Võlaõigus › Võõrandamislepingud

30.04.2008 kostja õigeksvõtul põhineva osaotsusega rahuldas kohus hagi põhivõla väljamõistmiseks ning mõistis OÜ-lt Crassula välja 817 523 krooni OÜ Mangeni PM kasuks. 09.05.2008 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi viivise väljamõistmiseks ning mõistis OÜlt Crassula välja 363 811 krooni OÜ Mangeni PM kasuks. 20.05.2008 esitas OÜ Crassula kohtule kaja 09.05.2008 tagaseljaotsusele, milles taotles tsiviilasjas menetluse taastamist ja nimetatud kohtuotsuse alusel alustatud täitemenetluse peatamist. Kaja põhjenduste kohaselt teavitas kostja esindaja Talis Kottisse kohut e-posti teel oma haigusest ning edastas töövõimetuslehe kohtule faksi teel, seega kohus ei saanud TsMS §-de 415 lg 3 ja 413 lg 3 p 2 kohaselt tagaseljaotsust teha. Tartu Maakohus jättis 18.08.2008 määrusega OÜ Crassula kaja Tartu Maakohtu 09.05.2008 tagaseljaotsuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata. Kohus jättis peatamata OÜ Crassula suhtes 09.05.2008 kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 189/2008/594. OÜ Crassula tasutud kautsjon 9750 krooni arvati riigituludesse. Määruse kohaselt rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja esindaja ei ilmunud 06.05.2008 eelistungile ja ei teatanud kohtule õigeaegselt mitteilmumise põhjustest. Kohtukutse on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud 18.04.2008 isiklikult allkirja vastu. Kohus leidis, et kaja on esitatud küll õiges vormis ja õigel ajal, kuid avaldaja ei ole piisavalt põhistanud mõjuvat põhjust, mis takistas tal kohtuistungile ilmumast ja sellest kohtule õigeaegselt ning nõuetekohasel viisil teatamast. TsMS § 422 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigus või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Haiguse põhistamiseks esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Nimetatud tõendi puudumine ei välista haiguse tõendamist muude tõenditega. Kuna kostjaks tsiviilasjas on OÜ Crassula, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks poole ootamatut haigust. Juriidilise isiku juhatuse liikme haigestumine ei saa üldjuhul olla mõjuvaks põhjuseks kostja istungile ilmumata jäämiseks. Juhatuse liikme haigestumise korral ei saa äriühingu majandustegevus katkeda, kuna äriühingu, eriti loomapidamisega tegeleva äriühingu tegevus vajab igapäevast juhtimist ja korraldamist. Kostja ei ole põhjendanud, miks OÜ-l Crassula ei olnud võimalik määrata teist esindajat eelistungil osalemiseks. Samuti ei nähtu töövõimetuslehelt T. Kottisse haigestumise iseloom ja kulg ning selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid juhatuse liikme T. Kottisse haigestumist pidada mõjuvaks põhjuseks kostja istungile ilmumata jäämiseks. Kostja esindaja taotlused istungi edasilükkamiseks ei vasta TsMS §-de 329 lg 1 ja 338 lg 1 nõuetele. Kohtu kantseleisse saabus T. Kottisse töövõimetusleht faksi teel 06.05.2008 kell

oli õigus lahendada asi tagaseljaotsusega, kuna ei esinenud selle tegemist takistavaid asjaolusid TsMS §-de 415 lg 1 p 3 ja 413 lg 3 p 2 tähenduses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

OÜ Crassula taotleb määruskaebuses maakohtu 18.08.2008 määruse tühistamist ning uue lahendi tegemist, millega kaja rahuldada ja taastada menetlus tsiviilasjas, peatada OÜ Crassula suhtes 09.05.2008 kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 189/2008/594 ja tagastada OÜ-le Crassula kaja esitamisel tasutud kautsjon. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole TsMS § 422 lg 1 mõjuvate põhjuste loetelu ammendav. TsMS § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (Riigikohus 3-2-1-48-07). Tagaseljaotsuse kohaselt ei ole kostja avaldanud 06.05.2008 eelistungile mitteilmumise põhjust. Selline väide on ebatäpne, sest OÜ Crassula ainus juhatuse liige T. Kottisse on 06.05.2008 kell 14.42, s.o vahetult enne eelistungit, andnud e-kirja teel kohtule teada, et ei saa istungile ilmuda, sest on endiselt haige. Samas e-kirjas annab OÜ Crassula esindaja teada haiguslehe faksimisest. Haigusleht saadeti maakohtu kantselei faksile samuti enne eelistungi algust, 06.05.2008 kell 15. Asjaolu, et haigusleht ja e-kiri koos selgitusega ei jõudnud istungi alguseks kohtuniku kätte, ei saa tähendada seda, et OÜ Crassula ei ole oma teavitamiskohustust täitnud. Edastades e-kirja kohtukutsel nimetatud kohtusekretärile ja haiguslehe faksi teel kantseleisse, saab eeldada, et kohtu organisatsioon korraldab vastavate teadete ja dokumentide õigeaegse ja viivitamatu toimetamise asja menetleva kohtunikuni. Töövõimetusleht on antud T. Kottisse nimele, mistõttu oli kohtute andmebaasi kaudu lihtne välja selgitada, et asi puudutab kostjat OÜ Crassula ja selle juhatuse liiget T. Kottisset. Pealegi oli T. Kottisse vahelt enne teavitanud kohut e-kirja teel haiguslehe saabumisest faksi teel ja e-kirjast oli näha, et teade esitatakse OÜ Crassula kohtuasjas (selle teemareaks on „Crassula“). Siit tulenevalt ei ole tõsiseltvõetav kohtu väide, et T. Kottisse e-kirjas ei olnud tsiviilasja numbrit ja seetõttu ei olnud arusaadav, millises asjas see e-kiri saadeti. Haiguslehel olevat isikult ei saagi oodata kohtu teavitamist näiteks nädalapäevi varem, sest paratamatult on haige inimene seisukorras, mis seab tema tegevuseks teatud piirid. Praktikas on tavaline, et istungid lükatakse poole haigestumise tõttu edasi pelgalt tulenevalt kohtu telefoni teel teavitamisest, mille puhul saadetakse haiguslehed hiljem kohtusse järgi. Põhjusel, et alles 18.08.2008 määrusest on näha kohtu põhjendused, miks ei aktsepteerita esitatud haiguslehte kui mõjuvat põhjust, pöördus T. Kottisse oma perearsti poole, saamaks viimaselt arvamus kohtuistungile ilmumise võimalikkuse kohta 06.05.2008. Vastavalt FIE Perearst Ines Osiku 04.09.2008 tõendile on perearst jõudnud otsusele, et T. Kottisse puudus kohtuistungilt 06.05.2008 tervislikel põhjustel. Põhjustena on nimetatud F33.90, M54.22, M54.89, mis tähistavad depressiooni, kroonilisi seljavalusid ja kaelalülide deformeerumist. T. Kottisse haiguslehte pikendati ka peale istungi toimumist, arstliku ekspertiisi otsusega 23.05.2008 on ta tunnistatud 20% ulatuses töövõimetuks. T. Kottisse oli sel perioodil praktiliselt voodihaige, seda pidevate selja- ja kaelavalude tõttu, mis põhjustavad pidevaid peavalusid ja edasi depressiooni. Seega on tuvastatav OÜ Crassula juhatuse liikme istungilt puudumiseks mõjuv põhjus ja selle objektiivne iseloom. Eksisteerib arsti otsus selle kohta, et istungilt puudumine oli tingitud

tervislikest põhjustest. T. Kottissel ei olnud võimalik ise vahetult mõjutada oma haiguse tekkimist ja kulgemist. Samuti on T. Kottisse teavitanud oma haigusest kohut enne istungit.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

OÜ Mangeni PM vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse jõusse jätmist. Vastuväidete kohaselt nõustub hageja maakohtu põhjendustega kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata jätmiseks. Kohus kontrollis 06.05.2008 istungi alguses, kas kostja on esitanud kohtusse teadet mõjuva põhjuse kohta istungilt puudumise kohta, kuid see ei olnud kohtusse laekunud. Kostja seadusliku esindaja kohtusse mitteilmumine ei ole mõjuv põhjus. Kostjal oli võimalik leida omale esindaja, kuna haiguslehelt nähtub, et kostja viibis haiguslehel alates 29.03.2008, kuid seadus loeb mõjuvaks põhjuseks ootamatut haigestumist. Kostja on suure loomafarmi ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Perioodil, mis on märgitud haigulehele, s.o 29.03.-06.05.2008, tegeles ta suuremahuliste äritehingutega. PRIA andmetel võõrandas ta sadu loomi, kusjuures võõrandatud loomade seas olid ka PRIA-s käsutamise keelumärke alla pandud hageja loomad. Kuna tegemist on võõrandamisega erinevatel kuupäevadel, siis olid kostjal väga tihedad tööpäevad ja suuremahuliste dokumentide koostamine ei saa olla jõukohane voodihaigele. Hageja lisab PRIA loomade registri väljavõtted, kus on kajastatud OÜ Crassula loomade müügiandmed 10.04.-07.05.2008. Eeltoodud asjaoludel ei pea hageja usaldusväärseks 04.09.2008 väljastatud perearsti tõendit, milles arst kinnitab, et kostja puudus kohtuistungilt 06.05.2008 tervislikel põhjustel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Asjas puuduvad põhjused, mis TsMS § 415 lg 1 kohaselt annaksid aluse kaja esitamiseks ilma mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks omamata. Maakohus on leidnud, et kostja ei ole esitanud mõjuvat põhjust istungile mitte ilmumise kohta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et kostja on 06.05.2008, so. kohtuistungi toimumise päeval 20 minutit enne istungi algust saatnud kohtu poolt teatavaks tehtud e-maili aadressil teate, et ta on haige ja ei saa istungil osaleda. Samal päeval on ta faksiga edastanud ka haiguslehe. Ringkonnakohus möönab, et teates ei ole taotletud haiguse tõttu asja arutamise edasilükkamist. Ringkonnakohtu arvates ei saanud maakohus sellises olukorras tagaseljaotsust teha, kuna kostja oli kohut teavitanud seaduslikust takistusest istungile ilmumata jätmise kohta, maakohus oleks saanud teha asjas ilma kostja osaluseta sisulise otsuse. Ringkonnakohtu arvates ei saa kostjale ka teate edastamise viisi ette heita. Asja materjalide kohaselt on kostja saatnud teate, milles märkis kostja ärinime ja seadusliku esindaja nime, asja arutava kohtuniku istungisekretärile. Ringkonnakohtu arvates olid teates esitatud andmed piisavad selleks, et kindlaks teha, millises kohtuasjas teade on esitatud. Ringkonnakohtu arvates saab siiski kostja seaduslikule esindajale ette heita menetlusosalise õiguste kasutamist hea usu vastaselt, kuna esindaja teavitas juba aprillis kohut oma haigusest,

mis kostja väitel on pikaajaline, seega oleks ta saanud kohut varem teavitada istungile ilmumise takistusest, samuti on äriühingu puhul kohus õigustatud äriühingu seadusliku esindaja haiguse korral kohustama äriühingut kasutama lepingulist esindajat. Kuna aga maakohus ei ole kostjat teavitanud, et tulenevalt menetluse jätkamise vajadusest on kostjal kohustus võtta lepinguline esindaja, siis ei saa käesolevas asjas kostja haiguse tõttu istungile mitteilmumist pidada mõjuva põhjuse puudumiseks TsMS § 415 lg 1 mõttes. Asja materjalidest nähtub, et kostja haigus on tõendatud, ta on kohut haigusest enne istungit teavitanud, seega esines TsMS § 422 mõttes mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks, mistõttu ringkonnakohtu arvates on kaja põhjendatud ja maakohtul oli alus menetluse taastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaja on põhjendatud, siis on alus peatada 09.05.2008 a tehtud tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 189/2008/594. Maakohtu määruse alusel on kostja kaja esitamisel tasunud kautsjoni summas 9750 kr. Kuna ringkonnakohus leiab, et kaja on põhjendatud, siis tuleb kautsjon tagastada.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.