2 – 06 – 21391
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„14“novembril 2008.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 06 – 21391
Tsiviilasi:
Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi IS vastu 25 292.78 krooni soojavõla, 1 750.- krooni riigilõivu ning 264.20 krooni kohtukulude nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: 10160791, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas); Hageja lepinguline esindaja: Paul Paas (isikukood: xx); Kostja: IS (isikukood: xx, elukoht: xx,xx); Kostjale riigi õigusabi korras määratud advokaat: Irina Gromtsev (asukoht: Ida – Viru Advokaadibüroo, aadressiga: Rakvere 5A, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa);
Kohtuistungi toimumise aeg:
„27“oktoober 2008.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Kersti Pütsep, hageja, Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, Paul Paas ning kostjale, IS, riigiõigusabi korras määratud advokaat, Irina Gromtsev;
RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista IS (isikukood: xx, elukoht: xx,xx,xx) välja 5 542.- krooni (viis tuhat viissada nelikümmend kaks krooni ja 00 senti) soojusenergia võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: 10160791, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks. Kohaldada IS riigi õigusabi korras määratud advokaadi, Irina Gromtsevi, nõudel 01.augustist 2003.a. vanematele Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus soojavõla nõuetele IS vastu hagi aegumist ning jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi IS vastu
ülejäänud nõuete osas rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jagada Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ja IS vahel proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga (22%) selliselt, et IS kanda jätta 22% kohtukuludest ja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda jätta 78% kohtukuludest. IS osutatud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Mõista IS (isikukood:xx, elukoht: xx,xx,xx) välja 385.- krooni (kolmsada kaheksakümmend viis krooni ja 00 senti) riigilõivu ning 58.13 krooni (viiskümmend kaheksa krooni ja 13 senti) muid kohtukulusid Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: 10160791, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks. Ülejäänud osas jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kohtukulude nõue rahuldamata. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus oli esitanud kohtule hagiavalduse IS vastu 25 292.78 krooni soojavõla, 1 750.- krooni riigilõivu ning 264.20 krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et IS, olles, vastavalt Ida – Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.7475 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xx,xx,xx, omanik oli jätnud tasumata IS poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus oli saatnud IS igakuuliselt arved, millel oli näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“august 2006.a. moodustus IS võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 25 292.78 krooni, mis oli IS poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandi seaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. IS seda teinud ei ole ning IS on
säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 25 292.78 krooni. Palus hagi rahuldada. 03.septembri 2007.a. tagaseljaotsusega (tl.24) rahuldas Viru Maakohus Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi IS vastu ning mõistis IS välja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kasuks 25 292.78 krooni soojavõlga. Tagaseljaotsuse tegi Viru Maakohus põhjusel, et IS ei esitanud kohtule tähtaegselt kirjalikku vastust hagile, kusjuures IS oli eelnevalt kirjalikult hoiatatud, et tema poolt kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral oli kohtul õigus IS vastu esitatud hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 29.jaanuaril 2008.a. esitas IS kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna soovib esitada kaja tema suhtes tehtud tagaseljaotsusele. Avalduse kohaselt oli IS arstliku ekspertiisi otsusega nr.391308 12.detsembrist 2007.a. määratud raske puue, mis põhjustas lisakulutusi, töövõime kaotus 80%, mille tõttu vajas IS riigi õigusabi korras endale esindajaks advokaati. 12.märtsi 2008.a. määrusega (tl.66) rahuldas Viru Maakohus IS taotluse ja määras temale riigi õigusabi osutajaks advokaadi riigi arvelt. 06.mai 2008.a. määrusega (tl.87) Viru Maakohus rahuldas IS riigi õigusabi korras määratud advokaadi, Irina Gromtsevi poolt esitatud kaja ning taastas menetluse käesolevas tsiviilasjas. Tsiviilasi määrati kuulamisele kohtuistungil.
Kostjale, IS, riigi õigusabi korras määratud advokaadi, Irina Gromtsevi, poolt kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile (tl.85-86) vaidles kostja hagile vastu ja palus hagi rahuldada osaliselt. Enne 01.augustit 2003.a. tekkinud nõuete suhtes palus kostjale riigi õigusabi korras määratud advokaat, Irina Gromtsev, kohaldada aegumist ja jätta nende nõuete osas hagi rahuldamata. Kohtukulud palus advokaat, Irina Gromtsev, jagada poolte vahel proportsionaalselt vastavalt hagi rahuldatud osa suurusele. Kirjalikus vastuses tunnistab kostja esindaja, advokaat Irina Gromtsev, et IS võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees, summas 25 292.78 krooni, oli tekkinud seoses IS raha puudumisega, kuna IS haigestus ja invaliidistus peale rasket traumat. IS sissetulek moodustus ainult sotisaaltoetustest ja pensionist. Kirjaliku vastuse kohaselt oli suurem osa Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõudest aegunud, kuna vastavalt Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §9 lg.2 kohaselt, kui kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, siis arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.juulist 2002.a.. Enne 01.juulist 2002.a. kehtinud TsÜS §113 lg.1 redaktsiooni kohaselt oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 – aastat. Alates 01.juulist 2002.a. kehtima hakanud TsÜS
§151 lg.1 redaktsiooni kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 – aastat, alates ajast, millal õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus esitas kohtusse hagi IS vastu 11.augustil 2006.a., mille tõttu palub IS riigi õigusabi korras määratud advokaat, Irina Gromtsev, lugeda aegunuks kõik nõuded IS vastu, mis muutusid sissenõutavaks enne 11.augustit 2003.a.. Aegunud nõuete osas palub kostjale riigi õigusabi korras määratud advokaat, Irina Gromtsev, jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud hagi rahuldamata.
Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, Paul Paas, palus kohtuistungil hagi rahuldada ja IS välja mõista 25 292.78 krooni soojusenergia võlga, 1750.- krooni riigilõivu ja 264.20 krooni kohtukulu. Hageja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõue IS vastu ei ole aegunud. Aastatel alates 1998.a. kuni 2004.a. oli IS korteriomandi, aadressiga: xx,x, omanik ning Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus tarnis sellel ajal korterisse soojusenergiat, mille IS ära tarbis. Lepingut Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ja IS vahel ei olnud sõlmitud. Paul Paas asus kohtuistungil seisukohale, et IS on pahatahtlikult jätnud soojusenergia eest tasumata, aga samuti ei ole esitanud IS mitte mingeid põhjendusi, mis õigustaksid arvete tasumata jätmist. Viimase makse soojusenergia eest tegi IS 10.augustil 2000.a.. Kohtuistungi toimumise ajaks on IS korter kohtutäituri poolt pandud sundenampakkumisele. Kostjale, IS, riigi õigusabi korras määratud advokaat, Irina Gromtsev vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta osaliselt rahuldamata. Asus kohtuistungil seisukohale, et alates 2004.a. septembrist on IS invaliidsus – pensionär, ta on 80% ulatuses töövõimetu. IS tunnistab, et temal on tekkinud Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees võlgnevus, kuid ta palub kohaldada aegumist nõuetele, mis tekkisid enne 01.augusti 2003.a. kokku summas 19 750.78 krooni, millises ulatuses palub jätta hagi rahuldamata. Ülejäänud osas palub IS riigi õigusabi korras määratud advokaat, Irina Gromtsev, hagi rahuldada. Irina Gromtsev palub hagi rahuldamist summas 5 542.- krooni.
Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks järgmiste tõenditega: Ida – Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.7475 ärakirjaga (tl.9). Maksekorraldusega nr.14 (tl.5) riigilõivu tasumise kohta. Väljatrükiga rahvastikuregistrist IS andmetega (tl.8). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud IS
võlaarvestusega (tl.10-14). Viru Maakohtu määrusega 14.augustist 2006.a. (tl.15). Väljatrükiga rahvastikuregistri ja e – maksuameti andmebaasidest IS andmetega (tl.19-20). Jõhvi Politseiosakonna teatisega (tl.23) IS kohtudokumentide üleandmise kohta. Viru Maakohtu tagaseljaotsusega 03.septembrist 2007.a. (tl.24). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud menetluskulude taotlusega (tl.33-36). IS poolt esitatud taotlusega riigi õigusabi saamiseks (tl.38-42). Arstliku ekspertiisi otsusega nr.391308 ja fotoärakirjaga IS pensionitunnistusest (tl.43-44). Fotoärakirjaga IS abielulahutuse tunnistusest (tl.45). IS varalist seisundit iseloomustavad tõendid (tl.46-65). Viru Maakohtu määrusega 12.märtsist 2008.a. (tl.66). Eesti Advokatuuri Juhatuse teatisega 18.märtsist 2008.a. (tl.73-74) IS riigi õigusabi osutajaks advokaat, Irina Gromtsevi, määramise kohta. Taotlusega kaja esitamise tähtaja ennistamiseks (tl.76-77). Tõendid IS tervisliku seisundi ja materiaalse olukorra kohta (tl.7884). IS kirjaliku vastusega hagile (tl.85-86), kus IS riigi õigusabi korras määratud advokaat, Irina Gromtsev, asub seisukohale, et hagi on osaliselt aegunud. Viru Maakohtu määrusega 06.maist 2008.a. (tl.87). Viru Maakohtu määrusega 06.maist 2008.a. (tl.88). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaliku seisukohaga 16.maist 2008.a. (tl.95) hagi aegumise kohaldamatuse kohta. Fotoärakirjaga Kohtla – Järve Elektrijaama ja Kohtla – Järve Munitsipaalettevõtte „EKME“ vahel sõlmitud lepinguga nr.1303 soojusenergia kasutamiseks kaugkütte veega 01.märtsist 1994.a. (tl.96-102). 27.oktoobril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §9 lg.2 kohaselt, kui kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, siis arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.juulist 2002.a.. Vastavalt TsÜS §142 sätetele aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS §143, §144 ja §145 sätestavad, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel
aegunud. Tehinguga võib nõude aegumise tingimusi kergendada, eelkõige aegumistähtaega lühendada. Aegumise kergendatud tingimusi ei kohaldata, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. Loobumine õigusest nõuda aegumise kohaldamist on tühine. TsÜS § 151 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS §151 lg.1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on
põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et IS, olles korteriomandi, asukohaga: xx,xx, omanik oli kohustatud kandma temale kuuluva korteri ja sama elumaja muude üldkasutatavate ruumide kütmise kulu. Kuna Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus esitas kohtusse hagiavalduse alles 11.augustil 2006.a., siis luges kohus tõendatuks, et IS riigi õigusabi korras määratud advokaadi, Irina Gromtsevi, nõudel tuleb rakendada hagi aegumist 01.augustist 2003.a. vanemate Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõuete IS vastu suhtes. Kokku luges kohus aegunuks nõudeid summas 19 750.78 krooni ehk 78% kogu esitatud hagi summast, millises osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et hagi kuulub rahuldamisele summas 5 542.- krooni ehk 22% ulatuses kogu esitatud hagi summast. 5 542.- krooni kuulub IS välja mõistmisele Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kasuks. Samuti luges kohus tõendatuks, et IS tuleb välja mõista Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kasuks 385.- krooni riigilõivu ja 58.13 krooni muid kohtukulusid. Ülejäänud kohtukulud tuleb jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus enda kanda. Kohus luges tõendatuks, et Eesti Vabariigi kanda tuleb jätta IS osutatud riigi õigusabi kulud.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.