puudutatud isik VI: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
-
puudutatud isik VI: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
-
puudutatud isik VII: Aktsiaselts xxx (registrikood xxx; asukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada xxx avaldus vara õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamiseks.
2.Tuvastada juriidiline fakt, et Rakvere linnas xxx (endine aadress xxx) asuvad xxx kuulunud hooned (1-korruseline puidust elamu, 2-korruseline laudadest veskihoone
ja
kivist
mootorihoone
koos
kõrvalhoonetega)
on
temalt
võõrandatud õigusvastaselt, kuna need on xxx poolt 3. mai 1948.a aktiga artellile "xxx" üle antud reaalse repressiooniohu tingimustes.
3.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ning saata teadmiseks Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjonile (aadress Kreutzwaldi 5, Rakvere 44314). Menetluslulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja xxx kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.09.12.2005.a esitasid xxx ja xxx kohtule avalduse vara õigusvastase fakti tuvastamiseks Rakvere linnas xxx (endine aadress xxx) asuvate hoonete suhtes.
2.Avalduses väidetu kohaselt on xxx ja xxx tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks Rakvere linnas xxx asuvate hoonete suhtes. Virumaa Majade Natsionaliseerimise komisjon otsustas 24.04.1948.a (otsusega nr 2) natsionaliseerida Rakveres xxx asuva majavalduse. Sellest tulenevalt on avaldajate hinnangul neil õigus omandireformi käigus xxx õigusjärglastena tagasi saada vara (hooned/kinnistu) asukohaga xxx,. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjon keeldus xxx asuvat kinnisasja tagastamast, kuna 03.05.1948.a aktiga andis xxx xxx varad üle artellile "xxxs" ja varad ei ole seega võõrandatud õigusvastaselt. Maakonnakomisjoni 21.10.1999.a otsusega tühistati maakonnakomisjoni 17.09.1993.a otsus, kuna toimikus olevad materjalid andsid erinevaid andmeid vara omandiõiguse, koosseisu ja võõrandamise kohta. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjon tegi eeltoodut arvestades ning Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 17 lgst 6 juhindudes 21.12.2004.a istungil avaldajatele ettepaneku tõendada vara võõrandamise õigusvastasust kohtu korras. Komisjon pikendas 25.02.2005.a otsusega avaldajate jaoks kohtusse pöördumise tähtaega. Avaldajate väidete kohaselt andis nende ema xxx 03.05.1948.a enda varad üle artellile "xxx" reaalse repressiooniohu tingimustes ning see ei olnud omaniku (xxx) vaba tahe.
2-05-21973
3.07.06.2006.a määrusega ennistas kohus avalduse esitamise tähtaja ning võttis avalduse menetlusse. Sama määrusega kaasas kohus ORAS § 5 lg-st 2 lähtuvalt asjast puudutatud isikuna Rakvere Linna (Rakvere linnavalitsuse kaudu). Samuti kaasas kohus puudutatud isikuna OÜ xxx, kuna nimetatud äriühing on kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt Rakvere linnas xxx asuva kinnistu omanik (registriosa 1748831).
4.27.12.2006.a kuulas kohus ära avaldajad, kes andsid täiendavaid selgitusi avalduse aluseks olevate asjaolude kohta ning esitasid kohtule täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Kohus selgitas ärakuulamise käigus avaldajatele menetluse sisu ning tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid reaalse repressiooniohu kohta vara üleandmisel artellile "xxx".
5.13.02.2007.a saabus kohtule avaldajate taotlus, milles avaldajad väljendasid soovi tõendada vara üleandmist xxx poolt reaalse repressiooniohu tõttu tunnistaja xxx ütlustega. 10.05.2007.a määrusega rahuldas kohus nimetatud taotluse ning sama määrusega taotles kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 15 lg-tega 1 ja 2 ning § 255 lg 2 p-ga 2 xxx ülekuulamiseks kui menetlustoimingu teostamiseks Tartu Maakohtu abi. Tartu Maakohus on tunnistaja xxx 07.06.2007.a erinõude korras üle kuulanud.
6.31.08.2007.a suri avaldaja xxx. 02.04.2008.a esitati kohtule seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, millest nähtuvalt on xxx pärandvara (s.o vara õigusvastase fakti tuvastamine kohtuvaidluses Harju Maakohtus) üle läinud järgmiselt: 1/2 suurune mõtteline osa xxx, 1/8 suurune mõtteline osa xxx, 1/8 suurune mõtteline osa xxx, 1/8 suurune mõtteline osa xxx ja 1/8 suurune mõtteline osa xxx. 27.05.2008.a määrusega kaasas kohus avaldaja xxx õigusjärglased menetlusse puudutatud isikutena. Samuti kaasas kohus menetlusse asjast puudutatud isikuna Aktsiaseltsi xxx, kuna nimetatud äriühing on kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt käesoleva tsiviilasja menetluse kestel omandanud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonnas registreeritud kinnistu, asukohaga xxx (registriosa number 1748831).
7.Puudutatud isik Rakvere linn (Rakvere Linnavalitsuse kaudu) on kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades leidnud, et xxx asuva vara üleandmine artellile "xxx" reaalse repressiooniohu tõttu ei ole tõendatud. Ühestki esitatud tõendist, s.h tunnistaja xxx ütlustest ei selgu, missugust konkreetset repressiooni pidas vara üleandja xxx vara üleandmise ajal 1948.a võimalikuks ja mis võisid olla represseerimise konkreetseteks põhjusteks. Asja materjalide põhjal võib küll järeldada, et xxx võisid olla kartused repressioonide suhtes, kuid aega ja olusid arvestades olid sellised kartused või hirmud väga suurel osal Eesti elanikest. See ei tõenda aga, et oht ise oli reaalne.
8.Teised puudutatud isikud ei ole kohtule oma seisukohta avaldanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
9.Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
10.Vastavalt ORAS § 6 lg-le 1 on vara õigusvastane võõrandamine omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. ORAS § 6 lg 4 kohaselt tuleb reaalse repressiooniohuna mõista nii kohtuliku kui ka kohtuvälise represseerimise (surmanuhtluse, vabadusekaotuse, asumiselevõi väljasaatmise või küüditamise) ohtu. ORAS § 17 lg 6 näeb ette, et isikutele, kelle vara
võõrandati repressioonide tõttu või kes olid sunnitud vara ära andma või maha jätma reaalse repressiooniohu tõttu, ametiisiku omavoli või ebaseadusliku otsuse alusel, tagastatakse või kompenseeritakse omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara pärast rehabiliteerimistunnistuse või võõrandamise õigusvastasust tõendava kohtuotsuse esitamist. Nimetatud isikud peavad pöörduma kohtusse või vastavasse riigiorganisse kohtuotsuse või rehabiliteerimistunnistuse saamiseks ühe kuu jooksul pärast seda, kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan on esitanud isikule seadusest tuleneva nõude tõendada vara võõrandamist käesolevas lõikes nimetatud viisil. TsMS § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.
11.Iseenesest ei ole võimalik kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite põhjal järeldada, et xxx kuulunud vara (xxx asuvad hooned) oleks võõrandatud õigusvastaselt ORAS § 6 lg 1 tähenduses. Taolisele järeldusele on jõudnud ilmselt ka õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakonnakomisjon oma 21.10.1999.a otsuses. Samas võib käesolevas tsiviilasjas tunnistajana üle kuulatud xxx ütlustest järeldada, et kõnesolevate hoonete üleandmine artellile "xxx" toimus reaalse repressiooniohu tingimustes. Tunnistaja on märkinud, et ilmselt andis xxx oma vara artellile üle ikkagi repressioonide kartuses, sooviga päästa lapsi (vt toimik, lk 88). xxx oli tunnistaja ütlustest järelduvalt 1940. aastale järgnenud perioodil kogenud lähisugulaste suhtes toime pandud repressioone (väimees lasti maha). Samuti oli xxx täditütar töötanud Saksa armee kasuks (oli saksa staabis tõlk). Tunnistaja osundatud ütlusi arvestades oli xxx piisav alus karta repressiooniohu realiseerumist. Seega ei saa kohus nõustuda puudutatud isiku Rakvere linna seisukohaga, et xxx kartused ja hirmud repressioonide ees olid üksnes abstraktse iseloomuga.
12.Kohus märgib, et kuivõrd käesoleva tsiviilasja raames käsitletavate sündmuste toimumisest on möödas peaaegu 60 aastat, on võimalused ja materjal faktiliste asjaolude tõendamiseks äärmiselt piiratud. Ka tunnistaja xxx ütlused oma olemuselt kaudsed, kuna ta kõnealuse vara üleandmise juures ei viibinud ning elas ise toona Eesti teises piirkonnas. Samas on kohtu hinnangul ebamõistlik eeldada, et enda vara üleandmine võõrale isikule (artellile "xxx") tasuta või sümboolse tasu eest vastanuks xxx vabalt kujunenud (tegelikule) tahtele.
13.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes ORAS § 6 lg-st 1, rahuldab kohus xxx avalduse, tuvastades juriidilise fakti, et xxx (endine aadress xxx) asuvad xxx kuulunud hooned (1korruseline puidust elamu, 2-korruseline laudadest veskihoone ja kivist mootorihoone koos kõrvalhoonetega) on temalt võõrandatud õigusvastaselt, kuna need on xxx poolt 03.05.1948.a aktiga artellile "xxx" üle antud reaalse repressiooniohu tingimustes.
14.Kooskõlas 1. jaanuaril 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 12 sätestas, et hagita asjas kannab kohtukulud (menetluskulud) avaldaja. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud käesolevas tsiviilasjas avaldaja kanda.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
2-05-21973
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.