2-21-143916/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Hageja esitatud väited ja nõue OÜ Omaraha laenuandjana ja kostja laenusaajana sõlmisid 14.01.2021 laenulepingu nr S214570834, millest alusel sai kostja laenu 300 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga 33% aastas vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja rikkus lepingut, jättes graafikujärgsed maksed kohaselt tasumata, kostja ei teinud ühtegi makset alates 18.07.2021. Laenusummast on tagastamata 161,44 eurot, tasumata intress kuni lepingu ülesütlemiseni on 13,41 eurot. Laenuandja ütles laenulepingu üles 22.11.2021 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Viivist on arvestatud lepingu ülesütlemisest hagi esitamiseni määraga 33% aastas kokku 22,77 eurot. Hagejal tekkis võla sissenõudmiseks kulu inkassoteenusele 50 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 161,44 eurot, intressi 13,41 eurot, viivise 22,77 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. VÕS (võlaõigusseadus) § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 4 järgi kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Kuivõrd hageja nõuab sissenõudmiskulu hüvitamist üle 30 euro, tegi kohus 21.09.2022 kirjaga hagejale ettepaneku täpsustada, millised on need erandlikud asjaolud, mille tõttu on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist üle VÕS § 113 lg 2 p 1 sätestatud määra. Hageja vastas 26.09.2022, et hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, mistõttu sõlmis ta sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millega kaasnes kulu. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja on otsustanud kasutada inkassoteenust, ei sisalda teavet sissenõudmiseks tehtud toimingute kohta ega anna alust järelduseks, et need on olnud võlgnikust tulenevatel asjaoludel erakordselt keerukad. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 30 eurot ületavas osas. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 247,62 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 227,62 eurot, jagab kohus

menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 8,08% ning kostja kanda 91,92% menetluskuludest. Hagis märgitu kohaselt oli hageja menetluskuluks hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu 300 eurot (3h x 100 eur) ja kohtutäituri tasu 40 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud kulu lepingulisele esindajale ei ületa 100 eurot (1h), põhjendatud kulu kokku on 240 eurot, millest kohus mõistab kostjalt hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele välja 91,92%, so 220,61 eurot. Otsuse kättetoimetamine avalikult Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks xxx. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetlusse üleandmise määruse kohaselt on kostja ema 18.01.2022 kinnitanud, et kostja nimetatud aadressil ei ela. Varasemas menetluses on kostja kinnitanud aadressi xxx, kuid maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale nimetatud aadressil menetlusdokumente kätte toimetada. Antud aadressile edastatud menetlusdokumendid on kohtule tagastatud märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Maksekäsu kiirmenetluses on püütud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka kohtutäitur Hille Kudu vahendusel, kuid kohtutäitur tagastas dokumendid 11.04.2022 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruande kohaselt ei olnud 30.03.2022 ja 05.04.2022 aadressil xxx kedagi kodus. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale edastatud dokumendid e-posti aadressile xxx, kuid dokumendid on kohtule tagastatud. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressile xxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada.