Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Hageja esitas 01. juunil 2006.a kohtusse hagi kostja vastu soojusenergia võlgnevuse 1 420,39 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris aadressil xx,xx. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01. aprill 2006.a moodustab 1 420,39 krooni. Hageja palub vastavalt TsMS § 3, § 162; AÕS § 26, KOS § 13, TsK § 477 ja VÕS § 1027 välja mõista kostjalt võlgnevus 1 420,39 krooni, riigilõiv 250.- krooni, omandiõiguse tõendi eest 40.- krooni ning õigusabi eest 224.20 krooni.

ASJA KÄIK

KOHTUISTUNG

kõikide isikute kortereid, seepärast nad ei teadnud, et üks majaelanikest on üle läinud alternatiivküttele. Hageja jääb seisukohale, et kostjale on selgitatud, miks tehti ümberarvestus, samuti on esitatud kõik tõendid, mida oli võimalik esitada. Hageja esindaja palus hagi rahuldada, kuna kostja on jätnud tasumata ümberarvestusega seotud arvete eest. Ümberarvestuse teostamine oli põhjendatud xx korterite 15 ja 22 üleminekuga alternatiivküttele, kuid vastavate korterite omanik ei teavitanud hagejat sellest õigeaegselt. Hageja esindaja teatel tehti ümberarvestus mitte võlgnevuse osas, vaid tarbitud soojusenergia osas. Hageja esindaja ei nõustunud kostja väitega, nagu oleks hageja esindaja rääkinud igakuiste võlgnevuste kontrollimisest. Hageja esindaja sõnul väitis ta, et puudus võimalus igakuiselt kontrollida korterite alternatiivküttele üleminekut. Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja teatas, et võib-olla nõustuks hagiga viimase kuu eest, kui talle esitatakse vastavad arvestused. Käies hageja juures, vastati talle ainult võlgnevuste kohta, mis puudutasid kortereid nr. 15 ja 22. Nende korterite võlgnevus langes ajavahemikule 2000.a.november kuni 2002. september. Kostja arvamuse kohaselt on antud võlgnevus jaotatud kõikide teiste majaelanike vahel. Kostja väitel on nendes korterites võlgnevus alates 1999. aastast. miks ei ole hageja selles osas võtnud tarvitusele mingeid abinõusid võlgade sissenõudmiseks. Võlad kogunesid alates 1999. aastast, kuid alles 2003. aastal esitati arved selle perioodi kohta. Kostja ei nõustunud asjaoluga, et selle ajavahemiku eest kogunenud võlad (korterite 15 ja 22 eest) või osa võlast on jagatud teiste majaelanike vahel. Kostja nõustus asjaoluga, et kui keegi läheb majas üle alternatiivküttele, siis tuleb teistel selle eest rohkem maksta, kuid seda alates 06.2003, kuni selle ajani esitati arved igale korterile eraldi. Kostja leiab, et kui hageja oleks selle vea avastanud varem, ei oleks probleemi olnud, inspektor käis K juures mitmel korral. Kostja käis nimetatud probleemiga 2003.a. septembris hageja kontoris, mis asub Jõhvis, kaupluses Tsentraal, ning jättis antud küsimust puudutava avalduse. Kui hageja oleks talle siis vastanud, oleks probleem olnud lahendatud isegi siis, kui see oleks olnud kostja kahjuks. Kostja mingit vastust aga ei saanud. Kostja on nõus sellega, et praegu majja tulev soojusenergia jaotatakse kõikide korteriomanike vahel. Kostja teatel esitas ta hagejale veel kaks avaldust 2003 aasta aprillis ja 2004.a. aprillis, pärast ümberarvestuse saamist. Kostja palus infot, kui tema avaldustele ei vastatud. Kostja jaoks on arusaamatu, miks on ümberarvestus tehtud tagasiulatuvalt, kahe aasta eest, miks ei võetud kasutusele meetmeid K ́te vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna leiab, et ei pea tasuma teiste isikute võlgnevusi.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna 26.04.2006 väljavõttega (tl. 9), mille kohaselt ML on korteri xx, xx, omanik; maksekorraldusega nr. 33 (tl. 4) riigilõivu tasumise kohta; Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt kohtule esitatud arveldusega (tl. 7-8) mille kohaselt ML võlgneb Aktsiaseltsile KohtlaJärve Soojus tarbitud soojusenergia eest 1 420,39 krooni, AS Kohtla-Järve Soojus poolt kostjale esitatud arvetega (tl. 10-11), 20.10.2008 kohtuistungil esitatud õiendiga soojusenergia ümberarvestuse kohta xx korterites nr. 15 ja 22, Jõhvi (omanik MK, tl. 39-40). Nimetatud õiendi kohaselt esitas M. K10.10.2002 hagejale aktid selle kohta, et xx korterid nr. 15 ja 22 on alates 14.11.2000 üle läinud alternatiivküttele ning nimetatud korterite omanik palus teostada soojusenergia ümberarvestus alates 2000.a.novembrist kuni 2002.a. oktoobrini. Esitatud akti kohaselt oli korteri nr. 22 osas korrigeerimisele minevaks summaks 6 100,82 krooni, koguses 16,71 MWh; korteri nr. 15 osas oli korrigeerimisele minevaks summaks 8 364,49 krooni, koguses 22,916 MWh; kokku 39,626 MWh.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” § 11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Vastavalt TsK § 477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse § 8 lg. 1 ja lg. 2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 3 p. 3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse § 1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Võlaõigusseaduse § 1032 lg. 1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse § 1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Korteriomandiseaduse § 13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse § 13 lg. 1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et ML, olles korteri xx, xxi, omanik, on kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulu, samuti soojusenergia ümberarvestusega seotud kulutused. Hageja poolt 20.10.2008 esitatud õiendist nähtub, et xx korterite nr 15 ja 22, xx linn, korterite suhtes teostati mitte antud korteritel lasuva võlgnevuse, vaid reaalselt tarbitud soojusenergia ümberarvestus.

MENETLUSKULUD

Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist, s.o 250.- krooni hagi esitamise tasutud riigilõiv, omandiõiguse tõendi eest 40.- krooni ja õigusabi eest 224.20 krooni. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda.

Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud 290.- krooni (250 + 40) ning kohtuvälised kulud 224.20 krooni.

Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.