06.novembril 2008.a. kell 11.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu.
Tsiviilasi
R Š hagi AS SL vastu kahju hüvitamiseks Hageja: R Š (isikukood xxx, elukoht xx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: Oksana Sobko (Markus Õigusbüroo OÜ, xxx) Kostja: AS SL (registrikood xxx; asukoht xxx), juhatuse liige M M Kostja lepinguline esindaja Henn Koduvere (Kindes OÜ, xxx)
Hgai läbi vaadatud kohtuistungil
09.oktoobril 2008.a.
Kohtuistungil osalesid
R. Š, O. Sobko, H. Koduvere
RESOLUTSIOON
1.Jätta R Š hagi AS SL vastu rahuldamata.
2.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
15.04.2008 esitatud hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.06.2007 tähtajalise töövõtu- ning täieliku varalise vastutuse lepingud. Hageja tööks oli komplekteerimis- ja muud laotööd vastavalt vahetuse vanema korraldusele. 20.07.2007 toimus hagejal tööõnnetus. Hageja täitis ööl vastu 20.julit 2007 a. elektrikärul tööülesannet. Kuna hageja oli instrueeritud, kuidas töötada elektrikärul ning oli ka varem sellel tööd teinud, siis istus ta ka sellel ööl käru taha. Tekkis avariiline olukord, sest kärul hakkas pidur tõrkuma. Hageja tahtis elektrikärult maha hüpata, kuid kuna väljapääs oli ainult käru tagant, oli seda raske teha. Viimasel minutil välja hüpates, ei
jõudnud hageja jalga ära võtta, masin sõitis jala peale ning jalalaba sai raskeid vigastusi. 07.08.2007 pool hageja parema jala jalalaba amputeeriti. 08.08.2007 esitas kostja Tööinspektsioonile tööõnnetuse kohta raporti. Tööõnnetuse uurimist ei toimunud. Siiani ei ole selge, miks hakkas kärul pidur tõrkuma. Peale õnnetust kostja ei ole tundnud huvi, kuidas hageja tervis on. 13.10.2007 pöördus hageja ja hiljem oktoobrikuus ka hageja ema kostja poole rahalise abi palvega, kuid tulemuseta. 2008.a. jaanuaris sai hageja posti teel kostjalt kirja, milles pakutakse, et kostja maksab hagejale ühekordse toetusena 25 000 krooni, kui hageja kinnitab, et tööõnnetus juhtus tema süül ning tal ei ole selle juhtumiga seoses kostja vastu mingeid pretensioone ega nõudeid. Selle kokkuleppe pakkumisega kostja kaudselt tunnistab oma süüd juhtunus. Poole jalalaba amputeerimisega kaasnesid hageja jaoks püsivad piirangud hageja tegevuses ja elukorralduses, raskendatud on mistahes töö leidmine ja sotsiaalsed tegevused nagu reisimine ja harrastustega tegelemine. Hageja on sunnitud proteesi kandma. Tallinna Pensioniameti artsliku ekspertiisi komisjoni 22.01.2008 otsusega tunnistati hageja töövõime kaotuse ulatuseks 60 % kuni 31.07.2008. Hageja leiab, et tööõnnetuse tagajärjel on talle tekitatud mittevaralist kahju, mida hageja hindab 500 000 kroonile. Hageja elu on peale tööõnnetust palju muutunud. Varem mängis suurt osa hageja elus sport. Hageja tegeles tennisega, saavutades selles kõrgeid tulemusi ning treener pani temale suuri lootusi. Saadud vigastuse tõttu hageja kaotas oma elu selle külje. Proteesi tõttu ei saa hageja tavalisi jalatseid kanda, see tekitab ebamugavusi. Proteesiga harjumine oli raske ja vaevarikas. Hageja on üliõpilane, õnnetuse tõttu ei ole tal võimalik õppimise kõrvalt raha teenida. Raha on aga vaja rehabilitatsiooniks, proteeside valmistamiseks. Õnnetuse tõttu algas hagejal depressioon ja unepuudus, hageja ei ole kindel oma võimetes. Tööõnnetuse tagajärjel on pöördumatult kahjustatud hageja tervis kui põhiseaduslikult tagatud õigushüve.
KOSTJA VASTUS
26.05.2008 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ja kostja sõlmisid tähtajalise töövõtulepingu 19.06.2007 – 19.08.2007.a. Lepingu kohaselt kohustus hageja tegema kaupade komplekteerimis- ja laotöid. 20.07.2008, töötades öises vahetuses, oli hageja omavoliliselt võtnud oma kasutusse elektrikäru nr 6 ja sõitis sellega õnnetuse hetkel toidukaupade laoosas. Hageja astus elektrikärult maha eselle täielikku seiskumist, hageja jalg jäi elektrikärule alla ja sai raskesti vigastada. Kostja teavitas Tööinspektsiooni juhtunud õnnetusest 26.07.2007.a. Kostja viis läbi uurimise, koostas raporti ning selituse/kokkuvõtte, mille edastas tööinspektsioonile. Uurimise käigus selgus, et tööõnnetuse põhjustas tööohutuse rikkumine töötaja poolt. Hagejat ei oldud instrueeritud elektrikärul töötamiseks, kuna elektrikäru ei kuulunud hageja töövahendite hulka. Hagejale viidi etööle asumist läbi sissejuhatav ja esmane juhendamine, mille käigus tutvustati hagejale töökorraldust ja tööohutusalaseid eeskirju. Eeskirjadega tutvumine on registreeritud hageja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardil. Elektrikäru kasutusjuhendit ega elektrikäru ohutusjuhendit hagejale ei tutvustatud. Hagejale tutvustati muuhulgas AS SL 30/01/2002 Sisekorraeeskirja, 30/01/2002 Sissejuhatavat juhendit; Komplekteerija tööjuhendit. Hageja on andnud 19.06.2007 allkirja tutvumise kohta juhendi lõpus. Komplekteerija tööjuhendi järgi on komplekteerija töövahenditeks noppeleht, käsikahveltõstuk (rocla), pilbasalus, pappkastid, mapp, nuga, pastakas ja marker. Elektrikäru ei olnud hageja töövahendiks ning hagejal ei olnud lubatudki seda kasutada. Kostja Sisekorraeeskirja p 9.2. sätestab, et ilma loata liikuvmehhanismide kasutamine loetakse jämedaks töökohustuste rikkumiseks. Elektrikäru kasutamise võimaldamise otsustab ja loa elektrikäru kasutamiseks annab vahetuse vanem. Hageja rikkus Sisekorraeeskirja p 15.3., mille kohaselt töötaja on kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist.
Hageja ülesandeks oli komplekteerida tooteid AS Lkaupade laoosas (ladu nr 41). Llaoosa töötajad ei kasuta elektrikärusid, kuna seal on kaupade purunemisoht suur, elektrikäru kasutamine ei ole tööprotsessi kohaselt otstarbekas ega vajalik. Õnnetuse toimumise hetkel viibis hageja elektrikäruga toidukaupade laoosas. Oma töökohustustest tulenevalt ei pidanud hageja komplekteerima toidukauba laos olevaid kaupu, vaid Llao kaupu. Kõik komplekteerimistööd kostja juures registreeritakse elektroonilisse andmebaasi. 19.07.2007 – 20.07.2007 töövahetuses hageja poolt tehtud tööd on samuti registreeritud ning nende andmete alusel kostja teab, et hageja tegi Llao töid. Hageja ei ole registreerinud ühtegi toidukaupade lao noppelehte. Sellest kostja järeldab, et hageja ei kasutanud elektrikäru tööülesannete täitmiseks, vaid tööväliselt, tõenäoliselt soovis elektrikäruga lihtsalt sõita, et oma tehnika ja sõiduhuvi rahuldada. Sellisel juhul ei olnud õnnetus põhjuslikus seoses hageja tööga. Hageja ei ole varem elektrikäru kasutanud. Hageja on 27.09.2007 seletuskirjas personalidirektorile AP kinnitanud, et ta ei olnud varem elektrikäru kasutanud. Hagejat ei ole instrueeritud elektrikärul töötamise osas. Hagejat instrueeriti üldiste ohutusalaste reeglite osas, mis sisalduvad kostja Sissejuhatavas juhendis. Sissejuhatava juhendi p 8.5 sätestab, et transpordivahendi liikumise ajal on keelatud neile peale- ja mahahüppamine. Hageja astus maha liikuvalt elektrikärult, põhjustades sellega õnnetuse. Hageja võttis käru omavoliliselt ning tulenevalt hageja raskest hooletusest ja elektrikäru kasutamise väljaõppe puudumisest sai võimalikuks raske õnnetus. Elektrikäru nr 6 JUNGHEINRICH ERE No 90203977, mille kasutamisel toimus hagejal õnnetus, oli tehniliselt korras ning korras oli ka käru pidurdussüsteem. Elektrikärul JUNGHEINRICH ERE ei ole tavapärast pidurit. Elektrikärul on pidurdussüsteem, mis peatab käru iseenesest kohe, kui vabastada sõitmiseks vajutatav link/nupp. Peatumisteekond on ca 0,5 – 1 m sõltuvalt veetava koorma raskusest. Õnnetusele järgneval hommikul vaatas käru üle ja tegi proovisõidu kostja tõstukijuhtide vanem S. J. Tema hinnangul oli käru, sh pidurdussüsteem, igati korras. Kostja igaks juhuks kõrvaldas käru nr 6 kasutusest kuni täieliku tehnilise kontrolli teostamiseni. Tehnilise kontrolli teostas AS A 13.08.2007.a, selle kohta koostati tehnilise korrasoleku hindamisakt, mille kohaselt oli tõstuk tehniliselt korras. Kostja pakkus hagejale inimlikust kaastundest rahalist abi 25 000 krooni, kuid ei ole tunnistanud ega tunnista oma süüd või vastutust juhtunud õnnetuses. Kostja nõustub, et toimunud õnnetuse tagajärjel tekkis hagejale kahju, kuid kostja ei nõustu kahju suurusega. Kui kohus peaks otsustama, et õnnetus toimus osaliselt või tervikuna kostja süül ja mõistab välja kahjuhüvitise, siis palub kostja võtta arvesse kõiki asjaolusid, sh hageja osa õnnetuse toimumises, ning mõista hageja kasuks välja mõistlik kahjuhüvitis. Kostja hinnangul ei ületa hagejale tekkinud kahju 100 000 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOHTUISTUNG
09.10.2008 kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde ja taotles kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 500 000 krooni. Kostja jäi oma vastuväidete juurde, leidis, et hageja ise on õnnetuses süüdi ning kostja hagejale tekkinud kahju eest ei vastuta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad, uurinud kõiki asjas kogutud tõendeid objektiivselt ja igakülgsekt ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta.
2.Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajaline tööleping 19.06.2007 – 19.08.2007, mille alusel hageja töötas laos kaupade komplekteerijana. - ööl vastu 20.07.2008 toimus hagejaga tööõnnetus: hageja astus liikuvalt elektrikärult maha käru ette, hageja jalg jäi käru alla ja sai vigastada. - hagejat elektrikäru kasutamiseks instrueeritud ei ole.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab õnnetuse toimumise ja õnnetuse tagajärjel hagejale tervisekahjustuse tekkimise eest ning on kohustatud hagejale mittevaralise kahju hüvitama. Võlaõigusseaduse (VÕAS) § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liikidena varalise ja mittevaralise kahju. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 2 on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega kahju tekitamine õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
4.Eelnevast järeldub, et VÕS § 130 lg 2 alusel hüvitise saamiseks tuleb hagejal tõendada üksnes seda, et kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju tekitamise õigusvastasus ja kahju tekitaja süü eeldus tulenevad seadusest ning neid eraldi tõendada ei ole vaja. Vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
5.Poolte omaksvõtuga ning tööõnnetuse uurimise raportiga on tõendatud asjaolu, et hagejale tekkis tervisekahjustus seetõttu, et hageja astus maha tema enda poolt juhitud elektrikahveltõstukilt (edaspidi elektrikäru või käru) eselle täielikku peatumist ning tema jalalaba jäi liikuva käru ette. Seega hagejale kahju tekitamise otseseks ja vahetuks põhjuseks on hageja enda käitumine. Hageja tugineb hagiavalduses väitele, et kasutas elektrikäru tööülesannete täitmiseks, kuid elektrikäru võttis omavoliliselt, elektrikäru kasutamiseks kelleltki hageja luba ei küsinud. Samuti on hageja esile toonud, et komplekteerijad kasutasid elektrikärusid pidevalt omavoliliselt, kostja oli sellest teadlik, kuid ei pööranud sellele tähelepanu. Hageja sisuliselt väidab seega, et kostja ei ole taganud ohutuid töötingimusi ning lõi õnnetuse tekkimiseks soodsa olukorra.
6.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 1 sätestab tööandja kohustuse tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras. Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised (TTOS § 12 lg 2). Samuti sätestab TTOS § 14 lg 1 p 1 töötaja kohustusena muu hulgas osaleda ohutu töökeskkonna loomises ning järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Töötaja töötervishoiu ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardiga (t. 50 -51) on
tõendatud, et tööle asumisel on hagejale tutvustatud töösisekorraeeskirju, sissejuhatavat juhendit nr 1 + ohutusmärgid, tuleohutusjuhendit nr 2, esmaabiandmise juhendit nr 3, juhendit ülekoormustraumade vältimiseks nr 4, ohutusjuhendit raskuste käsitsi teisaldamisel nr 5 ning keemiliste ainetega töötamise ohutusjuhendit. Töösisekorraeeskirjade punktis 15.1. (tl 58) on sätestatud töötaja kohustus täita töösisekorra-, töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid. Tööandja kohustuseks töösisekorraeeskirjade p 15.2. (tl 58) kohaselt on muu hulgas kindlustada ohutud töötingimused. Sissejuhatava juhendi punktis 3.1.2 (tl 65) kohustatakse töötajat tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda.
7.Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et elektrikärude komplekteerijate poolt omavoliline kasutamine oli kostja laos tavaline, ei ole leidnud tõendamist. Kogutud tõenditest nähtub, et elektrikärude kasutamine oli kostja juures reguleeritud: kärusid võis kasutada ainult vahetuse vanema loal, vahetuse vanem registreeris käru kasutaja ja kasutamise aja vastavas elektroonilises andmebaasis. Elektrikärude kasutamise sellise korra olemasolu nähtub ka kostja juures 2005.a. maist kuni 2007.a. detsembrini komplekteerijana töötanud tunnistaja R N ütlustest. Nimelt väitis tunnistaja N, et kärud seisid laos reas, igaüks võis neid kasutada. Esialgu kasutati kärusid ilma luba küsimata ja käru kasutamist registreerimata, mingil ajal kehtestati käru kasutamise kord. Tunnistaja ei mäleta, kas kord kehtestati enne või pärast hagejaga juhtunud õnnetust, kuid pärast õnnetust varustati kärud kleebistega, et käru kasutamiseks tuleb luba küsida. Kohus leiab, et tunnistaja N ütlused, et tema ka pärast korra kehtestamist käru kasutamist tavaliselt ei registreerinud ning seega oli käru ilma loata kasutamine tavaline ja kostjale teada, ei ole usaldusväärsed. Kostja esitas kohtule elektrikärude kasutamise registreerimise väljatrüki perioodi 10.07.2007 – 25.07.2007 kohta (tl 140 – 144). Sellest tõendist nähtub, et tunnistaja N poolt elektrikäru kasutamine on nii enne kui pärast hagejaga juhtunud õnnetust registreeritud. Registreeritud kellaaegadest võib järeldada, et käru anti kasutada vahetuse alguses ning tagastati vahetuse lõpul. Eeltoodu alusel kohus ei arvesta tõendina tunnistaja N ütlusi selle kohta, et kärude omavoliline kasutamine oli kostja juures tavaks. Samuti tunnistaja Siim J, kes tegeleb kostja juures kärude hooldamisega, seletas, et kostja juures oli sisse seatud kärude kasutamise kord: loa käru kasutamiseks andis vahetuse vanem, käru kasutamine registreeriti elektroonilises andmebaasis ning see kord oli üldteada; põhimõtteliselt oleks olnud võimalik käru omavoliliselt kasutada võtta, kuid tunnistaja Jl ühtki konkreetset juhtu ei meenunud. Hageja taotletud tunnistaja J ütlused on kärude kasutamise korra osas kooskõlas kostja taotletud tunnistaja N vastavate ütlustega ning nende tõepärasuses ei ole alust kahelda. Kohus ei arvesta kärude töötajate poolt pidevalt omavoliliselt kasutamist tõendava tõendina tunnistaja J Ž ütlusi. Tunnistaja Ž töötas kostja juures komplekteerijana 1 kuu 2007.a. aprilli lõpust sama aasta maikuu lõpuni. Asjas ei oma õiguslikku tähendust, kas kaks kuud ehagejaga juhtunud õnnetust oli võimalik kärusid omavoliliselt kasutada. Hageja tööle asumise ajaks oli tunnistaja töölt lahkunud. Kostja esitatud kärude kasutamise registri eelnimetatud väljatrükiga on tõendatud, et hiljemalt 10.07.2007, s.o. enne hagejaga juhtunud õnnetust, oli kostja juures kehtestatud kord, mille kohaselt tuli kärude kasutamine registreerida. Kostja esitatud J. Ž töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardiga on ümber lükatud tunnistaja väited, et teda käruga töötamiseks ei instrueeritud. Kostja esitatud tõend tõendab, et tunnistajaga viidi läbi sissejuhatav ja esmane juhendamine. Muu hulgas on tunnistaja andnud allkirja elektrikäru kasutusjuhendiga tutvumise kohta. Tunnistaja väited selle kohta, et ta sellel ajal ei vallanud piisavalt eesti keelt ning ei saanud talle esitatud eestikeelsetest juhenditest aru, et talle selgitati üldsõnaliselt, mida juhendid sisaldavad, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejat instrueeriti tööle asumisel nõuetekohaselt hageja tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
8.Tunnistajate N ütlustest nähtub samuti, et elektrikäru kasutamise luba anti isikutele, kes olid läbinud tõstukijuhi koolituse ja saanud vastava tunnistuse. Tunnistaja N seletas, et käru kasutamiseks oli tõstukijuhi luba vajalik. Tunnistaja sõnul tööandja perioodiliselt mingi aja
möödumisel igal aastal saadab töötajaid tõstukijuhi kursustele, ka tunnistaja kasutas seda võimalust.
9.Hageja ei ole tõendanud, et õnnetuse toimumise ajal elektrikäru oli tehniliselt korrast ära. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud vastupidine. Tunnistaja Siim J kinnitas, et pärast õnnetuse toimumist hommikul tööle tulles sai ta vahetuse vanemalt info, et käruga nr 6 on juhtunud õnnetus. Tunnistaja tööülesandeks on kärude tehnilise seisukorra kontrollimine: tunnistaja tavaliselt esmalt veendub, et on olemas mingi rike ning seejärel kutsub rikke kõrvaldamiseks spetsialistid firmast, kellega kostjal on vastav kokkulepe. Elektrikäru nr 6, millega juhtus hageja õnnetus, oli tunnistaja väidetel kontrollimise ajal tehniliselt korras, käru sõitis normaalselt ning pidurisüsteem töötas korralikult. Kuna juhtunud oli tööõnnetus, oli vaja teha akt käru tehnilise seisukorra kohta. Selleks tunnistaja kutsus välja spetsialisti AS-st A. AS A teostas omapoolse kontrolli ning koostas akti. Tunnistaja teada kahe ülevaatuse vahel keegi käru nr 6 ei kasutanud. Hageja ei ole ka esile toonud asjaolu, et peale õnnetuse toimumist ja eAS A ülevaatust võidi viga kõrvaldada. Tunnistaja selgituste kohaselt teostatakse kärudele regulaarset hooldust vastavalt käru töötundidele. Igal kärul on elektrooniline töötundide lugeja. Korralist hooldust tehakse iga 300 – 400 töötunni järel. Hoolduse põhjalikkus sõltub käru töötundide koguarvust – mida rohkem tunde on käru kokku töötanud, seda põhjalikum on korraline hooldus. AS A 14.08.2007 hindamisaktist (tl 71) nähtub, et AS A teostas 13.08.2007 transportkärule JUNGHEINRICH ERE 224 Nr 90203977 tehnilise ülevaatuse. Hindamisaktis on fikseeritud, et viimased akteeritud hooldused on tehtud 21.06.2007 ja 31.07.2008 ning et tõstuk on tehniliselt korras. Akti on ilmselt ekslikult märgitud viimase korralise hoolduse kuupäevaks 31.07.2008 ning tegelikult peeti silmas 31.07.2007. Akt on koostatud 14.08.2007, kohtule esitatud akt on koopia 2007.a. faksi teel saadetud dokumendist, millest kohus järeldab, et akti tekstis on kuupäeva märkimisel eksitud.
10.Tunnistaja J andis selgitusi ka elektrikäru pidurdussüsteemi toimimise kohta: tavamõistes pidur kärul puudub, piduriks on käivitusnupu vajutamine teise suunda. Lisaks tõendavad tunnistajate Ni ja Ž ütlused, et komplekteerijad ise rikkusid elektrikäru pidurdussüsteemi: nupu alla paigaldati paberitükk, et käru käivitusnupu lahtilaskmise järel seisma ei jääks, vaid liiguks iseseisvalt ning komplekteerija saaks kaupa komplekteerida nö käigu pealt, käru kõrval kõndides. Tunnistajate sõnul kergendasid komplekteerijad nii oma tööd, sest jäi ära vajadus pidevalt käru peale ja sellelt maha astuda, millega oluliselt tõusis laoruumis vahemaade läbimise ja tellimuste komplekteerimise kiirus. Kohus leiab, et sellega on seletatavad ka tunnistaja Ž väited pidurisüsteemi tõrgete kohta ning tunnistaja ütlustest ei saa teha ühest järeldust, et kärud olid kostja juures tihti korrast ära. Selline järeldus ka ei tõendaks käru nr 6 tehnilist riket 20.07.2007. Samuti on kohus otsuses eespool põhjendanud tunnistaja Ž ütluste tõendina arvestamata jätmist.
11.Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja ei ole rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tööandjale pandud kohustust tagada ohutu töökeskkond. Kohtu hinnangul on kostja tööandjana täitnud tööohutuse tagamisel oma kohustusi tavapärase hoolsusega: sisse oli viidud ja üldiselt oli teada elektrikärude kasutamise kord ning seda korda ka järgiti, kärude tehnilist korrasolekut kontrolliti ning perioodiliselt teostati kärude hooldust. Tööandja kohustuste rikkumiseks ei saa pidada olukorda, kus kärud olid lukustamata laoruumis ja igaühel oli võimalus käru kasutada. Hagejale oli teada komplekteerija tööjuhend. Tööjuhend ei näinud ette elektrikäru kasutamist. Samuti on hagejale tutvustatud sissejuhatavat juhendit, mille punktis 8.5. sisaldub keeld transpordivahendile selle liikumise ajal peale või maha hüppamine. Tööandja võis eeldada täiskasvanud töötajatelt nende kohustuste täitmist ning kehtestatud eeskirjade ja ohutusnõuete järgimist. Lisaks ei ole kärude töötajate poolt süstemaatiline omavoliline kasutamine leidnud tõendamist, mistõttu ei ole alust heita kostjale ette hooletust kärude omavolilise kasutamise tõkestamisel. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et täitis seadusest
tulenevaid tööohustusalaseid kohustusi nõutava hoolsusega ning ei ole seega hagejale kahju tekkimises süüdi.
12.Hageja tööjuhendi järgi on komplekteerija töövahenditeks muu hulgas käsikahveltõstuk, eletkrikahveltõstukit töövahendina nimetatud ei ole. Nii hageja kui kostja kinnitasid kohtuistungil, et AS Ltoodete laos elektrikahveltõstuki kasutamine oli keelatud, kuna kaubad on pakendatud kergesti purunevasse klaaspakendisse; samuti on alkoholi lao territoorium väike, mistõttu elektrikäru kasutamiseks ei ole ka vajadust.
13.Hageja väidetel komplekteeris ta õnnetuse toimumise ajal tellimust toidukaupade laos. Kohus leiab, et hageja selline väide on paljasõnaline. Kostja esitatud hageja 19.07.2007 -20.07.2007 töövahetuse tööde registri väljavõttest (tl 43) nähtub, et õnnetuse toimumise töövahetuse ajal täitis hageja üksnes AS L laos tellimusi. L laole viitab lao nr 41. Ühtegi toidukaupade lao tellimust selle vahetuse jooksul hageja ei ole täitnud. Pärast õnnetust personalijuhile antud seletuses (tl 72, 73) hageja ka ise kinnitab, et tema oli komplekteerija AS L laoosas. Hageja väide, et teda sellele vaatamata aeg-ajalt saadeti tellimust komplekteerima toiduainete laoossa, ei ole millegagi tõendatud. Hageja tõendab töötamist toidukaupade laoosas paljasõnalise väitega, et õnnetus juhtus enne, kui hageja jõudis toidukaupade lao noppelehe registreerida. Tööjuhendi järgi tuli noppeleht registreerida ekomplekteerima hakkamist, et võimaldada kindlaks teha noppelehel olevate toodete keskmine komplekteerimisaeg ning anda vahetuse vanemale ülevaade, kes ja millises laoosas parajasti komplekteerimas on. Õige on hageja väide, et põhimõtteliselt oli võimalik noppelehe alustamine ja lõpetamine registreerida samaaegselt, mõneminutilise vahega. Seda tõendab ka hageja tööderegister, mille kohaselt näiteks noppeleht 14 kasti kauba komplekteerimiseks oli alustatud kell 22:04 ja lõpetatud minut hiljem kell 22:05; kell 2:48 alustatud 160 kasti kauba komplekteerimise noppeleht lõpetati minut hiljem, kell 2:49. On vähetõenäoline, et viidatud kogused oleks jõutud komplekteerida ühe minutiga. Kohus leiab aga, et asjaolu, et noppelehte oli võimalik registreerida ka pärast tellimuse komplekteerimist, ei tõenda, et hageja õnnetuse toimumise ajal täitis tellimust toiduainete laoosas.
14.Hageja väidetel toimus õnnetus komplekteerimise ajal. Vahetult peale õnnetuse toimumist 20.07.2007 antud vahetuse vanema A. T seletuskirja (tl 74) ning kostja poolt tööinspektorile esitatud tööõnnetuse teatise (tl 80) kohaselt toimus tööõnnetus 20.07.2007 kella 3.50 paiku. Ka kostja töötaja Meelis Rebase poolt õnnetuse kohta antud seletuskirja (tl 75) kohaselt toimus õnnetus kella 3.00 – 4.00 paiku. Hageja tööderegistri väljavõttes kell 3:58 lõpetatud L kauba komplekteerimise noppeleht lõpetati seega vahetult enne õnnetust.. Hageja väidetel astus ta liikuvalt kärult maha seetõttu, et käru ei peatunud, seega eeldades hageja väite õigsust, oli õnnetuse toimumise ajaks vahetuse vanem jõudnud anda hagejale korralduse toidukaupade komplekteerimiseks, hageja jõudis suunduda teise laoosasse, võtta elektrikäru ning asuda komplekteerima tellimust. Kohtu hinnangul ei ole viimase L laoosas komplekteeritud noppelehe lõpetamise ja õnnetuse toimumiseni vahele jäänud aeg selleks piisav. Ka samas laoosas erinevate tellimuste täitmisel on ühe noppelehe lõpetamise ja järgmise alustamise vahel vähemalt paariminutine vahe ning on mõistlik eeldada, et teises laoosas tellimuse täitmiseks korralduse saamine ja komplekteerima asumine võtab samuti vähemalt mõne minuti aega. Toidukaupade laoosas tellimuste komplekteerimiseks kasutatakse tunnistajate ja kostja sõnul elektrikäru. Hageja oma eelpool viidatud seletuses personalidirektorile kinnitab, et tema ei ole kunagi varem elektrikäru kasutanud. Ka see asjaolu lükkab ümber hageja väited, et ta on ka varem toidukaupade laoosas komplekteerinud. Eeltooduga kohus loeb tõendatuks, et hageja ei täitnud toidukaupade laoosas, kus õnnetus toimus, tööülesandeid. Tõepärane on kostja seisukoht, et hageja viibis toidukaupade laoosas seetõttu, et soovis elektrikäruga lihtsalt sõita.
15.Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb nõustuda tööõnnetuse raporti järeldusega, et õnnetuse põhjustas hageja, kes ei täitnud tööohutusnõudeid. Hageja väited selle kohta, et kostja poolt läbiviidud uurimine oli puudulik ning Tööinspektsioon ei viinud täiendavat uurimist läbi
seetõttu, et kostja oli raportisse märkinud, et poolte vahel on töövõtuleping, ei ole tõendatud. TTOS § 24 lg 1 kohaselt uurib tööõnnetust tööandja ning lg 2 kohaselt esitab selle kohta raporti tööinspektorile. TTOS § 24 lg 4 järgi Tööinspektsioon uurib surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel tervisekahjustustega seotud õnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab tööinspektor. Samuti sätestab TTOS § 24 lg 41, et tööinspektor võib nõuda tööandjalt täiendavat uurimist. Käesolevas asjas ei ole tööinspektor täiendava uurimist vajalikuks pidanud, s.t. tööandja läbiviidud uurimine tunnistati nõuetekohaseks.
16.Kuna kostja kahju eest ei vastuta ja kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, ei ole põhjust analüüsida kahju suurust mõjutavaid asjaolusid.
17.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Võttes arvesse hagi asjaolusid, eelkõige seda, et õnnetuse tagajärjel on püsivalt kahjustatud hageja kehaline terviklikkus; hagejale on määratud 60 % töövõimekaotus ning käesoleval ajal hageja on üliõpilane, oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt kohtu arvates ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.