Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.11.2008. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-58890
Tsiviilasi
JG hagi G Avastu põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks
Hagi hind
27 217 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja JG (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi M Pärn Kostja G A (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsus on avalikult teatavaks tehtud 13.11.2008. a.
JG esitas hagi G A vastu põhivõla 27 217 krooni ja viiviste 5206 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse järgi laenas hageja 15.05.2007.a võlatunnistuse kohaselt kostjale 20 000 krooni tagasimaksetähtajaga 15.08.2007.a. Kostja kohustus tasuma laenu kasutamise eest intresse 22% aastas. Kostja tasus hagejale 17.09.2007.a 1500 krooni ja 15.01.2008.a 2000 krooni, märkides selgitusteks „intress“. Seega on kostja tagastanud intressi ning laenust 2400 krooni ja kostjal on tasumata laenu põhiosa 17 600 krooni. 11.10.2007.a kättesaamistõendi kohaselt laenas hageja kostjale 10 000 krooni tagasimaksetähtajaga 11.12.2007.a. Kostja kohustus tasuma laenu kasutamise eest intresse 22% aastas. Kostja tasus hagejale 11.01.2008.a 750 krooni, märkides selgitusteks „intress“. Seega on kostja tagastanud intressi ning laenust 383 krooni ja kostjal on tasumata laenu põhiosa 9617 krooni. Kokku palub hageja kostjalt põhivõlana välja mõista 27 217 krooni. Mõlema laenu eest kohustus kostja tasuma viivist 30 % aastas. Hageja palub 15.05.2007.a võlatunnistuse alusel alates 16.01.2008.a kuni 02.09.2008.a eest välja mõista viivistena 3349.50 krooni. 11.10.2007.a antud laenu eest palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 12.01.2008.a kuni 02.09.2008.a eest 1856.50 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised 30% aastas alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai dokumendid kätte 24.09.2008.a, kuid ei ole hagile vastust esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud kaks laenulepingut, mille alusel hageja andis kostjale laenu. Hageja soovib 15.05.2007.a ja 11.10.2007.a antud laenude eest kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusummad, kokku 27 217 krooni. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagi kuulub selles osas rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1; § 108; § ja § 396 lg 1. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustus tasuma viivist 30% tagastamata laenusummast aastas. Kohus leiab, et hagi tuleb viiviste osas rahuldada VÕS §
101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel. Kuivõrd lepingus on kokku lepitud suurem viiviste määr kui seadusjärgne, kohaldab kohus lepingus kokkulepitut. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostja välja mõista hageja kasuks viivis 30% aastas põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskuludena nimetanud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1750 krooni ja õigusabikulu 9440 krooni. Kohus loeb tõendatuks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1750 krooni ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 162 lg 1; § 138 lg 2 alusel. Kohus loeb tulenevalt TsMS §-st 122 lg 1; § 133 lg 1 tsiviilasja hinnaks 27 217 krooni. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 kohaselt on sellise hagihinna puhul maksimaalselt sissenõutava kulu suuruseks 25 000 krooni. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud ei ole ülemääraselt suured ning need tuleb kogu ulatuses kostjalt välja mõista TsMS § 162 lg 1; § 144 p 1 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.