnakohtu istungil kostja A. Davõdova väitis, et on tasunud kommunaalkulusid kuni 2004. aastani. Seega ei ole kostja vaidlustanud kommunaalkulude tasumise kohustust, vaid vaidluse all oli selle suurus. Apellandi viide sellele, et tema poolt Roman Zarandiale korteri müümise ajal (08.11.2001) kehtinud elamuseaduse § 28 lg 3 järgi kohaldati eluruumi tasuta kasutamisel eluruumi üürilepingut reguleerivaid sätteid, on põhjendatud, kuid ka sellest väitest tuleneb, et eluruumi kasutamise korral tuli maksta kommunaalkulusid. Maakohus on otsuses põhjendatult viidanud võlaõigusseaduse sätetele, millest tulenevalt on kostjal kommunaalmaksete tasumise kohustus. Seega kolleegium ei tuvastanud antud nõude rahuldamisel ka materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist. Maakohtu otsusega rahuldati hagi eluruumi vabastamiseks ning selle väljaandmiseks ning kohustuse täitmise viisi määramiseks. Tallinna Ringkonnakohtu istungil vastustaja teavitas kohut, et vaidlusaluse korteriomandi uueks omanikuks on Jana Kekieišvili. Kolleegium tutvus kinnistusraamatu väljavõttega, milles veendus, et korteriomand on võõrandatud. Seega hageja esitas uue asjaolu, mida ei saa ringkonnakohus jätta tähelepanuta. TsMS § 210 lg 4 kohaselt kui eseme võõrandab hageja ja ese omandatakse tsiviilõiguse sätete järgi heauskselt, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja on nõudeõiguse kaotanud . Kostja teatas, et ta ei nõustu õiguseelneja asendamisega ning ei saa aru, kuidas mõjutab vaidlus enam hagejat. Seega on kostja esitanud sisulise vastuväite, et hagejal ei ole nõudeõigust. Kolleegium leiab, et kuivõrd kommunaalkulu on välja mõistetud perioodi eest, mil hageja oli omanik, siis on hageja õigustatud nõudma kulude hüvitamist ning nõudeõigus selles osas ei ole 8(9)

kadunud. Asja väljanõudmise ja eluruumi vabastamise nõudes on aga õiguslik olukord muutunud ning hageja õigusi seoses eluruumi võõrandamisega ei saa enam rikkuda, mistõttu tulenevalt TsMS § 210 lg-st 4 on hageja kaotanud nõudeõiguse välja nõuda eluruum kostjate valdusest. Arvestades eeltoodut tuleb otsus tühistada ja hagi eelnimetatud nõuetes tuleb jätta rahuldamata. Seetõttu ei oma tähendust ka otsuses käsitletud seisukohad lepingu ülesütlemisavalduse kohta ning kolleegium ei pea vajalikuks neid käsitleda. Menetluskulude jaotamine. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd hagi kuulub rahalise nõude puhul rahuldamisele ca 42 % ulatuses ning eluruumist vabastamise nõudes tuleb hagi jätta rahuldamata, siis on põhjendatud TsMS §163 lg1 alusel jätta hageja ja kostja Aleksandra Davõdova esimese astme kohtu kulud kui ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kostja Vitali Petrovi osas tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata, mistõttu TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb kostja menetluskulu jätta hageja kanda.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Malle Seppik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.