Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kättesaamisest TsMS § 415 sätestatu alusel ning korras. Kajale esitatavad vorminõuded kehtestab TsMS § 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedpangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358. Hageja on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

MENETLUSE KÄIK

23.07.2007.a. esitas Harju Maakohtule BAS-i hagi A A `e vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 150 000 krooni, millest 80 259.63 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 13 415.17 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4189.94 krooni viivis, 16 051.93 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 35 083.33 krooni kahjuhüvitis. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. 15.11.2007.a. võttis kohus BAS-i hagi A A `e vastu võla nõudes menetlusse. 11.01.2008.a tagaseljaotsusega rahuldas kohus hageja hagi osaliselt ja mõistis A A `elt BAS-i kasuks välja tagastamata krediidisumma 80 259.63 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 13 415.17 krooni, viivitusintressi 4189.94 krooni, leppetrahvi 16 051.93 krooni ning jättis rahuldamata BAS-i nõuded A A `elt võla sissenõudmisega seotud kulude 1000 krooni ja kahjuhüvitise 35 083.33 krooni väljamõistmiseks. 15.02.2008.a esitas BAS appellatsioonikaebuse Harju Maakohtu, Tartu kohtumaja 11.01.2008.a. otsusele tsiviilasjas nr 2-07-26984 ning palus tühistada Harju Maakohtu 11.01.2008.a kohtuotsus tsiviilasja nr 2-07-26984 osas, millega jäeti kahjuhüvitis summas 35 083.33 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1000 krooni apellandi kasuks välja mõistmata ning teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista vastustajalt apellandi kasuks välja kahjuhüvitis summas 35 083.33 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1000 krooni. Muus osas jätta Harju Maakohtu 11.01.2008.a. kohtuotsus tsiviilasjas nt 2-07-26984 muutmata. Samuti palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. 22.02.2008.a. määrusega võttis Tallinna Ringkonnakohus BAS-i apellatsioonikaebuse Harju Maakohtu 11.01.2008.a. tagaseljaotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. 01.04.2008.a. kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.01.2008.a. tagaseljaotsuse ja saatis asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 06.10.2008.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus on 06.10.2008.a toimuvast kohtuistungist kostjale saatnud kohtukutse, mille on kostja 19.06.2008.a. isiklikult kätte saanud, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb

kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 on võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õiguse nõuda raha maksmise kohustuse rikkumisel selle täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab olema tarbijakrediidileping kirjalik. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. TsMS § 658 lg 2 sätestab, et Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 150 000 krooni, millest 80 259.63 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 13 415.17 krooni moodustab sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4189.94 krooni moodustab viivis, 16 051.93 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 35 083.33 krooni kahjuhüvitis.

Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, kostja esindaja kulu ja Ametlikes Teadaannetes kohtuteate avaldamise tasu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 ́ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 10 334, millest 8534 krooni moodustab riigilõiv ja 1800 krooni õigusabikulud.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.