Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 08.06.2007.a. tähtajalise üürilepingu vesijalgpalli atraktsiooni ülespanekuks asukohaga Pärnu kesklinna rannas AS Falck Eesti hoone ees oleval liivaalal tähtajaga 08.06.2007 – 15.09.2007.a. Hageja maksis 21.06.2007.a. lepingu järgi kostja poolt esitatud arve alusel üüripinna kasutamise eest ühekordse maksena 5900 krooni üüritasu. Atraktsiooni peamise materiaalse osa moodustas täispuhutav batuut mõõtmetega 7x 14 meetrit, mis kaalub 200 kg. Hageja kulul paigaldati atraktsiooni läbiviimiseks selle asukohani vajalik veetrass ja elektrikaabel. 27.06.2007.a. paigaldas MTÜ Eesti Rannajalgpalliliit Pärnu Linnavalitsuse loal hagejale üürile antud alale tribüünid, mis välistas hageja poolt atraktsiooni ülesseadmise ja selle kasutamise üürilepinguga määratud kohas. 30.06.2007.a. toimusid üüritud rannaalal rannajalgpalli võistlused. Hagejale kuuluva batuudi teisaldasid tribüünide paigaldajad neile sobivasse suvalisse asukohta, et see ei segaks võistluse läbiviimist. 02.07.2007.a. pöördus hageja selgituse saamiseks päringuga Pärnu Linnavalitsuse poole. 03.07.2007.a. saadetud vastusest nähtub, et kostja on andnud hageja kasutusse ala, millele kostjal puudus õigus. Veel selgub vastusest , et 30.06.2007.a. toimunud avaliku ürituse ”Eesti Jalgpalli Liiga” raames paigaldatud tribüün oli väljaspool kostja müügikohti. 10.08.2007.a. teatas Pärnu Linnavalitsus, et vaatamata linnavalitsuse palvetele ei ole kostja andnud nõusolekut hageja poolt vesijalgpalli atraktsiooni paigaldamiseks kesklinna randa liivaalale. 13.08.2008.a. pöördus hageja kostja poole , et viimane tagastaks hagejale tema poolt tasutud renditasu 5900 krooni. Endiselt soovis hageja kostja nõusolekut hooajalise müügikoha paigaldamiseks kostja müügikohtade välisele alale. 28.08.2007.a. teatas kostja , et hageja on saanud enne takistust liivaalal kaubelda ja hagejal oli ka hiljem võimalus seda teha ja seetõttu ei ole kostja nõus raha tagastama. Kostja nõusolek müügikoha paigaldamiseks jäigi hagejal saamata. Hageja pöördus veel 03.09.2007.a. tähitud kirjaga kostja poole üüriraha tagastamise nõudega, kuid kostja ei suvatsenud sellele vastata jättes ka raha tagastamata. Hageja oli üürilepingu järgi planeerinud majandustegevuse Pärnus terveks suveks s.o. 99 päevaks, milleks tegi vajalikud ettevalmistused ja kulutused, kuid sai üüritud alal tegutseda vaid 19 päeva. Tribüünid asusid antud alal kuni juulikuu lõpuni ja vaatamata hageja korduvatele pöördumistele kostja ja linnavalitsuse poole, mitte keegi neid sealt vahepeal ära ei koristanud. Kuna kostjal puudus õigus ala hagejale rendile anda, siis puudus tal ka õigus selle eest üüritasu nõuda. Seega kuulub tagastamisele kogu üüritasu. Hageja sai veel kahju summas 5212.40 krooni. Hageja transportis batuudi Välgilt Pärnusse ja sõitis tagasi Tartusse (kokku 390 km).300 m pikkuse kaablitrassi kaevamiseks sõitis töömees Tartust Pärnusse ja töö lõpetamisel tagasi Tartusse (360 km). Hageja esindaja sõitis Pärnu Linnavalitsusest läbisõiduloa hankimiseks Tartust Pärnusse ja tagasi (360 km). Batuudi äratoomiseks pidi hageja sõitma Tartust Pärnusse ja transportima batuudi Välgile. Hageja kompenseeris oma töötajale A. le kütusekulu sõiduks Pärnusse ajavahemikul 29.06.2007 – 31.07.2007.a. 2101.40 krooni. Samuti maksis hageja töötaja B. le töötasu 4 päeva eest 2280 krooni, päevaraha 4 x 80 = 320 krooni. Hageja kulutas kuulkraani ostmiseks 52 krooni ja jätkujuhtmne ostmiseks 259 krooni ning suhtlemisel kostja ja Pärnu Linnavalitsusega telefonikulu ning postikulu 200 krooni. Hagejal on õigus nõuda ka kostjalt viivist. Kostja on viivitanud 5900 krooni suuruse üüritasu tagastamisega alates vastava nõude esitamisest 13.08.2007 kuni käesoleva ajani kokku enam kui 12 kuud. Seega nõuab hageja kostjalt viivist 1 aasta eest summas 649 krooni (seadusjärgne viivis 7 + 4 % aastas). Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadud üüritasu ja tekitatud kahju kokku 11 112.40 krooni ja viivis 649 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda.

2 (6)

Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikes vastuväidetes vaidles hagile vastu. Hageja nõue tagastada kogu üür pole põhjendatud. Pärnu Linnavalitsuse poolt on antud MTÜ Eesti Rannajalgpalliliidule luba avaliku ürituse korraldamiseks 30.06., 14.07 ja 28.07, seega kolmel päeval ja vaid siis võis olla takistatud hageja poolt üürile antud maa- ala kasutamine. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saanud üürile antud maa- ala kasutada. Hageja väitis, et ta pöördus Pärnu Linnavalitsuse poole , kust vastati , et väidetavalt ei olnud kostjal õigus seda ala üürile anda. See väide ei takistanud hagejal jätkuvalt oma atraktsiooni kasutada ja igal juhul sai hageja seda kasutada alates 30.07.2007.a. See, et ta ei soovinud seda enam ise teha ei anna alust väiteks, et üürileandja süül tekkis üüritaval esemel takistus selle kasutamiseks. Kui üldse mingi takistus tekkis siis tekkis see väljaspool üürilepingu eset ja hageja ei ole ka tõendanud , et kuidagi oleks olnud takistatud juurdepääs lepinguga üüritud alale. Isegi sellisel juhul ei ole takistuse tekitajaks mitte kostja vaid Pärnu Linnavalitsus, kes oma kultuuriosakonna vahendusel andis loa kolmel päeval avaliku ürituse korraldamiseks hagejale üüritud alale lähedasel alal. Hageja ei pöördunud kostja poole teatega, et temal on üüritud ala kasutamine takistatud ega nõudnud takistuse kõrvaldamist. Seega üüri tagastamise nõue on põhjendamatu, õigusliku aluseta ja tuleb jätta rahuldamata. Sama põhjendus kehtib ka hageja poolt esitatud kahjunõude kohta . Isegi juhul kui hageja tõendaks , et tal esinesid mingid üürileandja põhjustatud takistused atraktsiooni kasutamiseks pidi hageja tema poolt tehtud kulutused tegema ka siis, kui ta kasutas atraktsiooni äritegevuseks ajavahemikul 08.06 – 27.06.2007.a. ja tal oli võimalus kasutada seda ka alates 30.07.2008.a. ning seda ei saa käsitleda tekkinud kahjuna. Pealegi pole hageja tõendanud, et kulutused on tehtud kõnealuse atraktsiooni ja üürilepinguga. Nii ei ole 11.06.2007.a. kaardimaksekviitungil summas 259 krooni ja arvel märgitud maksjat, kaardimaksearve nr.M-61684 summas 52 krooni on väljastatud hoopis erakliendile. A. palgalehelt ei nähtu , et ta on neli päeva töötanud just Pärnus seoses selle atraktsiooniga. Sama kehtib ka sõidukompensatsiooni ja päevaraha kohta. Kuidas on tekkinud kahju Pärnu Politseiprefektuuri saadetud kirja maksumuse näol. Täiesti põhjendamatu on arvata nõutava kahju hulka saadetud kirjade postikulu kokku summas 99 krooni, mis võib küll olla hageja menetluskulu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Kohtuistungil hageja esindaja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kohtuistungil kostja esindaja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära protsessiosalised ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja ja kostja sõlmisid 08.06.2007.a. üürilepingu, millega kostja OÜ Arkin AM andis hageja OÜ Aardla Kaubandus kasutada Pärnu kesklinna rannas AS Falck Eesti hoone eest oleva liivala vesijalgpalli atraktsiooni ülespanekuks. Üüripind oli täpsemalt määratletud asendiplaaniga , mis on toodud lepingu lisas 1 (tl.8). Leping sõlmiti vastavalt lepingu p.-le 3.1 tähtajaga 08.06.2007 – 15.09.2007.a. Hageja tasus kostjale selle aja eest 5000 krooni + käibemaks, seega kokku 5900 krooni. Selles osas pooltel vaidlus puudub. Kostja ja Pärnu Linnavalitsuse vahel oli sõlmitud 18.04.2006.a. vara tasuta kasutusse andmise leping 2-13/425, mille kohaselt Pärnu linn on OÜ-le Arkin AM andnud tasuta kasutusse

3 (6)

kesklinna rannale moodustatavad kinnistu osad kogusuurusega 407 m2. Lepingu p.2.1.5 kohaselt Lehe tn. mõtteline pikendus, asukohaskeemil p.6. Lepingu p. 2.4 järgi asukohaskeemil näidatud punktidesse 3,4,5 paigaldatakse kaks telki ja ülejäänud asukohapunktidesse paigaldatakse üks telk. Seega asukohapunkti 6 oli võimalik paigaldada üks telk. Kostja ja Pärnu linna poolt kohtule esitatud asukohaskeemidest nähtub, et linna poolt kostjale tasuta kasutusse antud ala (Lehe tn. mõtteline pikendus, asukohaskeemil p.6) ja kostja poolt hageja kasutusse antud ala asuvad kõrvuti, mitte ei ole tegemist sama alaga (tl.8, 88). Seega on kostja hageja kasutusse andnud ala , mida ei ole talle Pärnu linna poolt vara tasuta kasutusse andmise lepinguga tasuta kasutusse antud. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri). VÕS §278 p.3 järgi kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist. Antud juhul sai hageja üüritud maa- ala kasutada perioodil 08- 26.06.2008.a. s.o. 19 päeva. Hageja väitel paigaldas MTÜ Eesti Rannajalgpalliliit üürile antud territooriumile tribüünid 27.06.2007.a. , mistõttu ei saanud hageja enda atraktsiooni enam üüritud alale üles paigutada. Pärnu linn andis MTÜ-le Eesti Rannajalgpalliliit loa avaliku ürituse korraldamiseks 30.06, 14.07 ja 28.07.2007.a. alale, mis oli kostja poolt hagejale üürile antud. Nimetatu on tõendatud Pärnu linna seisukohaga antud asjas (tl.80-81,83-85). Seda ei vaidlusta ka pooled. Antud tribüünid asusid üüritud alal 27.06.2007- 29.07.2007.a. , mida tõendab kostja enda vastus hagejale 28.08.2007.a., milles kostja keeldub üüriraha tagastamast, kuna OÜ-l Aardla Kaubandus oli võimalus alates 30.07- 25.08.sellel liivaalal kaubelda ja OÜ Aardla Kaubandus sai seal kaubelda ka 08 – 27.06.2007.a.(tl.13). Hageja pöördus mitmete järelepärimistega Pärnu linna poole ja sai sealt vastuse, et kostjal polnud õigust vaidlusalust maa- ala hagejale üürile anda ja et Pärnu linn on 03.07.2007.a. juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et kostja on ületanud oma pädevust. Samuti selgitas Pärnu linn hagejale, et OÜ Aardla Kaubandus hooajalise müügikoha s.o. vesijalgpalli teenus paigaldamiseks kesklinna randa rannaliivale OÜ Arkin AM müügikohtade välisele alale on vajalik OÜ Arkin AM nõusolek , mida on Pärnu linn 10.08.2007.a. OÜ- lt Arkin AM küsinud, kuid nõusolekut ei ole saanud (tl.9,10,11,96,98,99,100). Viimane vastus hageja järelepärimisele 10.08.2007.a. Seega on asjas tõendatud, et hageja ei saanud alates 27.06.2008.a. üüritud ala kasutada ja sellest tulenevalt on hagejal õigus vastavalt VÕS § 278 p.3 nõuda üürileandjalt s.o. OÜ-lt Arkin AM talle tekitatud kahju hüvitamist. Kostja väited, et hagejal oli võimalus peale 30.07.2007.a. vaidlusalust ala kasutada ei ole põhjendatud , kuna selleks ajaks oli Pärnu linn teatanud hagejale , et kostjal puudus õigus ala üürile anda ja selgitas võimalusi atraktsiooni paigaldamiseks rannaalale. Seega võis Pärnu linn igal ajal anda vaidlusaluse ala ürituste korraldamiseks teistele isikutele kasutada ja hagejal polnud antud asjaoludel ka mõistlik nõuda kostjalt lepingu täitmist v. määrata kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks vastavalt VÕS §-dele 278 p.1, § 279, § 114 lg.1 ja § 115 lg.2 v. jätkata ala kasutamist peale 30.07.2008.a. VÕS § 115 lg.1 järgi kui võlgnik rikub kohustust , võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega v. selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist v. a. juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta v. kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg.3 järgi kohustuse täitmise asemel võib nõuda kahju hüvitamist ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja

4 (6)

määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg.2 p.-des 1-4 nimetatud juhtudel v. kui asjaolude kohaselt on kahju hüvitamine kohe muul põhjusel mõistlik. Üürilepingu p.-is 1.2 on üürile andja kinnitanud, et talle kuulub õigus üüripinda üürida ning kellelgi teisel seda õigust ei ole. Samuti kinnitab üürile andja, et üüripinda ei ole samaaegselt üüritud ühelegi teisele isikule. Seega on tõendatud kostja poolt lepingulise kohustuse rikkumine ja kostja süü selles, kuna kostja andis üürilepinguga hagejale kasutada ala, mida talle endale polnud linna poolt kasutusse antud ja põhjendatud pole kostja väited, et hageja ei saanud üüripinda kasutada Pärnu Linnavalitsuse süül. Samuti asjaolu , millel kostja vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg vastavalt VÕS § 127 lg.4. Kuna üürileping oli sõlmitud tähtajaline s.o. 99 päevaks ja hageja sai üüritud ala kasutada 19 päeva , kuulub hageja poolt kostjale 22.06.2007.a. tasutud üürist tagastamisele 5900 – 1132.21= 4767.79 krooni (1 päeva tasu 5900 : 99 = 59,59 x 19 =1132.21 krooni). Ei ole põhjendatud maksta üüri aja eest, mil üüriala polnud võimalik kasutada. Samuti ei ole põhjendatud tagastada üüriraha aja eest, mil hageja sai üüritud ala kasutada. Seega kuulub kahjuna kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasutud üür aja eest, mil hageja ei saanud üüritud ala kasutada 4767.79 krooni. VÕS § 127 lg. 5 järgi kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud s.a. juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Hageja väitel kulutas ta üüritud alale atraktsiooni ülespanekuks 5112.40 krooni s.h. kütusekulu2101.20 krooni, töömehele 4 päeva töötasu 2280 krooni, töömehele 4 päeva päevaraha komandeeringu eest Pärnu s.o.4x 80=320 krooni, kulu kuulkraani ostmiseks 15.06.2007.a. 52 krooni ja jätkujuhtme ostmiseks 11.06.2007.a. 259 krooni. Hageja on sellekohased kuludokumendid kohtule esitanud (tl.64- 76). Hageja on kütusekulu arvestanud alljärgnevalt: atraktsiooni kohaletoimetamine Välgi- Pärnu 210 km, Pärnu- Tartu 180 km, kaabli kaevamine ca 300 m Tartu- Pärnu 180 km, Pärnu-Tartu 180 km, Pärnu Linnavalitsusest loa saamine Tartu- Pärnu 180 km, Pärnu- Tartu 180 km, atraktsiooni äratoomine Tartu – Pärnu 180 km ja Pärnu- Välgi 210 km. Seega kütusekulu 158 liitrit x 13.30 krooni = 2101.40 krooni. Sõidul Pärnu- Tartu arvestusega 10 liitrit 100 km. kohta ja sõidul Pärnu- Välgi 12 liitrit 100 km. kohta (tl.110). Töötasu on hageja arvestanud alljärgnevalt: B. töötasu juunis 2007.a. 9000 krooni 21 tööpäeva eest. Seega päevatasu 428.57 krooni x 4 päeva = 1714 krooni + sotsiaalmaks 33% s.o. 566 krooni = 2280 krooni (tl.66). Luba mida hageja enda väitel Pärnu linnalt taotles on kohtule esitatud ja välja antud OÜ-le Aardla Kaubandus sõiduks liiklusmärgi 331 „sissesõidu keeld“ lisatahvli 891B „välja arvatud linnavalitsuse loaga“ piirkonda – Lehe tn. pikendus perioodil 11.06.2007 – 15.09.2007.a. (tl.15). Hageja töölisele B. `le on makstud komandeeringu eest Pärnu päevaraha 07.06.2007.a., 11.06.2007.a., 15.06.2007.a. ja29.06.2007.a. eest. Seega on hageja tööline olnud komandeeringus Pärnus 4 päeva, mistõttu on põhjendatud ka 4 päeva töötasu nõue ja sõitudele kulutatud kütuse kompensatsioon. Kuulkraan ja jätkujuhe on ostetud samuti 11.06. ja 15.06.2007.a. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud kulutused atraktsiooni kohaletoimetamiseks, ülespanekuks, mahavõtmiseks ja äraviimiseks ning loa taotlemiseks Pärnu linnalt on kohtu arvates põhjendatud ja mõistlikud. Kuna hageja sai üüritud ala kasutada 19 päeva s.o. planeeritud ajast 19,19 % kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahjuna 80,81 % tehtud kulutustest s.o.5112.40 – 19.19% =

5 (6)

4050.53 krooni, mis on põhjendatud ja mõistlik arvestades, et 19 päevaseks atraktsiooni kasutamiseks ei oleks hageja ilmselt vastavaid kulutusi sellises summas teinud. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele postikulud esitatud AS Eesti Post kviitungite järgi pöördumised Pärnu Maakohtu poole 26.00 + 23.50+ 23.50+26+ tähitud kiri kostjale 23.50+ tähitud kiri kostjale 23.50 = 146 krooni (tl.111-112). Alates 01.01.2007.a. ei kehti TsMS § 143 p.4 redaktsioonis, mille järgi asja läbivaatamise kulu on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulu. Käesoleval ajal on asja läbivaatamise kulu TsMS § 143 p.4 järgi menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsete Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud. VÕS § 128 lg.3 järgi otsene varaline kahju hõlmab ka kulutusi kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega kuulub hageja poolt kantud postikulu väljamõistmisele kahjuna. Kahjuna ei kuulu väljamõistmisele postikulu summas 33.40 krooni s.o. tähitud kirja saatmine Pärnu Politseiprefektuurile, kuna kohtu arvates pöördumine Pärnu Politseiprefektuuri poole antud asjas ei ole põhjendatud ja kohtule ei ole selge , millega seoses politsei poole pöörduti (tl.77). Vastavat pöördumist ei ole kohtule esitatud ja politsei ei lahenda tsiviilvaidlusi. Suuremas summas pole kulutused tõendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju kokku 4767.79 + 4050.53 + 146 = 8964.32 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg.1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg.1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga teatel on VÕS §

lg.1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2007, enne 1.jaanuari 2008.a. ja enne 1. juulit 2008.a. oli 4,0%. Seega on seadusjärgne viivisemäär 4 + 7 = 11 % aastas. Hageja nõudis kostjalt üüriraha 5900 krooni tagastamist kirjaga 13.08.2007.a. ja 03.09.2007.a. ja nõuab viivist 1 aasta eest. Kostja keeldus raha täies ulatuses tagastamast (tl.13). Hagejale kuulub tagastamisele 5900 kroonist 4767.79 krooni ja seega on põhjendatud viivis 1 aasta eest 11 % tagastatavast summast s.o. 524.45 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele 81 % siis tuleb menetluskulud 19 % jätta hageja ja 81 % kostja kanda (põhinõue 11112.40 krooni, rahuldatud 8964.32 krooni). Ivika Sillaots Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.