Tsiviilasi nr 2-06-21001
Tsiviilasja number
2-06-21001
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.11.2008 Tallinnas
Tsiviilasi
OÜ Sportmarket hagi Cape Baltic OÜ vastu 149 201,80 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.06.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Sportmarket apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14.10.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Sportmarket (reg.kood 10069636, asuk. Kunderi 8a,Tallinn), lepinguline esindaja Siim Roode Kostja Cape Baltic OÜ (reg.kood 11074964, asuk. Peterburi tee 75 Tallinn), lepinguline esindaja Lennart Oja
Harju Maakohtu 15.06.2007 otsus tühistada ja teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Välja mõista OÜ-lt Cape Baltic 149 201,80 kr. OÜ Sportmarket kasuks. Menetluskulu esimese ja teise astme kohtus jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 08.08.2006 esitas OÜ Sportmarket kohtusse hagi OÜ Cape Baltic vastu 149 201,80 kr saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt saatis kostja esindaja Alo Lilleberg 29.07.2005 hageja esindajale Boris Kirtile elektronkirja, kus tegi spordikaupade müügilepingu sõlmimise ettepaneku. Müügilepingu esemeks olevad kaubad olid varasema omandireservatsiooniga lepingu alusel müüdud AS-ile Sebra Kaubandus, kuid viimane ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ja hageja taganes lepingust ning nõudis AS-ilt Sebra Kaubandus kaubad tagasi. AS Sebra Kaubandus andis kaupade valduse üle kostjale. 29.12.2005 kuulutati välja AS Sebra Kaubandus pankrot. Hageja võttis kostja lepingu sõlmimise ettepaneku vastu ning 02.08.2005 esitas kostjale arve summas 149 201,80 kr, mida kostja pole tasunud. Hageja on kõik lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud. Alo Lillebergi poolt tehtud lepingu sõlmimise ettepanek oli piisavalt määratletud ja pooled saavutasid kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. OÜ Cape Baltic OÜ juhatuse liige Alo Lilleberg oli AS Sebra Kaubandus osanik ja endine juhatuse liige. Samuti oli OÜ-l Cape Baltic ja AS-l Sebra Kaubandus ühine tegevuskoht. Teadaolevalt on OÜ-s Cape Baltic asunud tööle endised AS-i Sebra Kaubanduse töötajad. Sisuliselt oli tegemist ettevõtte üleminekuga. Hageja palus kostjalt välja mõista 149 201,80 kr. Juhul, kui kohus leiab, et ostumüügilepingut ei sõlmitud või ei toimunud ettevõtte üleminekut, palus hageja kohustada kostjat arvel loetletud kaubad tagastama või kaupade maksumuse hüvitama alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal ei ole hageja ees raha tasumise kohustust. Pooled ei ole müügilepingut sõlminud. 29.07.2005 elektronkirjas ei ole nimetatud müüdavate kaupade kogust, liiki ega müügihinda. Hageja ei ole tõendanud, millises osas ja mis tingimustel müügilepingu sõlmimise ettepanek väidetavalt esitati. Kostja näol ei ole tegemist AS-i Sebra Kaubandus seadusjärgse õigusjärglasega, vaid täiesti iseseisva juriidilise isikuga. Spordikaupade valdus ei läinud üle kostjale. Hageja esitatud arvel puudus märge omandireservatsiooni kohta. Hageja on sama nõude esitanud AS-i Sebra Kaubandus pankrotimenetluses. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 15.06.2007 otsusega hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. AS Sebra Kaubandus on registrist kustutatud 02.02.2007. AS-i Sebra Kaubandus ja kostja vahel ei ole sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingut ning puuduvad tõendid, et kostja on üle võtnud AS-i Sebra Kaubandus lepingujärgsed kohustused. Samuti pole ettevõte kostjale üle läinud seaduse alusel. Seega AS Sebra Kaubandus ja kostja vahel ei ole toimunud ettevõtte üleminekut. Pooled vaidlesid selle üle, kas poolte vahel on müügileping sõlmitud. Vaidlus puudus selles, et Alo Lilleberg oli üheaegselt nii AS-i Sebra Kaubandus kui ka kostja juhatuse liige ning et hageja ja AS-i Sebra Kaubandus vahel oli sõlmitud müügileping Head spordikaupade osas. 06.09.2004 arvest nr 8003 tulenevalt kuulus arves märgitud kaup müüjale kuni ostja on kauba eest täielikult tasunud. 01.10.2004 arve nr 10001 sisu oli identne arvega nr 8003,
kuid see ei sisaldanud kaupade omandireservatsiooni kokkulepet. Kuna kohus lähtus hilisemast kokkuleppest, mis ei sisaldanud endas omandireservatsiooni kokkulepet, andis kohus hinnangu, kas 29.07.2005 elektronkirjaga lepiti kokku hageja ja AS-i Sebra Kaubandus vahelise müügilepingu lõpetamises ning poolte vahel uue lepingu sõlmimises. Kohtu arvates on 29.07.2005 elektronkirja näol tegemist AS Sebra Kaubandus seadusliku esindaja Alo Lillebergi võlgnevuse maksmise ettepanekuga, mitte pakkumusega. Sellisena käsitles seda ka hageja tolleaegne seaduslik esindaja Boris Kirt. Antud nõude on hageja esitanud ka AS Sebra Kaubandus pankrotimenetluses. Pankrotihalduri Ly Müürsoo 29.11.2006 vastuse kohaselt tunnustati hageja nõuet summas 233 710,74 kr täies ulatuses II järgu nõudena. 20.11.2006 palus Boris Kirt hageja AS-i Sebra Kaubandus pankrotimenetlusest välja arvata. Tõendamist pole leidnud, et hageja väljastas pärast 29.07.2005 elektronkirja vahetust ASile Sebra Kaubandus kreeditarve ning kostjale samas summas arve kaupade eest. Hageja on esitanud 30.06.2005 kreeditarve nr 604 AS-le Sebra Kaubandus summas 149 201,80 kr ning 30.06. 2005 arve nr 605 OÜ-le Cape Baltic summas 149 201,80 kr, kuid nendel arvetel puudus vastuvõtja allkiri. Alo Lilleberg on vande all antud seletuse kohaselt kinnnitanud, et ta ole ühtegi nimetatud arvet vastu võtnud. Hageja ei ole tõendanud, et AS Sebra Kaubandus oleks kostjale kaubad üle andnud. Kaupade üleandmist ei tõenda asjaolu, et Head spordikaubad ei kuulunud AS-i Sebra Kaubandus pankrotivara hulka. 29.07.2005 elektronkirjaga ei sõlmitud poolte vahel lepingut. Tegemist oli Alo Lillebergi võlgnevuse tasumise ettepanekuga. Kostja ja AS-i Sebra Kaubandus vahel 01.07.2005 sõlmitud lepingust, milles lepiti muuhulgas kokku AS Sebra Kaubanduse laojäägi ülevõtmises, ei nähtu, et kostja oleks üle võtnud Head spordikaupu. Kinnitust ei ole leidnud, et kostja ja AS Sebra Kaubandus oleks sõlminud nimetatud spordikaupade osas lepingu. Isegi kui AS Sebra Kaubandus ja kostja kaubad olid ühes laos, tuleb hagejal tõenda, et kaubad läksid kostja valdusesse. Eeltoodu alusel jätab kohus VÕS § 1027 alusel esitatud nõude rahuldamata. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 15.06.2007 otsuse. Apellant on seisukohal, et on toimunud ettevõtte üleminek. Kohus ei ole hageja esitatud tõendeid analüüsinud ega tõendatud asjaolusid arvestanud. Kohus on ebaõigesti tuvastanud selle, et poolte vahel ei ole sõlmitud müügilepingut. Kohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata pearaamatu väljavõtte kui tõendi, millest nähtub 30.06.2005 AS-le Sebra Kaubandus kreeditarve ja vastustajale müügiarve koostamine. Nimetatud tõend kogumis tunnistaja vande all antud seletustega tõendab vastustajale arvete üleandmist ja sellega lepingu sõlmimist. Kohus on poolte seadusjärgsete esindajate vande all antud seletusi hinnates jõudnud järeldusele, et nimetatud kreedit- ja müügiarvet apellant vastustajale üle andnud ei ole. Apellant leiab, et A.Lillebergi vande all antud seletusi ei saa lugeda usaldusväärseks, kuna A.Lillebergil vastustaja osanikuna on isiklik huvi arve mitteüleandmise tuvastamise ja seega lepingu sõlmimise tõendamata jäämise vastu.
Kohus on arve üleandmise fakti tuvastamisel arvestanud pankrotihaldur Ly Müürsoo 29.11.2006 kirjas sisalduvat kinnitust. Samas selle põhjal, kas apellant esitas AS-i Sebra Kaubandus pankrotimenetluses nõude, ei saa teha järeldusi selle kohta, kas 30.06.2005 arved on vastustajale üle antud. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus hagi rahuldamiseks. TsMS § 436 lg.7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike põhjendustega. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud esitatud AS Sebra Kaubanduse ja OÜ Cape Baltic juhatuste liikme elektronkirja ja ebaõigesti kohaldanud (kohaldamata jätnud) materiaalõiguse normi. Vaidlust ei ole selles, et hageja oli sõlminud AS-ga Sebra Kaubandus Head spordikaupade müügilepingu müügihinnaga 149 202,80 kr. ja hageja oli esitanud ka ostjale nõude kauba eest tasuda. Hageja väite kohaselt lõpetas AS Sebra Kaubandus müügilepingu ja samas sõlmis OÜ Cape Baltic hagejaga sama müügiobjekti suhtes müügilepingu. Seega hageja väidab, et müügilepingus asendus ostja. Selline olukord on lepingu ülevõtmine ja seda reguleerib
AS Sebra Kaubandus ja OÜ Cape Baltik juhatuse liige Alo Lillebergi esindaja elektronkirjas teatas viimane 29.07.2005 hagejale, et AS Sebra Kaubandus tegevus on alates 1. juulist peatatud ning 1. juuli seisuga jätkab Head müügiga Cape Baltic OÜ. Hagejale tehakse ettepanek, et allesjäänud võla ulatuses väljastab hageja AS-le Sebra Kaubandus krediitarve ja samas kirjutab hageja Cape Baltic OÜ-le sama asja peale uue arve ja maksegraafiku. Kuivõrd Alo Lilleberg oli nii AS-i Sebra Kaubandus kui ka tolle tegevust jätkava Cape Baltic OÜ seaduslik esindaja, tõendab kolleegiumi hinnangul nimetatud elektronkiri, et AS Sebra Kaubandus ja Cape Baltic vahel oli sõlmitud kokkulepe VÕS § 179 lg.1 kohases lepingu ülevõtmises. VÕS § 179 lg.2 sätestab, et lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Seega asendus senine müügilepingu pool (ostja) AS Sebra Kaubandus uuega, s.o. OÜ-ga Cape Baltic. Ettepanekut esitada märgitud arved tuleb hinnata hagejale lepingu ülevõtmiseks nõusoleku saamise ettepanekuna. Hageja oli ostja asendamisega nõus: hageja pearaamatu väljavõttest (toimiku lk.64) nähtub, et hageja kirjutas AS-le Sebra Kaubandus välja krediitarve summale 149 201,80 kr. ja kostjale arve sama summa peale; vande all üle kuulatud Alo Lilleberg väitis, et ta ei võtnud Boris Kirdilt nimetatud arveid vastu, kuid see ei tähenda veel, et viimane neid ei esitanud. Sellest, et arvete üleandmise ajaks oli Alo Lilleberg juba
ümber mõelnud, teatades, et ta ei jätka läbirääkimisi, kuni AS Sebra Kaubandus majanduslik seis pole teada, ei saa välja lugeda tahteavaldust ostja asendamise tehingust taganemiseks. Nimetatud tehingu ega ka müügilepingu kehtivust ei mõjutanud hageja poolt nõude esitamine AS Sebra Kaubandus pankrotimenetluses. Müügileping on vastastikuste kohustustega leping. Kuni müügilepingu ülevõtmiseni ei ole ostja keeldunud ostu eest tasumisest põhjendusega, et talle ei ole hageja poolt kaupu üle antud. Alo Lillebergi vande all antud ütlustest nähtub, et AS Sebra Kaubandus sõlmis hagejaga Head spordikaupade müügilepingu 24.09.2004; ütlustes antud olukorra kirjeldusest ei nähtu väidet, et AS Sebra Kaubandus oleks nõudnud hagejalt kaupade üleandmist või keeldunud kaupade eest maksmisest või müügilepingust taganenud põhjendusel, et hageja ei ole kaupa üle andnud. Eespoolmärgitud elektronkirjas tunnistatakse võlgnevust hageja ees ja selle sissenõutavust, pannes ette kirjutada AS-le Sebra Kaubandus krediitarve ja esitada sama võlgnevuse ulatuses arve OÜ-le Cape Baltic. Hageja esitas ka alternatiivse nõude alusetu rikastumise sätete alusel, väites, et kuna AS-il Sebra Kaubandus oli OÜ-ga Cape Baltic ühine ladu ja kaupluseruumid, siis muutus kostja müügilepingu ülevõtmisega kaupade valdajaks, ja kohus luges kaupade valduse ülemineku kostjale tõendamatuks. Kuid müügilepingust tuleneva nõude sissenõutavuse seisukohalt ei ole vaidlus, kas kaupade valdus läks AS-lt Sebra Kaubandus OÜ-le Cape Baltic üle või mitte, üldse asjakohane. Kostja võib keelduda müügilepingut täimast, kui ta tõendaks, et hageja ei ole kaupu AS-le Sebra Kaubandus üle andnud, kuid ta ei ole seda tõendanud ega isegi väitnud. Seega tuleb hagi VÕS §-de 179 lg.2 ja 208 lg.1 alusel rahuldada. Menetluskulu jääb seoses hagi rahuldamisega kostja kanda.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.