Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Esimese astme kohtu otsus 28. mai 2007. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis Viktor Žilinilt KÜ Linnamäe tee 81 kasuks välja 8982, 20 krooni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, s. t. tegemist on deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, s. t. tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätestata teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahju hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi: tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: seadusega kaitstud õigushüve rikkumise tulemusena peab kannatanul olema tekkinud kahju; kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine; kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; kahju peab olema tekitatud süüliselt. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 sätestab korteriomandi eseme kasutamise piirangud ja lõike 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg. 1 p. 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. EhS § 2 lg. 6 punktide 3 ja 5 kohaselt on ehitamine ehitise rekonstrueerimine ja ehitise lammutamine. Vaidlus puudub selles, et kostja teostas temale omandiõiguse alusel kuuluvas korteris remonttöid – lammutas WC ja vannitoa vahelist paneelseina eesmärgil kaks eraldi ruumi ümber ehitada üheks ruumiks. Asjaolu, et kostja korteris toimunud remonttööde käigus purustati veetorustik 1. - 6. korruseni, on tõendatud KÜ Linnamäe tee 81 aktiga, mille kohaselt KÜ esinaise ja juhatuse liikmete, avariiteenistuse Toru Abi Lavateir AS-i esindajate ja kannatanud osapoolte juuresolekul teostatud kontrolli tulemusel tuvastati, et korterites nr. 56, 48, 44, 40 on lõhutud veevarustuse ja kanalisatsiooni püstiku torud põhjusel, et korteris nr. 52 teostati 6. augustil 2005. a. tualettruumi ja vannitoa vahelise seina demontaaži, mille käigus kukkus paneelsein püstiku torudele. Tunnistaja S. L., kes elab kostja korteri suhtes ülemises korteris, kuulis tugevat pauku vastu seina, misjärel ta kuulis sahinat WC-s, kuhu ta koheselt läks. WC-s purskas vesi kui fontään, kuna külmaveetoru kiip oli 10 - 15 cm kõrguselt katki nagu ära lõigatud. Tunnistaja läks koheselt alla kostja korterisse, kus ta koridorist nägi, et WC ja vannitoa vaheline paneelsein oli viltu kukkunud WC suunas. Tunnistaja A. A., kes elab kostja korteri suhtes kaks korrust allpool, kinnitas, et ta kuulis enne uputust kõva pauku, misjärel hakkas vesi ülalt voolama. Püstaku toru oli alla vajunud. Lisaks kirjalikele tõenditele, s. h. fotodele sündmuskohast, on tunnistajate ütlustega tõendatud sündmuse toimumine kostja korteris. Tuginedes eeltoodule on leidnud tõendamist, et kostja tegevuse tulemusel on põhjustatud kahju hagejale, kes pidi tellima ja tasuma püstiku toru vahetuse, kuna hageja

kohustuste hulka kuulub eelmärgitud süsteemide korrashoiu korraldamine. Kui kostja ei oleks asunud teostama remonttöid, mille käigus ta lammutas WC ja vannitoa vahel olevat paneelseina, siis ei oleks toimunud püstiku toru purunemist. Seega kostja tegevus on kahju tekitamise seisukohalt kausaalne, kuna selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg - kahju. Kostja väide, et torud olid halvasti kinnitatud ei ole põhjuslikus seoses juhtunuga. Lasnamäe LOV linnavara osakonna õiendist nähtub, et torude kinnitamine põranda ja lae külge ei ole nõutav. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et paneelseina pealekukkumine plastiktorule oleks toru kinnituse korral selle terveks jätnud. Eeltoodut ei kinnita ka kostja esitatud korteri ülevaatuse akt. Püstiku torude tugevuse nõudeks ilmselgelt ei ole paneelseinte raskuse äkilisel vajumisel tekkinud raskusjõud, mistõttu kostja väide ei ole tõsiselt võetav. Eeltoodu välistab ka kostja vastutuse vaid 1/9 osas. Sanitaarkabiini lammutamisel koos kommunikatsioonide muutmisega on kostja poolt rikutud hageja põhikirja punkti 3. 2. 14, sest selleks puudus juhatuse kirjalik luba. Eeltoodu annab alust väita, et kostja tegevus oli vastuolus hageja põhikirjaga, seega tegemist on õigusvastase käitumisega, seega on kahju tekitatud õigusvastaselt. Kostja tellis AS-ilt Eesti Projekt plaani, kuid remonttööde tegemise ajaks ei olnud plaani kätte saanud ega ka hagejale esitanud. Seega kostja tegevus 6. augustil 2005. a. oli õigusvastane, kuna tal puudus reaalselt projekt. Projekti tellimine ei ole samastatav projekti olemasoluga ja selle alusel tööde teostamisega. Kostjal puudus tööde teostamise ajal AS-i Eesti Projekt plaan, milles on märgitud lammutustööde teostamiseks konkreetsed juhised: kus, mida, kuidas ja millisel lubatud viisil teostada lammutustöid, s. h., kuhu panna ajutine tugistus, paneelseina tükeldamiseks ettenähtud mõõtmed ja võimalik ladustamise koht ja tükkide arv. Eeltoodud juhised on esmalt selleks, et tagada ohutu ja turvaline lammutustöö. Kuna kostjal puudus AS-i Eesti Projekt plaan tööde teostamiseks, siis puudus tal ka võimalus teostada nõuetekohaselt lammutustöid, mille kinnituseks on juhtunu – toru purunemine. Esitatud piltidest nähtub, et kostja ei järginud tööde teostamisel selleks ettenähtud nõudeid, s. o. paneelseina tükeldamine mitte suuremates mõõtmetes kui 50 x 50 cm. Eeltoodu kinnitab, et kostja kasutas ebaõiget lammutustehnoloogiat. Seega on kostja käitumine olnud õigusvastane ning ta on rikkunud hoolsuskohustust teostada lammutustöid vastavalt ES § 29 nõuetele – kostja alustas ümberplaneerimistöid enne projekti saamist ja korteriühistu juhatusega kooskõlastamata. Kostja tegevus on olnud vastuolus KOS §-ga 10, mille kohaselt korteriomandi eseme kasutamine ei tohi minna vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Püstiku toru purunemine, mille tagajärjel oli paljudes korterites veeuputus, on ilmselgelt vastuolus seaduse ja kolmanda isiku õigustatud huvidega. VÕS § 127 lg. 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejale tekitatud kahju suurus on võrreldav kulutustega, mida ta tegi rikutud asja endisesse olukorda viimiseks. Toimiku kirjalikest materjalidest nähtub, et Toru Abi on esitanud hagejale arveid kokku 2259, 50 krooni eest ja OÜ Torusüsteemid 6722, 70 krooni eest. Pooled ei vaidle püstiku vahetamise ja selleks kulunud 8982, 20 krooni üle. Nimetatud kahju tuleb kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

korterisisese torustiku ühenduskoht. Korterites nr. 48, 44 ja 40 olevat rikutud ainult külmaveepüstiku ja korterisiseste torustike ühenduskohad. Tunnistaja S. L.i sõnul hakkas tema tualetis vesi purskuma ning apellandi korteris nägi ta, et tualeti ja vannitoa vaheline sein oli tualeti suunas viltu vajunud. Aktis märgitud rikkumiste puhul oleks tunnistaja pidanud kindlasti märkama ka jooksvat vett apellandi korteris. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema korteris toru vigastatud ainult liitumiskohas korterisisese torustikuga, selles osas on tunnistaja ütlused koostatud aktiga vastuolus. Tunnistaja A. A.u ütluste kohaselt olid murtud ainult torude ühenduskohtade kinnitused, apellandi korteris tunnistaja käinud ei olnud. Aktis on aga märgitud, nagu oleks tunnistaja osalenud akti koostamisel. Seega on akt tunnistaja ütlustega vastuolus. Tunnistaja ei mäletanud, kas tema korteris torustikku remonditi või vahetati see ära, ta ei mäletanud ka, milline toru oli vigastatud, kuid väitis, et vesi tema põrandal oli soe. Vastustaja aga väidab, et rikutud oli külmaveetorustik. Fotodelt ei ole võimalik aru saada, kas need on tehtud sündmuskohal või mitte. Pole teada, millal ja kes need fotod on teinud, tegemist on vaid vastustaja paljasõnaliste väidetega nende kohta. Fotod nr. 2 ja 3 näitavad, et teadmata korteris on vigastatud korterisisese torustiku ja püstiku vaheline ühenduskoht. Selline vigastus ei põhjusta kogu püstiku vahetust. Fotol nr. 4 ei ole torud üldse vigastatud ja fotol nr. 5 on toru selle ühenduskohast lahti monteeritud, mis ei tõenda midagi. Fotol nr. 1 on näha, et käterätikutoru on lahti monteeritud, mingeid toru kahjustusi näha ei ole. Fotodelt 6 - 8 on näha, et sama käterätikutoru on kinni keeratud, samuti on näha, et on asendatud üks kolmest torust. See on vastuolus vastustaja väidetega, et apellandi korteris olid vigastatud kõik kolm toru. Fotode nr. 11 ja 12 kohta märkis vastustaja, et need on tehtud fotodega nr. 2 - 5 samal päeval, kuid fotol nr. 5 nähtav uks on fotodel nr. 11 ja 12 juba vahetatud. Võib eeldada, et fotod nr. 11 ja 12 on tehtud pärast väidetavat toruvahetust. Fotode nr. 4 - 5 ja 11 - 12 alusel ei ole tegelikult üldse võimalik järeldada, et torusid vahetatud oleks. AF-Estivo AS-i spetsialistide poolt koostatud ülevaatuse tulemuse järgi ei olnud plastikust veepüstikutorud nõuetekohaselt fikseeritud. Läbiviidud paneelidest on torude ümbrus jäetud montaaživahuga täitmata, sel põhjusel liikusid torud vabalt kogu püstiku ulatuses. Nõuetekohasel kinnitamisel oleks terve torustiku liikumine ja rikkumine olnud välistatud. Kohus jättis tõendi kogumata, kui jättis kostja taotluse AF-Estivo AS-i spetsialisti ülekuulamiseks rahuldamata. Apellant ei ole rikkunud korteriühistu põhikirja ja tema tegevus ei olnud õigusvastane. Vaidlust ei ole selles, et apellant demonteeris korteris vannitoa ja tualeti vaheseina. KÜ põhikirja punktis 3. 2. 14 räägitakse korterite tehnosüsteemidest ja kandvatest konstruktsioonidest. Seega ei olnud KÜ kirjalikku luba vaheseina demonteerimiseks vaja. Juhatuse esimees oli apellandi korteris teostatavate töödega kursis ega omanud mingeid vastuväiteid. Ehitusprojekti puudumine ei oma mingit tähtsust. Nimetatud vaheseina (sanitaarkabiini) kui mittekandva konstruktsiooni mahavõtmiseks ei ole ehitusprojekti ega ehitusluba vaja. Eesti Projekti AS-is koostati projekt apellandi korteris muude rekonstrueerimistööde jaoks, mitte sanitaarkabiini mahavõtmiseks. Vastustaja ei ole tõendanud kogu külmaveepüstiku vahetamise vajadust. Esitatud aktist ja tunnistajate ütlustest tuleneb, et vigastatud olid üleminekukohad korterisisestest torudest püstikusse. Nimetatud vigastusi oli võimalik kõrvaldada palju väiksemate kuludega. Tegelikult tegigi seda ToruAbi Lavateir AS 2259, 50 krooni eest. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, küll tuleb otsuse põhjendust muuta. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja oli vaidlusaluse kahju põhjustanud sündmuse ajal Tallinnas XXXXXXXX XXX XX-XX asuva korteriomandi omanik ning et samas elamus asuvate korteriomandite valitsemiseks on korteriomanikud asutanud korteriühistu Linnamäe tee 81. Maakohus tuvastas, et kostja korteris toimunud remonttööde käigus purustati 6. augustil 2005. a. veetorustik 1. – 6. korruseni ning et hageja, kelle kohustuste hulka kuulub elamu veesüsteemi korrashoiu korraldamine, tellis püstikutoru vahetuse ja tasus selle eest kokku 8982, 20 krooni. Nende faktide tuvastamist on maakohus otsuses piisavalt põhjendanud. Kolleegium nõustub maakohtu poolt nende faktiliste asjaolude tuvastamiseks tehtud järeldustega ja tõenditele antud hinnanguga. Veesüsteemi püstikutoru, mida kostja korteris toimunud remonttööde käigus kahjustati, oli vastavalt KOS § 1 lõikele 2 ja § 2 lõikele 2 korteriomanike kaasomandis. Nii on KOS § 1 lg. 2 kohaselt kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis sama seaduse § 2 lg. 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis, KOS § 2 lg. 2 kohaselt aga ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Selle üle, et vaidlusalune vigastatud toru ei kuulunud kostja korteriomandi reaalossa, ei ole olnud ka vaidlust. Maakohus leidis õigesti, et vaidluse lahendamiseks on asjakohased sätted KOS §-d 10 ja 11. KOS § 10 lg. 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega, sama paragrahvi lg. 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KOS § 11 lg. 1 p. 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Et kostja kahjustas kaasomandi esemeks olevat püstikutoru, siis rikkus ta KOS § 11 lg. 1 punktis 1 sätestatud kohustust ja peab sellega tekitatud kahju hüvitama. Et korteriomaniku poolt oma korteriomandi kasutamisega teistele korteriomanikele kahju tekitamisest hoidumise kohustus ja kahju hüvitamise nõude alused on reguleeritud KOS-i erisätetega, siis ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval muid sätteid, sealhulgas deliktiõiguse sätteid (vt. Riigikohtu lahend 3-2-1-91-06) ja maakohus on neid sätteid ebaõigesti kohaldanud. Seejuures võib korteriomanike eest KOS § 11 alusel esitada kahju hüvitamise nõude ka korteriühistu, kelle ülesandeks on korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lõikest 1 tulenevalt korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu õiguse üle kahju hüvitamise nõuet esitada ei ole vaieldud. Sellest tulenevalt ei ole vaidluse lahendamiseks oluline, kas kostja elamu püstikutoru kahjustamisega rikkus lisaks KOS § 11 lg. 1 punktile 1 veel mingeid norme, sealhulgas EhS või kostja põhikirja sätteid. Et esineks alus kostja vabastamiseks vastutusest korteriomanike kaasomandi eseme kahjustamise eest KOS § 11 lg. 3 alusel, ei ole kostja tõendanud. Osundatud lõike lause 1 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kostja on väitnud, et torustik oli nõuetekohaselt kinnitamata, nii et torud liikusid vabalt kogu püstiku ulatuses ning et nõuetekohasel kinnitamisel oleks torustiku liikumine ja rikkumine olnud välistatud, kolleegium leiab aga, et väidetut ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole esile toonud, millistest väidetavatest nõuetest torustikule on ta lähtunud, Lasnamäe LOV linnavara osakonna õiendis märgitu kohaselt ei tule aga torusid kinnitada põranda ja lae külge, nagu kostja on väitnud,

ning torustik kinnitatakse üksnes klambritega vertikaalseinale (tl. 74). Asjaolu, nagu oleksid torud kogu püstiku ulatuses vabalt liikunud, ei ole kostja samuti tõendanud: kostja poolt esitatud Estivo akt on koostatud 2007. a., selle käigus on üle vaadatud üksnes kostja korter kaks aastat pärast juhtumit ning selles ei sisaldu ega saagi sisalduda mingeid järeldusi veetorustiku kohta elamus õnnetuse toimumise ajal (tl. 94 – 98), mingeid muid tõendeid ei ole kostja oma väite tõendamiseks aga esitanud. Samas on hageja esitanud fotod 4, 11 ja 12, millel on näha kronšteinid, millega torud olid seinale kinnitatud (tl. 113, 116). Et kostja ei ole tõendanud asjaolu, millega ta on soovinud põhjendada oma vastutusest vabanemist, siis ei ole vajadust analüüsida seda, kas see asjaolu üldse on käsitletav KOS § 11 lõikes 3 sätestatud asjaoluna. Muude asjaoludega ei ole kostja apellatsioonimenetluses oma vastutusest vabastamise alust põhjendanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab kolleegium veel vajalikuks märkida, et ka kaebuse ülejäänud väited ei ole põhjendatud. Nõustuda ei saa kostjaga, nagu oleks maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. 8. augusti 2005. a. akti on koostanud korteriühistu komisjon ja sellele on lisaks juhatuse liikmetele alla kirjutanud kahjustada saanud korterite omanikud ning avariitöid teostanud Lavateir AS-i töötaja. Tegemist on kirjaliku tõendiga, mida kohus on hinnanud koos teiste asjas esitatud tõenditega, kusjuures aktile alla kirjutanud korteriomanikud S. L. ja A. A. on tunnistajatena ütlusi andes täpsustanud, mida nad seoses juhtumiga tajusid. Ainuüksi asjaolust, et kostja akti koostamisel ei osalenud, ei saa teha järeldusi akti ebaõigsuse kohta. Vastuväidet akti õigsuse kohta ei olnud kostja esitanud ka esimese astme kohtu menetluses. Asja sisu kohta väitis kostja esimeses vastuses hagiavaldusele küll, et tõendatud ei ole, et löök vastu toru toimus just tema korteris, kuid väitis samas, et pärast avariid väljendasid töölised arvamust, et kui vesi oleks olnud välja lülitatud, siis ei oleks nii suurt kahju tekkinud (tl. 52). Seega tunnistas kostja kaudselt siiski, et kahju tekitanud sündmus toimus tema korteris tehtud tööde käigus, sest vastasel juhul ei oleks olnud põhjust rääkida vee väljalülitamisest remonditööde tegemise ajaks. Ka möönis kostja oma vastutust juhtunu eest, jäädes siiski selle juurde, et kahju põhjustamises ei ole ta süüdi. Kaebuses on kostja küll väitnud, et aktis on olukorda kajastatud moonutatult, ei ole aga märkinud, mida oleks tulnud aktis teisiti märkida ja milline oli olukord tema väidetel tegelikult. Et hagi on esitatud üksnes külmaveetorustiku kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, siis ei ole vaidluse lahendamiseks iseenesest oluline see, kas kahjustada sai ka muu vara, näiteks soojaveetorustik. Tunnistajate S. L.i ja A. A.u ütlusi on kostja apellatsioonkaebuses hinnanud meelevaldselt. Nii ei väitnud tunnistaja S. L., et ta kostja korteris veeleket ei näinud: kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole tunnistajale selle kohta küsimust esitatud (tl. 131). Protokollist nähtub, et kostja ei ole tunnistajale üldse küsimusi esitanud, ometi oleks tal tunnistaja küsitlemise käigus olnud võimalik täpsustada ka neid andmeid, mis teda huvitasid seoses tunnistaja poolt 8. augusti 2005. a. akti koostamisel osalemisega. Tunnistaja A. A.u poolt antud ütlused (tl. 129) ei anna aga alust järeldusele, nagu ei oleks see tunnistaja akti koostamises osalenud, sest asjaolust, et tunnistaja sel päeval kostja korteris ei käinud, seda järeldada ei saa. Ka sellele tunnistajale ei ole kostja pool kohtuistungil seoses koostatud aktiga ühtegi küsimust esitanud. Hageja esitas fotod (tl. 111 – 116), millest enamusel oli märgitud pildistamise aeg, kohtule 7. veebruaril 2008. a. ning kohus edastas need koos hageja taotlusega tõendite lisamiseks kostjale, kellele need 10. märtsil 2008. a. üle anti (tl. 117). Edasises menetluses ei tõstatanud kostja nende tõenditega seoses mingeid küsimusi. Sellest võib järeldada, et vähemalt fotodele märgitud ülesvõtete tegemise ajale ei olnud kostjal vastuväiteid. Võrdlusest kostja enda esitatud fotodega (tl. 53 – 54) ja kostja poolt esitatud Estivo koostatud korteri ülevaatust kajastavas dokumendis sisalduvate ülesvõtetega (tl. 94 – 98) nähtub, et hageja esitatud fotod 1 ja 6 – 10 on tehtud kostja korteris. Et fotod 4 – 5 (tl. 113) on tehtud nendele märgitud andmete põhjal 8. augustil 2005. a., mil torude lõhkumisest oli möödunud kaks päeva ja väidetud ei ole, et selleks ajaks olid torud vahetatud, siis ei saagi nendest nähtuda

torude vahetamist. Apellatsioonikohtu istungil selgitas hageja pool, et fotod 4 – 5 (tl. 113) on tehtud kahjustatud püstikust korteris 44, näitamaks, et surve all olid torud algsest asendist nihkunud, ning torude nihkumist on kinnitatud ka Lasnamäe LOV linnavara osakonna õiendis (tl. 74 – 75). Apellatsioonikohtu istungil täpsustas hageja ka teiste fotode tegemise kohta ja juhtis tähelepanu asjaoludele, mille tõendamiseks fotod on esitatud, kostjal ei olnud sellega seoses aga vastuväiteid, sealhulgas hageja poolt väidetule, et lõhutud torud olid olnud seina külge kinnitatud niisuguste kronšteinidega, mis on kujutatud fotodel 11 – 12. AF-Estivo AS-i aktis on märgitud, et paigaldatud on uued plastikust veepüstiku torud (tl. 96), seega on apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu ei oleks tõendite põhjal üldse võimalik järeldada, et torusid vahetatud oleks, vastuolus ka selle kostja enda poolt esitatud tõendiga. Torude remontimisele tehtud kulutused on tõendatud Lavateir AS-i (Toru Abi) ja OÜ Torusüsteemid aktide, saatelehtede ja arvetega. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja põhjendanud, millist menetlusõiguse normi kohus rikkus, kui jättis rahuldamata tema taotluse AS-i AF-Estivo spetsialisti ülekuulamiseks, ometi ei saa ainuüksi taotluse rahuldamata jätmise faktist niisugust rikkumist järeldada. Tõendeid esitavad pooled, kellel on kohustus tõendada asjaolusid, millele on rajatud nende väited (TsMS § 230), kusjuures tõendeid tuleb esitada ja koguda TsMS 25. peatükis sätestatud korras. Seega ei ole piisav üldsõnaline etteheide selles, et kohus jättis asjas tähtsust omavate asjaolude kohta tõendid kogumata, apellant ei ole aga esile toonud, millist tõendite kogumise korra kohta käivat normi kohus rikkus. Kostja ei ole isegi märkinud, kelle üle kuulamata jätmist ta maakohtule ette heidab ning samuti ei ole kostja esitanud apellatsioonikohtule taotlust esimese astme kohtus kogumata jäänud tõendi kogumiseks. Asja materjalide kohaselt taotles kostja esmakordselt T. T. kui eriteadmistega isiku ülekuulamist tunnistajana 15. jaanuari 2008. a. kohtuistungil (tl. 99), kuid soovis siis istungi edasilükkamist, et esitada T. T. pädevust tõendav dokument. Järgmisele, 15. aprilli kohtuistungile, mis oli ühtlasi viimane kohtuistung, T. T. ei ilmunud ja seoses selle isikuga ei esitanud kostja rohkem mingeid taotlusi, seega ei saa küsimust tõendite kogumise korra rikkumisest seoses selle isikuga tekkida. A. V.e ülekuulamist taotles kostja esmakordselt 15. aprilli kohtuistungil, kohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist ja apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks kostja sellega ei nõustu. Kokkuvõtteks tõendite hindamise kohta leiab kolleegium, et maakohus ei ole teinud järeldusi asetleidnud sündmuse kohta mingi ühe tõendi põhjal, vaid on hinnanud tõendeid nende kogumis. Kolleegium ei pea võimalikuks tõendite kogumit teisiti hinnata, kui seda tegi maakohus. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg. 1 ja § 171 lõigete 1 ja 2 eesmärgile jätta kostja kanda.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.