Tsiviilasja number
2-08-56064
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.03.2010 Tallinnas
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Pavel Gurovi vastu 33 568,08 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 173,08 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Era Liisingu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
02.03.2010, avalik kohtuistung Hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474, asukoht Maakri 44-20, 10145, Tallinn), esindaja Aleksei Nikolajenko Kostja Pavel Gurov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-x xxxxxxx xxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Inkassoteenused
AS
Jätta Harju Maakohtu 07.11.2008 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-56064 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi, apallatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonastme menetluskulud apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 28.08.2008 Harju Maakohtule hagi Pavel Gurovi vastu võlgnevuse 33 568,08 krooni saamiseks.
SMS Laen AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 06.02.2007 lepingu nr xxxxx, millega kostja sai 15-ks päevaks laenu 3000 krooni intressiga 550 krooni. Laenu tagasimaksmise tähtajaks oli 21.02.2007. Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud. Nimetatud nõude on SMS Laen AS hagejale loovutanud 06.12.2006. Kostja võlgneb tagastamata laenu põhiosa 3000 krooni, tasumata intressi 28.07.2008 seisuga 19 723,08 krooni, viivist 28.07.2008 seisuga 7845 krooni, leppetrahvi 1500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 1500 krooni. Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 12 895 krooni, millest tagastamata laen 3000 krooni, intress 550 krooni, viivis 7845 krooni ja leppetrahv 1500 krooni. Menetluskulud jättis kohus 60% ulatuses kostja kanda. Kostja ja SMS Laen AS vahel on 06.02.2007 sõlmitud leping nr xxxxx, mis on vaadeldav krediidilepinguna. Lepingu p 4.1.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et 3000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks 18,3% laenu perioodiks laenu summast, s.o laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 550 krooni. Hageja on arvestanud ebaõigesti kostjale alates 06.02.2007 kuni 28.07.2008 intressi 19 723,08 krooni. Lähtuvalt lepingu p 4.1.3 on intressi määraks 1,22% päevas, kuid intressi saab arvutada üksnes laenulepingu lõppemiseni, s.o 21.02.2007. Intressi arvestatakse vastavalt laenuks antud rahasumma kasutusaja pikkusele, milleks käesolevas asjas on 15 päeva. Pärast nõude sissenõutavaks muutumist saab tulenevalt VÕS § 113 lg 1 arvestada tagastamata laenult viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 550 krooni. Lepingu p 13 kohaselt kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas. Viivise arvestamine algab laenu tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Perioodi 22.02.2007 kuni 28.07.2008 eest on viivis 7845 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lepingu p 14 kohaselt kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja ees, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Üheks leppetrahvi nõude esitamise aluseks on see, kui laenusaaja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud laenuandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Arvestades võlasuhte iseloomu (laenatava rahasumma suurus, tagasimaksmise periood) tuleb kostjalt leppetrahv 1500 krooni välja mõista. Hageja nõue hüvitada hagiavalduse koostamise kulud 1000 krooni ei ole õiguslikult põhjendatud. Tegemist on menetluskuluga, mida kohtuistungil on kinnitanud ka hageja lepinguline esindaja. Menetluskulude väljamõistmine toimub vastavalt TsMS § 162, § 163, § 173 jj. Lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 näol on tegemist tüüptingimustega. Arvestades asjaolu, et lepinguga on kindlaks määratud leppetrahv 50% tagastamata laenust ning viivisemääraks on 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt, on p 12.2.1 ja 12.2.2 tühised tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5. Lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 ette nähtud hüvitis on 2(3)
ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Apellatsioonkaebus Hageja palub muuta otsust intressi ja riigilõivu vähendamise osas ning välja mõista kostjalt intress 19 173.08 krooni ja riigilõiv 2000 krooni. Kohus on alusetult leidnud, et intressi arvestamine kaotab õigusliku aluse pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist. Kohus ei ole lepingu p-s 10.1 sätestatut analüüsinud. Laenulepingu p 10.1 kohaselt laenu kasutamise eest kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale lepingus sätestatud intressi, makseid ja muid tasusid lepingus sätestatud määrades ja lepingus sätestatud tähtpäevadel. Intressi arvestamisel laenu tagastamata osalt intressiperioodi eest lähtub laenuandja 360-päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja lepingus kokkulepitud intressi määrast. Intressi periood algab laenu laenusaajale väljamaksmise päeval ja lõpeb laenu koos intressi ja maksete ning muude kulude laenusaaja poolt täieliku maksmise päeval. Seadus ei keela poolte sellist kokkulepet, mille kohaselt laenulepingu lõppemise korral säilib intressi tasumise kohustus laenulepingu lõppemise hetkeks tagasimaksmata laenusumma osalt kuni laenu tagasimaksmise kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja on jätnud hagiavaldusele vastamata ning hagiavalduses toodud hageja faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja oma seisukohta apellatsioonkaebuse osas ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohtu põhjenduste täienduseks ja vastuseks apellatsioonkaebusele leiab kolleegium, et kostja sõlmis SMS Laen OÜ-ga laenulepingu tüüptingimustel ning et tüüptingimus (p.4.3), mille kohaselt on laenuandja õigustatud nõudma intressi kuni laenu täieliku tasumiseni laenusaaja poolt, on tüüptingimusena VÕS § 42 lg.1 kohaselt laenusaajat ebamõistlikult kahjustav ja vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine, kuivõrd laenu anti väikeses summas suhteliselt suure intressiga lühikeseks tähtajaks (15 päeva), seega eelduslikult vähese maksevõimega isikule (maksejõuline isik ei võta reeglina suure protsendiga lühiajalist laenu tühise summa peale); sellisel juhul muutub laenuandjale kasulikuks ja omaette huviks laenusaaja viivitus laenu tagasimaksmisega. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata menetluskulud apellandi kanda.
Tiit Kollom
jätmisega
Reet Allikvere
jäävad
apellatsiooniastme
Mare Merimaa
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.