Kohtulahend

2-06-6060 menetluskulud jäeti täies ulatuses AS E kanda. A L ́i esindaja esitas 02.11.2007.a. avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avalduses on hageja menetluskuludena näidatud riigilõiv summas 1750 krooni ja lepingulise esindaja kulud summas 6195 krooni. Avaldus koos lisadega on AS-le E kätte toimetatud 04.09.2008.a. AS E esitas tähtaegselt, 25.09.2008.a. vastuse menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Vastuses leiab kostja, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt, TsMS § 174 lg 2 teise lause kohaselt avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Advokaadibüroo poolt esitatud arves ei kinnita hageja kulutusi nimetatud suuruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja leiab, et kohus peab arvestama asja keerukuse kulutuste väljamõistmiselt. Kostja ei nõustu arvega nr 1085. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 sätestatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus võib esitada menetlusosaline kulutuste kohta. Käesolevas asjas on kulutuste avalduse esitanud menetlusosalise lepinguline esindaja ning arve nr 1085 on esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest tasumiseks. Kulutuste kindlaksmääramise avalduse koostamiseks juriidiline abi ei ole vajalik ning avaldus on koostatud peale kohtuotsuse jõustumist. Samuti ei ole esitatud ka kulutuste kandmist tõendavaid dokumente. Kohus edastas AS E vastuse A Li esindajale ning soovis hageja seisukohta, nimetatud vastus on kätte toimetatud 07.10.2008.a. Vastuseks kostja vastuväidetele esitas hageja järgmise seisukoha. Hageja esitas avalduses menetluskulude nimekirja, viitas toimikus olevale maksekorraldusele ning lisas avaldusele õigusabiarved. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1 750 krooni. Riigilõivu tasumist ehk kulu kandmist tõendab hagiavaldusele lisatud maksekorraldus, mis on toimikus. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja poolt kohtumenetluse tõttu kantud lepingulise esindaja kulud summas 6 195 krooni. Kulu kandmist tõendavad hageja poolt kohtule esitatud ja avaldusele lisatud Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid arved nr 907 ja 1085. Arve nr 907 summa on 5310 krooni ja arve nr 1085 summa on 885 krooni, kokku 6 195 krooni. Seega on avalduses nimetatud summa identne Avaldusele lisatud arvete kogusummaga. Menetluskulude kindlaksmääramise eesmärki arvestades ei ole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, mistõttu võib kuludokumendiks olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 1. oktoobri 2001. a otsuses tsiviilasjas 3-2-1-112-011. Riigikohtu viidatud otsus on tehtud küll varem kehtinud seaduse alusel, kuid on kohaldatav ka kehtivale seadusele, sest asjakohased sätted on analoogsed. Kostja ei nõustu arvega nr 1085. TsMS § 162 lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine on kohtumenetluse tõttu tekkinud kulu (kui ei oleks olnud kohtumenetlust, ei oleks olnud ka vastavat avaldust). Võttes arvesse TsMS § 162 lõike 2 mõtte (kohtumenetluse tõttu tekkinud kulud), ei oma tähtsust asjaolu, et Avaldus on koostatud pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks tehtud kulud on vajalikud ja põhjendatud kulud. Esmalt juhib hageja tähelepanu sellele, et Avalduse on esitanud hageja, keda esindab lepinguline esindaja, mitte lepinguline esindaja nagu kostja ekslikult väidab. TsMS § 217 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt.

2-06-6060 Eeltoodu tõttu on kostja tõlgendus, mille kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise õigus üksnes menetlusosalisel, meelevaldne ja väär. Samuti ei saa eeltoodu tõttu väita, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks ei ole vajalik juriidiline abi. Menetlusosalisel on õigus kasutada õigusteadmistega isiku abi, mistõttu ei ole TsMS § 175 lõike 1 mõte anda kohtule pädevus hinnata, kas menetlusosaline oleks saanud ka ise menetlusdokumendi koostamisega ja enda esindamisega hakkama või mitte. Siinkohal peab hageja vajalikuks viidata Riigikohtu 20. juuni 2005. a otsusele tsiviilasjas 3-2-1-78-05, kus kohus ei nõustunud järeldusega, et kostja kulud õigusabile olid põhjendamatud, sest kostjat võinuks esindada tööle võetud jurist ning sellega oleks saanud kulusid õigusabile vähendada.Viidates TsMS sätetele, mis sätestavad menetlusosalise õiguse lepingulisele esindajale, asus kohus seisukohale, et asjaolu, et äriühing on palganud tööle juristi, ei võta temalt õigust kasutada asja ajamisel kohtus advokaadi abi. Isegi juhul, kui kohtul oleks pädevus hinnata eelpool nimetatud asjaolu, on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse näol ilmselgelt tegemist õigusteadmisi nõudva dokumendiga (avalduse esitamise tähtaeg ja sisu nõuded, käibemaksu küsimus jms). Kohtu pädevuses on hinnata, kas kulu on tekkinud kohtumenetluse tõttu või mitte. Lisaks eelnevale tuleb märkida, et hageja poolt kindlaksmääratud summa jääb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäära piiridesse. Eeltoodut arvesse võttes on hageja seisukohal, et kostja vastuväited on õigustamatud ja põhjendamatud. Hageja jääb Avalduse juurde ning palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1750 krooni ja hageja poolt kohtumenetluse tõttu kantud lepingulise esindaja kulud summas 6195 krooni. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, mistõttu võib kuludokumendiks olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus, seega on õigusabikulu tõendatud esitatud arvetega. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on hagi hind 25870 krooni, A Lpoolt esitatud taotlus õigusabikulude 6195 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Tsiviilasja 2-06-6060 keerukusele viitab asjaolu, et nimetatud tsiviilasja on lisaks Harju Maakohtule menetletud ka Tallinna Ringkonnakohtus. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise kulud on tekkinud kohtumenetluse tõttu. Lähtudes eeltoodust peab kohtunikuabi A L menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks. - kohtunikuabi nõustub A L seisukohaga, et esindaja ja õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Seega võib menetlusosaline ka menetluskulude kindlaksmääramise menetluses osaleda esindaja kaudu. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata jätmine.

2-06-6060 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juuli 2008 oli 4,0%. (Ametlikud Teadaanded 01.07.2008, Intressimäära avaldamise teated) Kohaldatud õigusnormid TsMS § 217, § 174–178, § 466, § 661, VÕS § 113 lg 1

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.