Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

xx esitas hagi xxx Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.12.2007.a üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile Tallinnas xx asuva korteri. Üürilepingu kohaselt oli üürnik kohustatud tasuma korteri kasutamise eest üüri 7000 krooni kalendrikuus. Kostja teatas 25.08.2008.a, et soovib lõpetada üürilepingu alates 26.08.2008.a ning hageja nõustus sellega. Kostja on jätnud tasumata 2008.a juuni, juuli ja augustikuu üüri kokku summas 19 871 krooni. Augustikuu üüri suuruse arvestamisel on arvestatud üürilepingu lõpetamisega 26.08.2008.a. Hageja palub selle summa kostjalt välja mõista. Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma viivist 1% tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Üürileandjal on õigus nõuda sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 11.09.2008 summas 12 798.72 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Dokumendid sai kätte kostja ema 02.10.2008. a ning kohus loeb TsMS § 322 lg 1 alusel menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks. Kostja ei ole vastust esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja soovib 28.12.2007.a üürilepingu alusel kostjalt välja mõista 2008.a juuni, juuli ja augustikuu üüri kokku summas 19 871 krooni. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 ja § 292 lg 1 sätestavad üürniku kohustuse tasuda üürileandjale üüri. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagi kuulub selles osas rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1; § 108; § 271 ja § 292 lg 1. Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma viivist 1% tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et hagi tuleb viiviste osas rahuldada VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel. Kuivõrd lepingus on kokku lepitud suurem viiviste määr kui seadusjärgne, kohaldab kohus lepingus kokkulepitut. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostja välja mõista hageja kasuks viivis 1% päevas põhivõlalt alates 11.09.2008.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskuludena nimetanud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 2000 krooni. Kohus mõistab selle menetluskulu TsMS § 162 lg 1; § 138 lg 2 alusel kostjalt välja. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.