Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
13 november 2008.a, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-8722
Tsiviilasi
xxx Aktsiaseltsi hagi Osaühingu xxx vastu 43 865.37 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx Aktsiaselts (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja advokaat Elise Vasamäe (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, Tuukri 19, 10152 Tallinn, elektronpost xxx) Kostja Osaühing xxx (registrikood xxx, registrijärgne asukoht xxx; postiaadress xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin (Sergei Tšurkini Advokaadibüroo OÜ, Rävala pst 6-602, 10143 Tallinn, elektronpostxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
7. november 2008.a
Kohtuistungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja advokaat Elise Vasamäe kostja lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšukrin
teatavakstegemisest (13. november 2008.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 07.03.2008 esitas xxx Aktsiaselts maakohtule hagi Osaühingu xxx vastu võlgnevuse 43 865.37 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.03.2006 müügilepingu nr 200306/01 (edaspidi leping), mille kohaselt kohustus hageja müüma ja kostja ostma vedelkütust. 21.03.2006 ja 04.04.2006 tellis kostja hagejalt kokku 12 000 liitrit vedelkütust ning kostja väljastas arved nr 260110 ja 260120. Kostja pidi tasuma 20.04.2006 55 200 krooni ja 03.05.2006 55 800 krooni. Kostja viivitas arvete maksmisega ja maksis esimese arve lõplikult 11.09.2006 ja teise arve 27.08.2007. Lepingu p 3.3 kohaselt arvestas hageja kostjale viivist 0.2 % päevas. 04.09.2006 esitas hageja kostjale arve nr 260166, milles sisaldus ka viivise võlgnevus. Kostjal on kohustus tasuda lepingujärgse kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist 43 865.37 krooni: 14 448.60 krooni arvest nr 260110 ja 29 416.77 krooni arvest nr 260120 tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kostja vastus 20.05.2008 esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja sõlmis lepingu kütte ostmiseks hageja survel, kuna hagejal ei olnud piisavalt mahutit kütte hoidmiseks. Seoses sellega maksis kostja ostetud kütte eest realiseerimise käigus nii kiiresti, kui oli võimalik. Tekkinud võlgnevuse arutamisel 2007.a leppisid pooled kokku, et kui kostja maksab kütte eest täielikult kuni 2007.a augustikuu lõpuni, ei pea kostja maksma viivist. Kostja täitis oma kohustuse kokkulepitud viisil. Seega sõlmisid pooled suuliselt kokkuleppe viivisnõudest loobumise kohta ja muutsid sellega lepingut. Seda kinnitab ka asjaolu, et inkassofirma ei esitanud kostja vastu nõudeid seitsme kuu jooksul pärast põhivõla kustutamist. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Pooled sõlmisid 20.03.2006 lepingu, millega hageja müüs kostjale vedelkütust (t lk 6-8). 2) Lepingu p 3.3 on kokku lepitud viivisemääras 0.2 % kauba maksumusest iga viivitatud päeva eest. 3) Kostja oli viivituses arvete nr 260110 ja 260120 tasumisega (t lk 9-13, 15-16). 4) Hageja loovutas nõude kostja vastu Osaühingule xxx ning nõude loovutamise lepingu lõppedes 23.11.2007 loovutas Osaühing xxx hagejale nõude tagasi (t lk 40-45) Kostja väide, et ta sõlmis lepingu hageja survel on paljasõnaline väide. Pooled sõlmisid lepingu ning tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on muudetud 20.03.2006 lepingut, mille p 3.3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist summas 43 865.37 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud
intressimäär. Lepingu p 3.3 kohaselt on arve tasumisega viivitamisel müüjal õigus rakendada viivis 0.2 % kauba maksumusest iga viivitatud päeva eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS § 13 lg 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muuutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kuna lepingus ei ole ette nähtud lepingu muutmist teatud vormis, võisid pooled lepingut muuta ka suulise kokkuleppega. Seega tuli kostjal tõendada suulise kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et kui kostja tasub võlgnevuse põhinõude täielikult 2007. augustikuu lõpuks, siis ei pea kostja viivist maksma. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu tõendanud. Kostja on kaudselt soovinud suulise kokkuleppe olemasolu tõendada asjaoluga, et inkassofirma ei esitanud kostja suhtes nõudeid seitsme kuu jooksul pärast põhivõla kustutamist. Ainuüksi nimetatud asjaolu ei tõenda kokkuleppe olemust. Hagis sisalduvat nõuet ja hageja väiteid tõendavad: pooltevaheline leping (t lk 6-8), arved (t lk 9-10, 15) hagejapoolne 07.01.2008 saldoteatis nr 2/2008 (t lk 39), 23.11.2007 akt (t lk 46) ja tunnistajate M.K. ja G.M. ütlused (t lk 69). Samuti nähtub 24.08.2007 inkassofirma võlateatisest, et kostjalt nõuti viivise tasumist (t lk 28). Kostja ei ole vastu vaielnud, et nõue on tagasi loovutatud hagejale 23.11.2007 ning pärast seda on hageja esitanud kostjale saldoteatise selle kohta, et kostja võlgneb hagejale 43 865.37 krooni. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt suhtles ta võlgniku (e. kostja) juhatajaga ning erikokkuleppeid võlgnevuse tasumiseks ei olnud. Kui võlgnevus koos viivistega oleks ära makstud, oleks kostjale väljastatud teatis võlgnevuse likvideerimise kohta. Võlgniku juhataja ütles tunnistajale, et viiviseid nad ei maksa (t lk 69). Tunnistaja G.M. ütluste kohaselt ei ole lepingut muudetud ning tema ei ole erikokkuleppeid viivise osas sõlminud. Viivise võla kustutamise kokkulepet ei olnud (t lk 69). Kostja ei ole lepingust tulenevale viivise arvestusele vastuväiteid esitanud (t lk 14). Sellest tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.