Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

E Aktsiaselts esitas 28.08.2008 maakohtule hagi P G ’i vastu võlgnevuse 33 568.08 krooni nõudes. Nimetatud nõude on hagejale loovutanud SMS Laen AS 06.12.2006.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis SMS Laen AS ja kostja interneti vahendusel 06.02.2007 lepingu , millega kostja sai laenu 15-ks päevaks intressiga 550 krooni summas 3 000 krooni. Laenu tagasimaksmise tähtajaks oli 21.02.2007. Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud. Kostja võlgneb tagastamata laenu põhiosa 3 000 krooni, tasumata intressi seisuga 28.07.2008 19 723.08 krooni, viivist seisuga 28.07.2008 summas 7 845 krooni, leppetrahvi 1 500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 1 500 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHAD

Kostja istungile ei ilmunud. Kohus arutas kohtuistungil asja sisuliselt. Kostja ja SMS Laen AS-i vahel on 06.02.2007 sõlmitud leping , mis on vaadeldav krediidilepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lepingu alusel sai kostja laenu 3 000 krooni 15 päevaks. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu p 4.1.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et 3 000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks 18.3 % laenu perioodiks laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 550 krooni. Hageja on arvestanud ebaõigesti kostjale intressi alates 06.02.2007 kuni 28.07.2008 summas 19 723.08 krooni. Lähtuvalt lepingu p 4.1.3 on intressi määraks 1.22 % päevas, kuid intressi saab arvutada üksnes laenulepingu lõppemiseni, s.o 21.02.2007. Intressi arvestatakse vastavalt laenuks antud rahasumma kasutusaja pikkusele, milleks käesolevas asjas on 15 päeva. Pärast nõude sissenõutavaks muutumist saab tulenevalt VÕS § 113 lg 1 arvestada tagastamata laenult viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 550 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 7 845 krooni lepingu p 13 kohaselt. Lepingu p 13 kohaselt kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0.5 % kalendripäevas. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Perioodi 22.02.2007 kuni 28.07.2008 eest on viivis 7 845 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja ei ole tulenevalt TsMS § 367 taotlenud viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 1 500 krooni. Lepingu p 14 kohaselt kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja ees, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50 % ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Üheks leppetrahvi nõude esitamise aluseks on see, kui laenusaaja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud laenuandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Arvestades võlasuhte iseloomu (laenatava rahasumma suurus, tagasimaksmise periood) tuleb kohtu hinnangul kostjalt leppetrahv summas 1 500 krooni välja mõista. Väiksemas suuruses leppetrahv ei tagaks leppetrahvi seadusest tulenevat funktsiooni sundida isikut õigeaegselt kohustuse täitmisele (nn survefunktsioon).

Hageja nõuab kostjalt nõudeõiguse loovutamisest tulenevaid kulusid summas 1 500 krooni – lepingu p 12.2.1 nõudekirja väljastamisel leppetrahv 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamisel leppetrahv 350 krooni ning hagiavalduse esitamine kohtusse hagiavalduse koostamise kulud 1 000 krooni, õigusabikulud, riigilõiv ja muud kohtukulud. Esmalt märgib kohus, et hageja nõue hüvitada hagiavalduse koostamise kulud 1 000 krooni ei ole õiguslikult põhjendatud. Tegemist on menetluskuluga, mida kohtuistungil on kinnitanud ka hageja lepinguline esindaja. Menetluskulude väljamõistmine toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele (TsMS § 162, § 163, § 173 jj). Lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 kulud summas 500 krooni on vaadeldavad kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahjuga. VÕS § 113 lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kohtu hinnangul on lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 näol tegemist tüüptingimustega. Arvestades asjaolu, et lepinguga on kindlaks määratud leppetrahv 50 % tagastamata laenust ning viivisemääraks on 0.5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt, on kohtu arvates lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 tühised tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5. Lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 3 000 krooni, intressi 550 krooni, viivise 7 845 krooni ja leppetrahvi 1 500 krooni, kogusummas 12 895 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus on rahuldanud hagi põhinõude osas täielikult ja kõrvalnõuete osas osaliselt. Sellest tulenevalt jätab kohus 60 % menetluskuludest kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.