Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

müügikioski aknad. Vastavalt Põhja Ringkonnaprokuratuuri 25.09.2007 kokkuleppele nõustus kostja esitatud süüdistuse sisu, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes on märgitud, et kostja on purustanud müügikioski, seega toime pannud KarS § 239 sätestatud kuriteo ning põhjustanud GMP AS materiaalset kahju 44 974,20 krooni. Kahju tekkis müügikioski akende lõhkumisest. Eesti Vabariik hüvitas GMP AS kahju summas 38 297,11 krooni ning GMP AS loovutas nõude Eesti Vabariigile. Kohtuistungil kostja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ning nõustus saavutatud kokkuleppega. 29.11.2007 kirjaga palus Eesti Vabariik kostjal hüvitada kahju summas 38 297,11 krooni. Kostja nimetatud kirjale ei reageerinud. Hageja leiab, et kostja vastutab kahju tekitamise eest VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 127 lg 4 alusel. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu ning MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit 02.09.2007 käsunduslepingu nr 87. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit tegutsema riigi esindajana seoses 26.04.2007 – 28.04.2007 Tallinnas ja Jõhvis massiliste avaliku korra rikkumiste käigus toimunud rüüstamiste, purustamiste, süütamise ja muu sellise tegevuse tagajärjel kahjustatud füüsiliste ja juriidiliste isikute kahju hüvitamise taotluste vastuvõtmisel, nõude suuruse (kahju ulatuse) väljaselgitamisel, materjalide kogumisel kahjutoimikusse ja kahjustatud isikute nõuete loovutamisel riigile. Nimetatud lepingu kohaselt oli MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit õigus volitada eelnimetatud kohustuste täitmiseks ka teisi kindlustusandjaid. MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liidu ülesandeks oli kindlaks teha isikule hüvitamisele kuuluv kahju suurus. Käsunduslepingu kohaselt kohustus Eesti Vabariik hüvitama otsese varalise kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista 38 297,11 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Tõendid: 30.10.2007.a. Harju Maakohtu kohtuotsuse ärakiri kriminaalasjas nr. 1-07-12357, Põhja Ringkonnaprokuratuuri 25.09.2007.a. kokkuleppe ärakiri kriminaalasjas nr 07231801499, Rahandusministeeriumi 29.11.2007.a. kirja nr. I-1.13/15932 ärakiri, 02.05.2007.a. käenduslepingu nr 87 ärakiri Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu ja MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit vahel, 02.05.2007.a. käenduslepingu nr 87 lisaks oleva kahju hüvitamise taotluse vastuvõtmise, kahjutoimiku koostamise ja täiendava ekspertiisi teostamise korra ärakiri, Vabariigi Valitsuse 08.05.2007.a. korralduse nr 235 ärakiri, AS GMP 28.06.2007.a. taotlus kahju hüvitamiseks koos lisadega (ärakirjad)AS If Eesti Kindlustuse 10.07.2007.a. kahju hüvitamise ettepanku ärakiri, Rahandusministri 13.07.2007.a. käskkirja nr 422 ärakiri. Kohus on kostjale A G hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetanud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse oli avaldatud 04.07.2007.a. Kostjat on hoiatatud, et tema kohtuistungile mitteilmumisel võib kohus asja arutada sisuliselt kostja osavõtuta. Kostja seisukoht Kostja ei ole hagile vastuväiteid ega tõendeid esitanud, ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe

ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕS § 1043 järgi teise isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milleks ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu poleks esinenud ja lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 128 lg 2 ja § 132 lg 1, 2, 3 alusel on kahjuks otsene tegelik kahju ja asja kahjustamise korral on kahju ulatus vastavalt selle asja soetamiseks tehtavad mõistlikud kulud, hävinud asja väärtus, asja parandamise mõistlikud kulud. Kuivõrd kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, siis tuleb eeldada TsMS § 231 lg 2, 4 järgi, et kostja on omaks võtnud selle, et ta purustas 28.aprillil 2007.a. Tallinnas Viru tänaval asuva müügikioski aknad ja tekitas sellega GMP AS kahju, mille suuruseks oli 44 974,20 krooni. Samuti on märgitud omaksvõtuga leidnud tõendamist asjaolu, et Eesti Vabariik on GMP AS hüvitanud kahju summas 38 297,11 krooni ja et GMP AS on märgitud ulatuses 38 297,11 krooni oma nõude kostja vastu loovutanud Eesti Vabariigile. Samuti on leidnud tõendamist, et kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks anda täiendavat hinnangut hageja esitatud tõenditele kahju tekitamise, kahju suuruse ja selle hüvitamise kohta. Eeltoodu alusel on asjas tõendatud, kostja õigusvastane tegu, kahju tekkimine ning õigusvastase teo ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos, kahju ulatus ja samas ei ole kostja tõendanud et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 38 297.11 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.