(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-08-3731
Otsuse kuupäev
03. november 2008.a.
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Kohtuasi
AS E hagi SJ vastu 10232.74 krooni saamiseks .
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja – AS E (reg.kood xxx; asukoht: xxx); hageja esindaja – K Nestor-Alviste (xxx) kostja – SJ (isikukood xxx; xxx). 22. oktoober 2008.a., avalikul kohtuistungil.
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Hageja lepinguline esindaja K Nestor-Alviste. Kostja ilmumata.
Edasikaebamise kord
viitenumbriks 3100057358.
Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 03.09.1998 sõlmitud liitumislepingust tuleneva võlgnevuse 5116.87 krooni ja viivise 5115.87 krooni, kokku 10232.74 krooni. Kohtukulud summas 3200.00 krooni palub hageja panna kostja kanda.
Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu, kuivõrd ta ei ole AS E liitumislepingut sõlminud. Kohtu määratud istungile kostja ilmunud ei ole, mitteilmumise põhjustest kohtule teatanud ei ole. Kohtukutse on kostjale 09.10.2008 TsMS § 327 sätestatud viisil hoiustamisega kätte toimetatud. Kohus leiab, et kostjale menetlusdokumenti kättetoimetamine sellisel viisil on lubatud. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 11.06.2008 teatise kohaselt elab SJ aadressil xxx. Menetlusdokumenti on püütud nimetatud aadressile korduvalt edastada, kuid see on tagastatud kohtule hoiutähtaja möödumisel. Alates 06.10.2008 hoiustati menetlusdokument Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas. Hoiustamise kohta saadeti kostjale 06.10.2008 kirjalik teade vastavalt TsMS § 327 lg-le 2. Vastavalt TsMS § 327 lg-le 3 loeb kohus kohtukutse kättetoimetamise kuupäevaks 09.10.2008. Kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest on kostjat hoiatatud.
Hageja esindaja toetas kohtuistungil nõuet ning palus teha asjas tagaseljaotsuse. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista 10232.74 krooni, kohtukulud panna kostja kanda. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuivõrd kostja kohtu määratud istungile ilmunud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 3200 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 2 700 krooni.. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli AS E maksekäsukiirmenetluse avaldus SJ vastu 2237.36 krooni ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-07-30000). Nimetatud avaldus jäeti 05.12.2007.a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus 09.01.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 01.02.2008, seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu mõistab kohus hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 700 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 5116.87 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 700 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning osalemise eest 15 minutit kestnud korraldaval kohtuistungil. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine ja kohtuistungil osalemine sedavõrd keerukad ja ajamahukad, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 700 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 700 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulud summas 700 krooni, kokku 1 200 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.