Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Oma 01.12.2006.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut, milles oleks pooled kokku leppinud tehtavate tööde mahu ja hinna. Antud juhul puudub poolte vahel kokkulepe tehtavates töödes või saavutatavas tulemuses, mistõttu ei saa rääkida ka töövõtulepingu sõlmimisest poolte vahel. Kostja ja hageja tegelevad mõlemad autospordiga ning on tuttavad. Kuna ühel võidusõidul sai kostja auto kannatada, siis leppisid pooled kokku, et kostja saab hageja käest oma kasutusse hagejale kuuluvas garaažis tõstukikoha, et ise autot remontida ning vajadusel ka abi antud remondi teostamiseks. Kokkulepe tööde mahus ja hinnas jäi pooltevahel sõlmimata. Samas isegi kui nõustuda asjaoluga, et tegemist võis olla teatud tingimustel töövõtulepinguga, siis ikkagi puudus kokkulepe tehtavate tööde mahus ja hinnas. Hageja poolt esitatud arvest on võimatu välja lugeda, millised tööd on väidetavalt teostatud ja milline on neile kulunud aeg. Auto juures teostati järgmised tööd: esisilla tala, õõtshoobade ja šarniiride vahetus ning tagasilla tala ja õõtshoobade vahetus. Tegelikkuses kulus kokku nimetatud tööde teostamiseks 11 tundi (kusjuures kui alguses teostati töid koos (hageja ja kostja), siis viimased tööd lõpetas hageja omavoliliselt üksinda). Lähtudes kostja poolt esitatud kalkulatsioonist läheb samasisuliste tööde teostamiseks aega 13 tundi. Kostja arvates tuleks lähtuda just kalkulatsioonist ja tegelikkuses kulutatud ajast ning kalkulatsioonis märgitud hinnast, mistõttu võib väita, et teostatud tööde tavapärane maksumus oleks 3’068,00 krooni, mitte aga 6’630,00 nagu seda väidab hageja. Arvesse tuleks võtta analoogilistele töödele kohaldatavat tavalist hinda. Kostja on tellinud hinnakalkulatsiooni OÜ E . Nimetatud hinnapakkumisest on näha, et samalaadiliste tööde tunni hind on 236,00 krooni (s.h. käibemaks) ning tööks kuluv aeg on 13 tundi. Hageja poolt tõendina esitatud arvest ei ole võimalik välja lugeda, millised tööd ja millises mahus on teostatud ning millist hinda on neile rakendatud. Ainuüksi arve väljastamine ei ole kohustuse tekkimise aluseks. Kostja ei ole kunagi keeldunud tasumast hagejale tööde tavapärast maksumust, kuid hageja ei ole sellega nõustunud. Kostja on omapoolses pakkumises võtnud arvesse asjaolu, et töid teostati algselt koos või teostas neid kostja üksinda ning alles peale tüli kostja ja hageja vahel, kui oli juba selge asjaolu, et kostja soovib auto viia teise garaaži, et tööd lõpetada, otsustas hageja tööd omavoliliselt üksinda lõpule viia. Kostja vaidlustab hageja viiviste matemaatilise arvestuse õigsuse. Viiviste summa arvutamisel lähtutakse tasumata põhisummast. Kuna väidetav võlgnevus on 6’630,00 krooni ja päevane viivise määr on 0,025 %, siis tuleb viivise määraks kroonides 1,65 krooni ( 6 630,00*0,025/100), mitte aga 16,57 nagu selle on saanud hageja. Seega saab viiviste summa olla kokku 282,15 krooni, mitte aga 2 833,47 krooni. Kostja leiab, et viiviste nõue on põhjendamatu. Kostja on keeldunud põhjendatult tasumast hagejale 6’630,00 krooni. Samuti on kostja pakkunud kompromissi, kuid hageja on sellest keeldunud, seega on hageja ise keeldunud kohustust vastu võtmast. Oma 30.01.2007.a täiendustes kordab kostja varasemaid seisukohti. Oma 07.03.2007.a täiendustes märgib kostja, et temapoolne kalkulatsioon sisaldab lisaks tööle ka varuosade maksumust, mis olid hageja poolt kostjale saadetud esimeses arves. Sealt oli maha arvatud tarvikud, mida kostja ei ole hageja poolt saanud (karteri tihend, õlifilter, õli ja jahutusvedelik). Lisaks müstiline parkimistasu ja tagavara karteri põhi, (mis oli hageja töökojas hoiul.) Kostja ei ole kalkulatsioonis arvestanud kostjapoolset panust tööde teostamisel. Auto oli kohandatud võistlusautoks, mis tähendab et remonttööde tegemine oli lihtsustatud.

Suurem osa veermiku detailidest oli vahetatud vähemalt aasta jooksul. See välistab detailide kinni roostetamise. Lisaks oli lihtsustatud käsipiduri reguleerimine ja piduri kaitseplekkide vahetus. Asjaolu et autol oli vahetatud mootor, sillad ja summuti ning et aku oli viidud pagasnikusse, ei raskenda küll kuidagi kõnealuste tööde teostamist. Ülevaade hageja poolt reaalselt sõiduki remondiks kulutatud ajale on kostjal olemas kuna esmaspäevast 06.03.09.a kuni neljapäeva 09.03.06.a õhtuni viibis kostja kõikidel päevadel kl.09st kuni kella 17-ni hageja töökojas, oodates tõstuki vabanemist. Remonttöödega alustati neljapäeva õhtul kella 16 paiku ja vahetati koos esisild. See võttis aega 2 tundi. Alates kella 18-st kuni 19.30-ni teostas kostja töid tagasilla juures iseseisvalt. Hageja koristas sellel ajal töökoda ja tegeles muude asjadega. Kostja oli selle ajaga jõudnud juba suure osa töid, mis vaja tagasilla eemaldamiseks ära teha. Tüli tekkis sellest, et hageja tuli ja ütles kostjale, et kostja tagasilla kokku tagasi paneks, kuna tal tulevat reedel klient ja et auto läheb välja ootele. Reedel oli töökoja uks oli lukus ja kedagi seal ei viibinud, kui kostja seal vaatamas käis. Kostja järeldab, et reedel remonttöid ei teostatud. Laupäeval 11.03.06.a läks kostja kella 12-ne paiku uuesti hageja töökoja juurde, kus leidis eest hageja, kes oli tagasilla remonti lõpetamas. Kostja ütles, et viib auto edasiseks remondiks teise kohta, hageja aga vastas, et ta ei leidnud talle hoiule jäetud karteri põhjaja et ta otsib selle ülesse, paigaldab autole ja siis on auto täiesti valmis ning võib sõita omal jõul. Jäin sellega nõusse. Sama päeva õhtul aga esitas hageja kostjale esimese ebareaalse arve interneti teel. Esmaspäeval 13.03.06.a aga esitas hageja arve, mis oli tööhinna osas esimesest veelgi suurem. Hageja võrdleb ennast XXX esindusega. 2 kuud hiljem jäi kostja nimetatud autoga Kiisa lähistel teele, kuna autol pudenes ära pooltelg. See näitab hagejapoolsete teostatud tööde kehva kvaliteeti. Hageja puhul on tegu isehakanud remontijaga, kellel puudub sellealane haridus või koolitus. Mis puutub hagejapoolt lisatud oma ala spetsialistide hinnapakkumistesse, siis sisaldavad need asjasse mitte puutuvaid töid ja tarvikuid, ning U MAS (XXX esindus) hinnapakkumises on varuosad toodud tootekoodidega. Milliste varuosadega on tegu, jääb selgusetuks. Teadaolevalt on XXX esinduse tööde hinnad Eestis kalleimad. 07.03.2008.a kohtusse saabunud täiendustes märgib kostja, et pooled leppisid kokku ka selles, et enne kui alustavad tööde teostamist, vaadatakse täpselt üle, mida teha on vaja. Hageja ja kostja tegidki osaliselt tööd koos auto juures ning kostja leiab, et hageja ütlused tööde mahu kohta ei ole sugugi sellised mida ta hagis väidab. Kostja ei ole tellinud hageja käest sellises mahus teenust vaid palus abi autopukseerimisel ja abi autoremondil, et koos seda remonti teha. Kahekesi saab lihtsalt kiiremalt, kui kostja oleks teadnud hageja poolt esitatava arve suurust ei oleks ta hakanud abi palumagi. Kostja on võtnud hageja poolt teostatud tööde kohta peale vaidlust hinnapakkumise ka Autoekspertist ning teostatud töömahud ja hind on oluliselt erinevad. Tööde mahuna on välja toodud töötunnid summas 5128,50 krooni. Autoekspert ei ole arvestanud hinnapakkumises asjaoluga, et osaliselt osaleb tööde teostamisel ka kostja ise. Kostja on Autoeksperdi hinnapakkumisele juurde kirjutanud, millised tööd ta ise tegi. Ka kostja poolt "E " võetud hinnapakkumises 3’200 EEK ei olnud arvestatud kostja panust tööde teostamisel. Kostja oli nõus hagejale tasuma tegeliku teenuse eest, kuid hageja keeldus raha vastu võtmas sularahas, milliselt ta alguses arveldamist soovis. Teisipäeval andis ta asja koheselt inkassosse, ka inkassosse pakkus hageja teostatud tööde tegelikku väärtust kuid hageja ei olnud sellega nõus. Käesoleval juhul on kostja kahju ebaõiglaselt kõrge hind, mis on oluliselt kallim, kui teistel teenuse pakkujatel oli ajal, mil teenust osutati. Käesoleval juhul ei saa pidada mõistlikult vajalikuks tehtud kulutusi, sest kostja soovis juba

11.03.2006.a. oma autot hageja käest ära võtta ning palus kõik tööd lõpetada, kuid vaatamata sellele hageja jätkas tööde teostamist. Kostjal oli võimalik üksnes politsei juuresolekul oma auto kätte saada. Kostja pakub kompromissina hagejale 2220 krooni töö ja varuosade raha. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostjale kuuluv sõiduk osales võistlustel, sai kannatada ja vajas remonti. Poolte seisukohad, milles edasi kokku lepiti, on vastuolulised. Siiski saab poolte poolt esile toodust teha järelduse, et kostja lasi oma auto pukseerida hagejal viimase töökotta Tallinnas ja kostja kasutas hageja abi sõiduki remontimisel ning eesmärgiks oli auto töökorda saada nädala lõpuks (laupäevaks). Iseenesest ei leia kostja, et ta hageja abi eest midagi maksma ei oleks pidanud, vaid kostja leiab, et tööde maksumus oli liiga kõrge ja kui kostja oleks teadnud hageja poolt esitatava arve suurust, ei oleks ta hakanud abi palumagi. Nimetatust tulenevalt leiab kohus, et poolte kokkulepe vastab töövõtulepingu tunnustele. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) muuhulgas teenuse osutamisega saavutama kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Tunnistaja J.O ütlustega (tl 111) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalune auto oli kostja ainule liikumisvahend ja see oli vaja kiiresti korda saada, raha ei olnud probleem. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja AVütlused (tl 113) selle kohta, et auto oli vaja kiiresti korda teha, kuna järgmisel nädalal oli võidusõit, auto oli rängalt kannatada saanud. Tunnistajate ütluste kohaselt arutati parandustööde maksumust kostja juuresolekul, kuid tunnistajad ei osanud öelda, kas ka vaidluse pooled seda omavahel tegid. Hageja väited, et remondi orienteeruvas maksumuses lepiti kokku summas 5’000.- kr, samuti et tegemist oli mittesiduva hinnapakkumisega, ei leidnud tõendamist. Seega soovis kostja hagejalt auto kordategemist või sellele kaasaaitamist, lepingu eesmärk oli auto kordasaamine ja kostja pidi maksma tasu, kuid tõendatud ei ole, et kostja poolt teostavate tööde täpses mahus ja hinnas oleks kokku lepitud. Tõendamist ei leidnud kostja poolt esile toodud asjaolu, et poolte vahel lepiti kokku, et kostja saab enda käsutusse hageja garaaži iseseisvalt remondi teostamiseks. Asjaolu, et kostja ise samuti soovis osaleda ja osales tööde teostamisel, ei välista seejuures töövõtulepingu sõlmimist. Tasu maksmise kohustuse osas tuleb lähtuda VÕS § 637 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Vaidlust ei ole selles, et töö valmis ja võeti kostja poolt vastu, seega on tasunõue muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3). Asjaolus, et kostja hageja autole remonttöid teostas, ei ole vaidlust. Vaidlus on selles, kas kostja nimetatud tööd tellis ja kas tegemist on mõistliku tasuga tööde eest arvestades tööde mahtu ja selleks kulutatud aega. Hageja on esile toonud, et teostas auto esisilla, šarniiride ja tagasilla vahetuse, tööks kulus tal 4,5 tööpäeva pikkusega 8-9 tundi, kostja on leidnud, et maksimaalselt sai tööks kuluda 13 tundi. Kumbki pool oma väiteid tööde kestuse kohta tõendada ei suutnud ja hageja arvel ei ole ka tööde kestust välja toodud. Tunnistaja J.O ütlustega loeb kohus tõendatuks, et tunnistaja viibis remondi juures ja nägi remonti kahel päeval kokku 4-5 tundi ning sel ajal teostas remonti hageja tagasilla kallal. Arvega (tl 14) loeb kohus tõendatuks, et hageja esitas kostjale 12.03.2006.a arve nimetatud tööde eest ja lisaks ka varuosade ja parkimise eest. Millised varuosad kostja autol vahetas, arvest ei selgu. Tunnistaja A.V ütlustega loeb kohus tõendatuks, et esisilla juures aitas kostja kaasa (tegi selle „suht üksi”), samuti võttis kostja lahti tagasilla; ära vahetati esisilla šarniirid, tagasilla tala,

šarniirid ja puksid tulid kõik hagejalt. Siiski ei leidnud tõendamist töö konkreetne kestus ja kostja panus, mistõttu pole võimalik mõistliku tasu määramisel lähtuda töö kestusest ja kostja poolt teostatud tööde mahust ning kestusest. Kuigi kostja ei vaidlusta, et hageja tegeleb oma igapäevases majandustegevuses autode remondiga, on kohtu hinnangul siiski põhjendatud kostja vastuväide, et hageja hindade võrdlemisel ei saa lähtuda XXX esinduste või suuremate autoteeninduste (U M ja Autoekspert) hindadest kui keskmisest kõrgema hinnaklassiga remonditeenuse pakkujate hindadest. Nimetatud põhjusel ei ole usaldusväärseteks tõenditeks vastavate äriühingute hinnapakkumised (tl 42-44). Mõistlikku hinda ei tõenda ka hageja enda arve kolmandale isikule (tl 73). Hageja ei ole tõendanud, et kostja auto vajas ümberehituste tõttu suuremat töömahtu. Hageja pole selgitanud ega tõendanud, mida tähendab parkimise eest tasu küsimine ja millest hagejal endal selline maksekohustus tekkis, seega ei saa hageja arvel näidatud kulutust 80.- kr lugeda mõistliku tasu hulka kuuluvaks. Hageja ei ole esile toonud, millised varuosad sisaldusid arves. Kostja on esile toonud, et esialgsest arvest võttis hageja kostja taotlusel maha seal põhjendamatult kajastunud varuosad. Nimetatust teeb kohus järelduse, et varuosade maksumus kostja arvel on mõistlik tasu. Mis puudutab kostja väiteid kadunud õlivannist, siis nendega kohus arvestada ei saa, kuna kostja omapoolseid väiteid õlivanni kadumisest hageja töökojas ja selle maksumusest ei tõendanud. Seega ei saa kohus järeldada esitatud tõenditest, et kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu, mille arvel hageja nõuet saaks vähendada. Kohus leiab, et mõistlik hind kujuneb järgmiselt: hageja arvel märgitud varuosade hind summas 1’650.- kr + kostja poolt esitatud Eauto kalkulatsioonis esitatud hind (ilma käibemaksuta, kuna hageja pole oma arvele käibemaksu lisanud) 2’600.- kr= 4’250.- kr. Nimetatud osas on hageja põhivõlgnevuse nõue põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele (VÕS § 637 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1). Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist võlgnevuse tasumisega viivitamiselt. Kostja vastuväited, et ta viivitas õigustatult, kuna arve oli liiga suur, ei anna alust nimetatud nõude rahuldamata jätmiseks. Kui kostja vaidlustas nõude osaliselt, olnuks tal võimalus maksta võlgnevus vaidlustamata osas ära. Hageja korrigeeritud viiviste matemaatilisele arvestusele kostja vastu ei vaidle, vaidlust ei ole selles, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks arvates 13.03.2006.a. Hageja on taotlenud viivise 314 päeva eest väljamõistmist kostjalt. Kuna võlgnevus on 4’250.- kr ja päevane viivise määr 0,025 %, siis viivise päevamääraks on kohtu arvestuste kohaselt 1,0625 kr ja nimetatu on korrutamisel päevade arvuga 314=370,36) 333,63 kr. Nimetatud osas on hageja viivisenõue kostja vastu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 94 lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt esialgses hagis nõutust 48,43% ulatuses. Nimetatust tulenevalt tuleb hageja kohtukulud jätta 48,43 % ulatuses kostja kanda ja kostja kohtukulud 51,57 % ulatuses hageja kanda. Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.