2-08-49557
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele L
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. november 2008.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-49557
Tsiviilasi
ML hagi A V vastu 13 ́478.- krooni ja viivise saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – M L (isikukood xxx elukoht xxx) Hageja esindaja – R Paas (OÜ Moskva Inkasso, xxx) Kostja – A V (isikukood xxx, elukoht xxx)
Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 01.11.2007.a. sõlmitud üürileping, mille kohaselt üüris kostja hagejalt eluruumid aadressil xxx, Tallinnas. Kostja jättis hagejalt üürnikuna tasumata 2007.a. detsembri ja 2008.a. jaanuari, veebruari, aprilli ja poole maikuu korteri üüri, mis kokku moodustab summa 11 ́250.- krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista üürilepingust tulenev võlgnevus summas 13 ́478.- krooni (põhinõue 11 ́250.- krooni ja viivis 2 ́228.- krooni) ning kohtuotsusega väljamõistetud põhinõudelt viivis määras 0,15% päevas kuni kogu nõude täitmiseni ja menetluskulud. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale A V ’ile 24.09.2008.a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Ning sama sätte lg 2 kohaselt üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 3 ́000.- krooni, millest õigusabikulud on 2 ́000.- krooni ja riigilõiv 1 ́000.- krooni.
Ele L kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.