Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

2-08-22769 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Asjaolud 1) Pooled sõlmisid 29.11.2007. a laenulepingu nr 3818 (lisa 1), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 13 900 krooni, intressimääraga 36 % laenusummalt aastas, laenu- ja intressi tagastamise lõpptähtajaga 30.12.2007. a s.o üheks kuuks. Lepingu p 2.1.1 kohaselt kohustus kostja maksma laenu- ja intressisummat hagejale ühekordse maksena 31.12.2007. a - 13 900 krooni laenusummat ja 417 krooni intressimakset, kokku 14 317 krooni. 2) Pooled sõlmisid 04.12.2007. a teise laenulepingu nr 3821 (lisa 3), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 7 850 krooni, intressimääraga 36 % laenusummalt aastas, laenu- ja intressi tagastamise lõpptähtajaga 04.01.2008. a s.o üheks kuuks. Lepingu p 2.1.1 kohaselt kohustus kostja maksma laenu- ja intressisummat hagejale ühekordse maksena 04.01.2008. a – 7 850 krooni laenusummat ja 235 krooni intressimakset, kokku 8 085 krooni. Kostja ei ole eeltoodud laenulepingutega võetud kohustusi täitnud. Hageja nõue ja põhjendused 05.06.2008. a esitas AS Saare Finants Pärnu Maakohtule hagi A S'i vastu võlgnevuse, viivise ja intressi, kokku 44 002 krooni 50 sendi nõudes. Hageja palub panna menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõivu 1 500 krooni kostja kanda. Faktilised asjaolud. Hageja maksis laenulepingu nr 3818 p 1.1.2 kohaselt laenusumma 13 900 krooni kostjale sularahas, mille kohta on 29.11.2007 koostatud ja allkirjastatud sularaha vastuvõtmise akt (lisa 2). Vastavalt laenulepingu nr 3821 p 1.1.2 kohaselt maksis hageja laenusumma 7 850 krooni kostjale sularahas, mille kohta on 04.12.2007 koostatud ja allkirjastatud sularaha vastuvõtmise akt (lisa 4). Kostja ei ole tasunud ühtegi makset. Hagi esitamisega hageja viivitas põhjusel, et kostja esitas 16.02.2008 e-posti teel avalduse, milles palus mõlema laenulepingu tasumise tähtaega pikendada kuni 31.07.2008. a (lisa 7), mida hageja ka 16.02.2008 tegi ja kostja soovil saatis sellekohase kinnituse 19.02.2008. a tema e-posti aadressile. Sama e-kirja teel teavitas hageja kostjat, et lepingu lisad on vaja ka allkirjastada. Hageja on kostjale teatanud võlanõuetest ja lisade allkirjastamisest e-posti teel ja 03.04.2008 ja 21.05.2008 kirja teel (lisad 9-12), millele kostja reageerinud ei ole. Lepingust nr 3818 tulenev kostja võlgnevus hageja ees moodustab hagi esitamise s.o 04.06.2008. a seisuga 28 117 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 13 900 krooni, intressi võlg 417 krooni, viivis 13 800 krooni. Vastavalt viivise arvestusele on viivisesumma 21 684 krooni (lisa 5). Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-66-05) on hageja huvitatud põhivõlast väiksemas ulatuses s.o 13 800 krooni. Lepingust nr 3821 tulenev kostja võlgnevus hageja ees moodustab hagi esitamise s.o 04.06.2008. a seisuga 15 885 krooni 50 senti, millest laenu põhiosa võlg on 7 850 krooni, intressi võlg 235 krooni 50 senti, viivis 7 800 krooni. Vastavalt viivise arvestusele on viivisesumma 11 853 krooni 50 senti (lisa 6). Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-66-05) on hageja huvitatud põhivõlast väiksemas ulatuses s.o 7 800 krooni.

2 (4)

2-08-22769 Õiguslik põhistus. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tulenevalt kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-le 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Muud asjaolud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Hageja on avatud kostjapoolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asi lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-dele 133 lg 1, 2; 138 lg 1, 2; 139; 162 lg 1; 173 lg 1, 3; 339; 340; 363 ja VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1; 397 lg 1 ning RLS §-dele 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33 palub hageja välja mõista kostjalt A S'ilt hageja AS-i Saare Finants kasuks võlgnevus summas 44 002 krooni 50 senti. Menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 1 500 krooni jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 18.06.2008. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 24-26/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud kriminaalhooldaja kaudu 16.09.2008. a /28/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Menetluskulud

3 (4)

2-08-22769 Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 1 500 krooni /tl 3, 22/. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 1 500 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.