Hageja KÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige N N , lepinguline esindaja Natalja Revako (postiaadress xxx) Kostja VŽ(isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk (postiaadress xxx)
Kohtustungi toimumise aeg
15.04.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige N N Hageja lepinguline esindaja Natalja Revako Kostja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi. Välja mõista VŽ KÜ kasuks 8 982 (kaheksa tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) krooni ja 20 senti.
2.Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses välja VŽ KÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
2-06-4166/34 alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 8 982,20 krooni ja kohtukulud. Hageja tugineb oma nõudes TsÜS § 5, Ehitusseaduse §§-le 12 lg 1, 2; 29 lg 1 p 1, 2; lg 2 p 1, 2 ja VÕS §§-le 3; 76 lg 1; 127 lg 4; 132 lg 1, 1043 lg 1 p 7.
2.06.08.2005.a kostja korteris toimunud remonttööde käigus purustati veetorustik esimesest kuni kuuenda korruseni, kuna lahtilõigatud seinapaneel kukkus torustikule. Purustatud veetorustiku tagajärjel uputas püstikutest välja voolav vesi korterid nr 40, 44, 48 ja 56. 09.08.2005.a selgus, et kostja teostas korteris ümberehitustööd ilma vastava kooskõlastatud projekti ja ehitusloata. Avarii likvideerimiseks tuli hagejal välja vahetada külma vee torustik kogu püstiku ulatuses. Remonttöid teostasid T A L AS ja OÜ T , mille eest hageja on tasunud vastavalt 2 259,50 krooni ja 6 722,70 krooni.
3.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja korteris toimus ehitise rekonstrueerimine (planeeringu muutmine) Ehitusseaduse § 2 lg 6 p 3 tähenduses ja sanitaarkabiini lammutamine koos kommunikatsioonide muutmisega (vee- ja kanalisatsioonitorustike ning elektrisüsteemi ümberehitamisega). Kostja pidi korteri planeeringu ja kommunikatsioonide muutmisel lähtuma Ehitusseaduse ka Korteriühistu põhikirjast. Kostja alustas remonttöid enne projekti saamist. Asjakohatu on kostja viide, et tähtsust ei oma, et remonttööd olid kostja korteris alustatud enne projekti saamist. Sanitaarkabiini lammutamisel koos kommunikatsioonide muutmisega oli kostja poolt rikutud KÜ põhikirja p-i 3.2.14.-puudus juhatuse kirjalik luba, ja kasutatud ebaõiget lammutustehnoloogiat. Tõendamata on kostja väide, et kostja korteris toimunud remonttööd ei olnud 1.-6. korruse torustiku rikke põhjuseks ja, et remonttööd ei põhjustanud kogu püstiku vahetamist. Tõendamata on, et hageja poolt on rikutud terve maja veetorustiku vahetamisel ohutuse nõudeid. Vastavalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnavaraosakonna juhtivspetsialisti Ü. Kamarik ́u arvamusele on väär kostja seisukoht, et torud tuleb kinnitada põranda ja lae külge. Torustik kinnitatakse klambritega ainult vertikaalseinale. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kostja korteris teostati remonttöid, kuid need ei olnud 1. – 6. korruse torustiku rikke põhjuseks. Kostja korteris toimunud remonttööd ei põhjustanud kogu püstiku vahetamist. Asjakohatu on hageja väide, et tööd olid teostatud ilma projektita. Hageja ise kinnitab, et kostja oli projekti tellinud. Asjaolu, et tööd olid alustatud enne projekti saamist, ei oma tähtsust, kuna kostja on ise projekti tellinud, arutades projekteerijaga eelnevalt kavandatavaid muudatusi ja muid üksikasju. Kostja leiab, et tema korteris ei ole ehitust toimunud (Ehitusseaduse § 2 lg 6 p-id 1-6) ning teostatud remonttöid ei saa isegi rekonstrueerimiseks pidada (Ehitusseaduse § 2 lg 8). Seega ei ole kostja tegevus olnud õigusvastane ning seoses sellega on esitatud hagi alusetu. VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Enne vaidlusalust olukorda vahetas hageja terve maja veetorustiku, jättes paigaldamata uue torustiku kinnitused. Torud ei olnud kinnitatud lagede ja põrandate külge, need liikusid terve püstiku, so 1.-9. korruse, ulatuses. Sellega
2-06-4166/34 oli tekitatud olukord, mille puhul löök tvastu ühes kohas võis tvaba liikumise põhjustada terve trikkumise. See oleks välistatud juhul, kui torud oleks kinnitatud. Tõendatud ei ole, et löök vastu ttoimus just kostja korteris. Kostja leiab, et hageja on ise kahju tekkimises süüdi, kuna ei ole teinud midagi kahju tekkimise vältimiseks/vähendamiseks. Tõendatud ei ole püstiku vahetamise vajadust. Vastavalt kostja korteris remonttöid teostanud tööliste arvamusele juhul, kui vesi oleks olnud püstikus välja lülitatud, ei oleks nii suurt kahju tekkinud. Vee väljalülitamisel torud painduvad ja kustutavad löögi lihtsalt ära. Kostja leiab, et juhul kui tema vastutab juhtunu eest, siis ainult oma korteri, mitte terve püstiku ulatuses, so kannab kahju 1/9 ulatuses.
5.Tulenevalt hageja vastusest kostja märgib, et korteris vannitoa kabiini ja tualeti vaheseina maha võtmine ei ole ehitus ja selleks ei ole projekti ega ehitusluba vaja. Veetorustiku ja kanalisatsiooni trikked ning kostja korteri remondi vaheline põhjuslik seos ei ole tõendatud. Kohtuotsuse põhjendus
6.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgneval põhistusel.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:
1.seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju;
2.kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju).
2-06-4166/34 VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
9.Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 sätestab korteriomandi eseme kasutamise piirangud ja lõike 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
10.Ehitusseaduse § 2 lg 6 p 3, 5 kohaselt on ehitamine ehitise rekonstrueerimine ja ehitise lammutamine. Vaidlus puudub selles, et kostja teostas temale omandiõiguse alusel kuuluvas korteris remonttöid st kostja lammutas WC ja vannitoa vahelist paneelseina eesmärgil kahest eraldi ruumist ümber ehitada üheks ruumiks (tl 8). Vaidlus on, kas kostja tegevus on põhjustanud kahju hagejale.
11.Asjaolu, et kostja korteris toimunud remonttööde käigus purustati 06.08.2005 veetorustik 1.-6. korruseni, on tõendatud 08.08.2005.a KÜ aktiga (tl 10,11). Akti kohaselt KÜ esinaise ja juhatuse liikmete, avariiteenistuse TA AS L esindajate ja kannatanud osapoolte juuresolekul teostatud kontrolli tulemusel tuvastati, et korterites 56, 48, 44, 40 on lõhutud veevarustuse ja kanalisatsiooni püstiku torud, põhjusel, et korteris nr 52 teostati 06.08.2005.a tualettruumi ja vannitoa vahelise seina demontaaži, mille käigus kukkus paneelsein püstiku torudele. Tunnistaja S. L, kes elab kostja korteri suhtes ülemises korteris, ütluste kohaselt kuulis tugevat pauku vastu seina, misjärel kuulis ta sahinat WC-s, kuhu ta koheselt läks. WC-s purskas vesi kui fontään, kuna külmavee tkiip oli 10-15 cm kõrguselt katki nagu ära lõigatud. Tunnistaja ütlustest ilmnes, et ta läks koheselt alla kostja korterisse, kus ta koridorist nägi, et WC ja vannitoa vaheline paneelsein oli viltu kukkunud WC suunas. Tunnistaja A.A, kes elab kostja korteri suhtes kaks korrust allpool, kinnitas oma ütlustega, et ta kuulis enne uputust kõva pauku, misjärel hakkas vesi ülalt voolama. Püstaku t oli alla vajunud. Kohus leiab, et lisaks kirjalikele tõenditele sh fotodele sündmuskohast (tl 10,11, 112-116) on tunnistajate ütlustega tõendatud sündmuse toimumine kostja korteris. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kohtuistungil on leidnud tõendamist, et kostja tegevuse tulemusel on põhjustatud kahju hagejale, kes pidi tellima ja tasuma püstiku t vahetuse, kuna hageja kohustuste hulka kuulub eelmärgitud süsteemide korrashoiu korraldamine (tl 19-26). Kohus on seda meelt, et kui kostja ei oleks asunud teostama remonttöid, mille käigus ta lammutas WC ja vannitoa vahel olevat paneelseina, siis ei oleks toimunud püstiku t purunemist. Seega kostja tegevus on kahju tekitamise seisukohalt kausaalne, kuna selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg - kahju. Kostja väide, et torud olid halvasti kinnitatud ei ole põhjuslikus seoses juhtunuga. Hageja on esitanud Lasnamäe LOV Linnavara osakonna õiendi, millest nähtub, et torude kinnitamine põranda ja lae külge ei ole nõutav (tl 74-75). Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et paneelseina pealekukkumine plastiktorule oleks t kinnituse korral selle terveks jätnud. Eeltoodut ei kinnita ka kostja esitatud korteri ülevaatuse akt (tl 94-98). Kohus leiab, et püstiku torude tugevuse nõudeks ilmselgelt ei ole paneelseinte raskuse äkilisel vajumisel tekkinud raskusjõud, mistõttu ei ole kostja väide tõsiselt võetav. Eeltoodu välistab ka kostja vastutuse 1/9 osas.
12.Sanitaarkabiini lammutamisel koos kommunikatsioonide muutmisega on kostja poolt rikutud hageja põhikirja p-i 3.2.14. st puudus juhatuse kirjalik luba (tl 69-73). Eeltoodu annab alust väita, et kostja tegevus oli vastuolus hageja põhikirjaga, seega tegemist on õigusvastase käitumisega, seega on kahju tekitatud õigusvastaselt.
2-06-4166/34 Hageja esitas kohtule plaani, mille ta sai AS-lt E P . Plaani tellis kostja, kuid kostja ei olnud remonttööde tegemise seisuga 06.08.2005 plaani kätte saanud ega ka hagejale esitanud. Seega kostja tegevus 06.08.2005. oli õigusvastane, kuna tal puudus reaalselt projekt. Projekti tellimine ei ole samastatav projekti olemasoluga ja selle alusel tööde teostamisega. Seega kostjal puudus tööde teostamise ajal AS-i E P plaan, milles on märgitud lammutustööde teostamiseks konkreetsed juhised: kus, mida, kuidas millisel lubatud viisil teostada lammutustöid sh kuhu panna ajutine tugistus, paneelseina tükeldamiseks ettenähtud mõõtmed ja võimalik ladustamise koht ja tükkide arv (tl 14-16). Eeltoodud juhised on esmalt selleks, et tagada ohutu ja turvaline lammutustöö. Kuna kostjal puudus AS-i E Projekt plaan tööde teostamiseks, siis puudus tal ka võimalus teostada nõuetekohaselt lammutustöid, mille kinnituseks on juhtunu st tpurunemine. Kohtule esitatud piltidest nähtub, et kostja tööde teostamisel ei järginud selleks ettenähtud nõudeid s.o paneelseina tükeldamine mitte suuremates mõõtmetes kui 50x50 cm (tl 14, 111). Eeltoodu kinnitab, et kostja kasutas ebaõiget lammutustehnoloogiat. Seega kostja käitumine on olnud õigusvastane ning ta on rikkunud hoolsuskohustust teostada lammutustöid vastavalt ehitusseaduse § 29 nõuetele st alustas ümberplaneerimistöid enne projektisaamist ja korteriühistu juhatusega kooskõlastamata. Kostja tegevus on olnud vastuolus KOS § 10 sättega st, et korteriomandi eseme kasutamine ei tohi minna vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Püstiku tpurunemine, paljudes korterites veeuputus on ilmselget vastuolus seaduse ja kolmanda isiku õigustatud huvidega.
13.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejale tekitatud kahju suurus on võrreldav kulutustega, mida ta tegi rikutud asja endisesse olukorda viimiseks. Toimiku kirjalikest materjalidest nähtub, et TA on vastavalt 10.08.2005.a ja 12.08.2005.a esitanud hagejale arved (tl 22, 23), kokku 2 259,50 (1 905,50+354) krooni ja OÜ T 23.08.2005.a arve (tl 26) summas 6 722,70 krooni. Pooled ei vaidle püstiku vahetamise ja selleks kulunud 8 982.20 krooni üle. Hageja esitas eelmärgitud summas arve kostjale 29.08.2005, mida kostja ei tasunud (tl 31). Kostja ebaõige lammutustehnoloogia tingis vajaduse vahetada püstiku külmavee toru, mistõttu kahju hüvitamine ainult kostja korteri osas ei ole põhjendatud. Kohus rõhutab, et kui kostja oleks kohasel viisil paneelseina lammutanud, siis ei oleks vaja olnud torusid vahetada. Kostja tegevus põhjustas paari päevase vee puudumise temaga samas püstikus olevates korterites. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kahju summas 8 982,20 krooni kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
14.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.