Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-54519

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Osaühingu xxx seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 19.08.2008 avalduse osaühingu xxx pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 11.09.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Lya Pähnapuu.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt on osaühing xxx püsivalt maksejõuetu. Selgitusest maksejõuetuste põhjuste kohta selgub, et võlgniku näol on tegemist pikaajaliselt tegutsenud firmaga, mis asutati aastal 1995. Alguses importis äriühing kaupa (lukud jms) Lätist. Majandusolukorra muutudes polnud lukuäri enam kasumilik. Järgmiseks tegeldi valveseadmete paigaldamisega, kuid suurfirmade dumpinghindade tingimustes ei suutnud võlgnik olla konkurentsivõimeline, peale erialaspetsialisti lahkumist tuli kõnealusest tegevusest loobuda. Võlgniku seadusliku esindaja juhatuse liikme selgituste kohaselt liitus ta seltskonnaga, kes soovis rendipinnal avada autoremonditöökoja, mille puhul satuti probleemsele rendiandjale, kes jättis korduvalt nõuetekohaselt lepingu täitmata. Algul läks töö väga entusiastlikult ja üle ootuste hästi käima. Kuid kiirustades sai tehtud viga otsustamise eelses kalkulatsioonis, et kõrge üüriga on võimalik firmat kasumlikult majandada. Hiljem

2-08-54519 selgus, et tegelikult seda ei ole võimalik teha. Lõpliku allakäigu vallandas üheaegselt kassa kadumine ja autoremondi initsiaatori ja eestvedaja ootamatu tööst kõrvale tõmbumine. Kuigi osaühing xxx on pikaajaliselt tegutsenud firma, on majandusraskused tekkinud seoses üldiste kehvade majandustingimuste kui ka halbade asjaolude kokkusattumise tulemusel. Kuna kujunenud olukord ei ole ajutine, vaid püsiv nähtus ning kohustuste väitmine ei ole enam võimalik, palub avalduse esitaja välja kuulutada võlgniku pankrot.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Osaühing xxx on äriregistrisse kantud 17.02.1998. Võlgniku osakapitali suurus on 40 000 krooni ja äriühingu ainuomanikuks ja juhatuse liikmeks on J.K.. Osaühingu xxx põhitegevuseks oli ukslukkude ja kinnitusdetailide ning valveseadmete müük. Alates 2007.a lisandus tegevusaladesse autoremont. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud perioodi 2005. a – 2007. a tähtsamaid finantsnäitajaid. Ettevõtte finantsseisundit võis lugeda 2005. a ja 2006. a tervikuna heaks. 2007. a langes Altmanni koefitsient tingituna suurest kahjumist - 2,42, mis viitab suurele pankrotiohule. Ajutise halduri aruande kohaselt oli osaühingu maksevõime 2005.a ja 2006.a tugev, kuid langes oluliselt 2007.a jooksul. 2007.a näitajat võib lugeda küll rahuldavaks, kuid kuna laoseis sisaldas ka seismajäänud kaupu, mis tulnuks hinnata, oli 2007.a tegelik maksevõime oluliselt nõrgem. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 91 005 krooni ja kohustusi kokku 248 054 krooni. Seisuga 06.10.2008 on ettevõttel alljärgnev vara: raha pangas kokku 10 351.79 krooni; varudena kajastatud Läti päritolu lukud ja muud kinnitusvahendid soetusmaksumuses 102 524 krooni. Kuna tegemist on seismajäänud kaubaga, mille realiseerimine ehitusturu languse tingimustes on raskendatud hindas juhatus kaubajäägi turuhinnaks 65 000 krooni. Põhivara turuhinnaks kokku on ajutise halduri andmetel 15 653 krooni. Nõudeid teiste isikute vastu kogumaksumuseks on 14 169.20 krooni, kuna üldjuhul on tegemist pikaajaliste võlgnevustega, mille laekumine on ebatõenäoline, turuhind 0 krooni. Võlgnevusi tarnijale on osaühingul xxx kokku summas 88 198 krooni. Maksuvõlgasid kokku 2 341 krooni. Laene eraisikutel on osaühingul xxx kokku 157 515 krooni, seega võlgasid kokku summas 248 054 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on eelkõige ebaõige riskide hindamine rendilepingu sõlmimisel. Kuna tegemist oli ühe töötajaga firmaga, muutis see autoremondi teenuse osutamise väga sõltuvaks ühest isikust. Samas olid rendi näol küllaltki suured püsikulud 19 000 krooni kuus. Samuti tingis üldine majanduskeskkonna halvenemine ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse tekkimise. Juhtimisviga PankrS § 28 mõistes ajutine haldur esialgsetel andmetel ei tuvastanud.

IV Kohtuistung

2-08-54519 07.10.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 176 punktid 1-3 sätestavad, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Osaühing xxx seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 19.08.2008 avalduse osaühingu xxx pankroti välja kuulutamiseks. Maksejõuetuse põhjused on pankrotiavalduse kohaselt tingitud seoses üldiste kehvade majandustingimuste kui ka halbade asjaolude kokkusattumise tulemusel. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; Maksu ja Tolliameti teatis; registriväljavõtted; võlgniku 2006.a ja 2007.a aasta majandusaasta aruanded, ARK vastus päringule, teade rendivõlgnevusest – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik tunnistab enda maksejõuetust. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega on kõik lõpetatud. Võlgnikul on vara kokku 91 005 krooni ja kohustusi kokku 248 054 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja võlgnikul on vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS §

2-08-54519 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Seisuga 31.12.2006 on võlgniku omakapital olnud 39 401 krooni, seisuga 31.12.2007 on võlgniku omakapital olnud – 68 609 krooni (tl 45). Järelikult ei ole võlgniku omakapital juba seisuga 31.12.2006 vastanud ÄS § 176 nõuetele. Võlgniku osanik ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seega oleks võlgniku juhatuse liige esitama võlgniku pankrotiavalduse hiljemalt jaanuaris 2007. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega teod. Võlgniku maksejõuetuse põhjused ning vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Lya Pähnapuu on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingul xxx pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.