Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Titanium Partners OÜ hagi Advokaadibüroo KPMG Law OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. novembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Titanium Partners OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
620 673,71 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Titanium Partners OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 12220310) lepingulised esindajad vandeadvokaat Denis Piskunov ning vandeadvokaadi abi Marek Keiman Kostja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ (registrikood 12552897) lepingulised esindajad vandeadvokaadid Veiko Vaske ja Arsi Pavelts Menetluse liik
5. detsember 2022, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Parandada ilmne ebatäpsus Harju Maakohtu 29. novembri 2021 otsuse resolutsioonis, milles maakohus märkis, et jätta Advokaadibüroo KPMG Law OÜ hagi Titanium Partners OÜ-lt 574 697,88 euro ja põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Märkida, et jätta Titanium Partners OÜ hagi Advokaadibüroo KPMG Law OÜ-lt 574 697,88 euro ja põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 29. novembri 2021 otsus muutmata.
Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1 Jätta Titanium Partners OÜ hagi Advokaadibüroo KPMG Law OÜ-lt 574 697,88 euro ja põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks rahuldamata. 3.2 Jätta hagimenetluse kulud Titanium Partners OÜ kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Titanium Partners OÜ kanda.
5.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Titanium Partners OÜ (hageja) esitas 01.08.2019 Harju Maakohtule hagi Advokaadibüroo KPMG Law OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 574 697,88 eurot ja viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt osalesid hageja, Eesti Keskkonnateenused AS (edaspidi „Keskkonnateenused“) ja BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co., Ltd (edaspidi „BRD“) (edaspidi koos ühispakkujad) ühispakkujatena riigihankes nr 193527, mille esemeks oli Tartu linna avaliku rattaringlussüsteemi hankimine. Selleks, et ühispakkujad saaksid riigihankes edukalt osaleda ja esitatav pakkumus vastaks nõuetele, pöördus kontaktisik Q kostja poole õigusabi saamiseks. Kuigi kirjalikku kliendilepingut ei sõlmitud, asus kostja osutama õigusteenust, määrates hagejat nõustama vandeadvokaadi abi W. Kostja võttis täitmiseks käsundi, mille sisuks oli õigusteenuse osutamine seoses riigihankes nr 193527 osalemisega, sh hankedokumentatsiooni analüüsimine, hankija kehtestatud nõuetele vastava pakkumuse ettevalmistamine ja esitamine. Pakkumuse ettevalmistamise käigus avaldati kostjale korduvalt, et ühispakkujate loodetav kasumimarginaal on üle poole miljoni euro ning et antud projekt on ühispakkujatele olulise tähtsusega.
3.Pakkumuste tegemise tähtaeg saabus 13.04.2018. W koostas ja komplekteeris ühispakkujate pakkumuse ja laadis riigihangete registri e-keskkonda üles 13.04.2018 ning korraldas pakkumuse allkirjastamise hageja juhatuse liikme poolt. Ühispakkujad esitasid
riigihankes pakkumuse maksumusega 1 650 000 eurot. Hankija avas pakkumused 20.04.2018 ja selgitas välja, et ühispakkujate pakkumuse maksumus oli soodsaim. Hankija koostatud protokollis on fikseeritud, et ühispakkujatel on dokumendid osaliselt esitamata. Hankija võttis 10.05.2018 vastu otsuse, millega tunnistas ühispakkujate pakkumuse tingimustele mittevastavaks ja lükkas tagasi.
4.W koostatud pakkumus ei vastanud hanketingimustele, advokaat ei selgitanud ühispakkujatele, et andmevahetuskihi kirjeldus ning jalgrataste, jalgrattaparkla ja infotulba kirjeldus ning joonised tuleb hankijale esitada koos pakkumusega. Advokaat ei hoiatanud, et dokumentide tähtajaks esitamata jätmisel tunnistab hankija pakkumuse hanketingimustele mittevastavaks ja lükkab tagasi. Juhtimissüsteemi kirjelduse nõude teksti saatis W e-kirja teel 10.04.2018 küll hagejale, kuid märkis juurde, et vajaduse korral, kui süsteemi arendamiseks ei ole piisavalt aega, saab hankijalt taotleda täiendava tähtaja. Sellega tekitas advokaat mulje, et hankedokumentides toodud tähtaegadest saab kõrvale kalduda ja dokumente võib juurde esitada pärast pakkumuste esitamiseks määratud tähtaja möödumist. Hageja vaidlustas pakkumuse tagasilükkamise otsuse, kuid Riigihangete Vaidlustuskomisjon, Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus leidsid, et hankija otsus ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamise osas oli õiguspärane. Hageja on seisukohal, et W ei korraldanud nõuetele vastava pakkumuse koostamist ja komplekteerimist. Kuna ühispakkujate poolt tehtud soodsaim pakkumus tunnistati hankija poolt tingimustele mittevastavaks ja lükati tagasi, sõlmis hankija lepingu Bewegen Technologies Inc.-ga maksumusega 2 173 398 eurot.
5.Juhul, kui ühispakkujate pakkumust ei oleks tähtajaks esitamata jäetud dokumentide tõttu tagasi lükatud, oleks ühispakkujad hankelepingu täitmisega teeninud puhaskasumit 566 107,88 eurot. Pakkumuse tegemisel arvestasid ühispakkujad kuludega kokku 1 083 892,12 eurot. Lisaks saamata jäänud tulule on ühispakkujatel tekkinud ka otsene varaline kahju seoses pakkumuse tagasilükkamise otsuse vaidlustamisega kokku 8590 eurot. Keskkonnateenused ja BRD loovutasid ühispakkujate ning kostja vahelisest õigussuhtest tulenevad nõuded kostja vastu seoses riigihankes nr 193527 õigusteenuse osutamisega hagejale. Kuna ühispakkujate pakkumuse hind oli kõige soodsam, siis ka juhul, kui ühispakkujad oleksid saanud jalgratta kasutusmugavuse ja juhtimissüsteemi funktsionaalsuse eest miinimumpunktid ja teised pakkujad maksimumpunktid, oleksid ühispakkujad tunnistatud hanke võitjateks. Seega oleksid ühispakkujad riigihanke võitnud, kui kostja oleks korraldanud nõuetele vastava pakkumuse komplekteerimise ja tähtajaks esitamise.
Kostja vastus
6.Kostja vaidleb hageja nõuetele täies ulatuses vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole sõlminud hageja väidetud õigusabilepingut ühispakkujatega ega saanud neilt käsundit. Kostja oli sõlminud õigusabilepingu 2016. a Project 56 OÜ-ga, kelle esindajana
tegutses Q. Q nõustamisel 2018.a lähtus W eeldusest, et vaidlusalusest riigihankest huvitatud isikuks on varasem klient. Q teatas W-le 04.04.2018, et riigihankes osaletakse, kuid hoopis teiste isikute nimel. Sellega andis Q kostjale kehtiva õigusabilepingu alusel suunise anda riigihankega seoses õigusabi kolmandate isikute kasuks VÕS § 80 mõttes. Käsundi sisuks ei olnud pakkumuse koostamine hankemenetluses, vaid nõustamine konkreetsetes hankemenetluse küsimustes. Q esitas W-le vaid üksikuid konkreetseid küsimusi riigihanke kohta. Hageja väide, et kostja tekitas mulje, et hankedokumentides toodud tähtaegadest saab kõrvale kalduda, on vale.
7.Hageja esitatud tõenditega ei ole tõendanud, et talle on üldse kahju tekkinud, et kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning et väidetava rikkumise ja väidetava kahju vahel eksisteeriks põhjuslik seos. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli võimeline pakkumise dokumente tähtaegselt esitama.
Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu 29.11.2021 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras, et menetluskulud määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
9.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja, Keskkonnateenused ja BRD osalesid ühispakkujatena riigihankes nr 193527, mille esemeks oli Tartu linna avaliku rattaringlussüsteemi hankimine, et hankija võttis 10.05.2018 vastu otsuse, millega tunnistas ühispakkujate pakkumuse tingimustele mittevastavaks ja lükkas tagasi, kuna esitamata olid hankedokumentides nõutud jalgrataste kirjeldus ja joonised (Lisa III tehnilise kirjelduse pst 2.2.4.15 tulenev nõue), jalgrattaparkla kirjeldus ja joonised (Lisa III tehnilise kirjelduse p-st 2.2.2.3 tulenev nõue), infotulba kirjeldus ja joonised (Lisa III tehnilise kirjelduse p-st 2.2.3.2 tulenev nõue), et Keskkonnateenused ja BRD on loovutanud nõuded kostja vastu hagejale, et poolte vahel kirjalikku kliendilepingut sõlmitud ei ole.
10.Kohtus tunnistajana üle kuulatud Q ütlustest nähtub, et ta suhtles Tartu linna korraldatava rattaringluse riigihankega seoses W-ga esimest korda 2018. a talvel Project 56 OÜ nimel, et Project 56 OÜ liikmed said teada, et nad ei sobi finantsnäitajate tõttu riigihankes osalejateks, et ta võis W-le teatada ühispakkujatest Project 56 OÜ asemel 2018. a märtsikuus, et kohtumised W-ga olid aprillis 2018. a, et ta ei ole W-le volikirja esitanud ning ta ei suuda meenutada oma volituste sisu aga ka, et tal ei olnud volitust kostjaga kokkuleppeid sõlmida, et tema ei pakkunud lepingu sõlmimist ning et tema teada lepingut ei sõlmitud (III kd lk 97-99).
11.Kohtus tunnistajana üle kuulatud W ütlustest nähtub, et kostja kliendiks oli kirjaliku kliendilepingu alusel Project 56 OÜ alates 2016. aastast, et 2018. a veebruaris oli tal kontakt Q-ga, keda ta pidas Project 56 OÜ esindajaks ning suhtlus toimus Q-ga Project 56 OÜ kliendilepingu raames, et hageja juhatuse liiget Z pole tunnistaja näinud, et Q ei viidanud, et ta on hageja esindaja ega esitanud hageja nimel tegutsemiseks volikirja, et poolte vahel
ei sõlmitud kliendilepingut, et ta pakkus täisteenuse osutamise võimalust, kuid Q ei võtnud seda vastu, et Q oli hinnatundlik ja tegeles ise pakkumuse koostamisega ning pöördus tunnistaja poole siis, kui tal olid hankelepingu osas üksikküsimused, millele tunnistaja vastas e-kirjade teel (III kd lk 100-102).
12.01.03.2018 e-kirjast pealkirjaga „Project 56 OÜ koostöö pakkumine Tartu jalgrattalaenutussüsteemi loomisel“ nähtub, et W tutvus hankedokumentidega, andis Q-le lühidalt selgitusi hanke tingimuste ja tasustamise kohta ja teavitas, et dokumentide esialgse analüüsi ja asjakohase kohtupraktika otsimise peale kulus 45 minutit tööd eelnevalt sõnastatud tunnitasu järgi. Hagejale õigusteenuse osutamise pakkumust hankemenetluses esitatava pakkumuse ettevalmistamiseks sellest e-kirjast ei nähtu (I kd lk 49-54).
13.Antud e-kirjale eelnesid 16.02.2018 e-kiri, milles W teavitab Z, et kostja klient Project 56 OÜ on jätkuvalt huvitatud Tartu rattaringluse süsteemi loomisest osa võtma ning 19.02.2018 e-kiri Project 56 Tallinn aadressil, kus üheks adressaadiks oli ka Q, ning milles W tegi ettepaneku osutada täielikku tuge dokumentide koostamisel ja kõigi kaasnevate probleemide lahendamisel tunnitasuga 185 € + KM (kui on kohaldatav). 19.02.2018 e-kirja adressaatidena hagejat ega teisi ühispakkujaid ei nähtu ning e-kirjale ei ole ka vastatud (I kd lk 44 pöördel, 45, 47).
14.Kirjavahetusest „Tartu kohta“ perioodil 09.04.2018 kuni 10.04.2018 ja 13.04.2018 kirjavahetusest „dokumendid“ nähtub, et W vastas ja andis juhiseid Q e-kirjades esitatud küsimustele hankedokumentide punktidele viidates riigihanke dokumentide ettevalmistamise, täitmise, allkirjastamise, täitmise tähtaegade ja lõpliku pakkumuse esitamiseks elektroonilise keskkonna kaudu. 04.04.2018 Q e-kirjast W-le nähtub, et ta nimetab avalduse esitajatena ühispakkujaid, kuid ka antud kirjas ei teavita Q W sellest, et ta esindaks Project 56 OÜ asemel hagejat või ühispakkujaid ega tee ettepanekut lepingu sõlmimiseks hageja või ühispakkujatega (I kd lk 55-58, lk 59-60).
15.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et W oleks hankijale hankedokumendid esitanud ühispakkujate esindajana, kuna puudub sellekohane volikiri ja pakkumuse allkirjastas hageja juhatuse liige. Hankedokumentidelt ei nähtu, et W või kostja oleks hageja või ühispakkujate esindajaks märgitud. Üksnes W osutatud abi pakkumuse dokumentide riigihangete registrisse üleslaadimisel ja hageja juhatuse liikme poolt Mobiil-ID kaudu allkirjastamise korraldamist ei saa samastada pakkumuse sisulise koostamise ega esitamisega hageja või ühispakkujate esindajana. Samuti ei tõenda dokumentide tehniline üleslaadimine, et W või kostja oleksid võtnud endale riigihanke pakkumuse esitamise ja hageja esindamise kohustuse. Tunnistajana ütlusi andes selgitas W, et 13. aprillil palus Q tal olemasolevad dokumendid esitada registrisse põhjendades, et hageja juhatuse liige on koosolekul või väga hõivatud ega saa registrisse siseneda, et tema ülesandeks polnud esitada dokumente registrisse, et see palve tuli enne kella 11:00 tund või paar varem, et ta esitas need dokumendid, mis olid olemas ning ta aitas enda arusaama järgi Q viisakusest. W kinnitas, et dokumente, mis olid pakkumusest puudu, ei ole talle kunagi edastatud ega tehtud ülesandeks neid koostada.
16.20.04.2018 kirjavahetuses pealkirjaga „Teade protokolli või otsuse koostamise kohta“ ning 23.04.2018 kirjavahetuses „tehniline dokumentatsioon“ ei ole W edastanud teavet, et hankemenetluses võib osa dokumentidest esitada peale pakkumuse esitamise tähtaega, nagu hageja on hagiavalduses esile toonud. Ka ei tõenda nimetatud kirjavahetus hageja väidet, et hagejale ei selgitatud enne pakkumuse esitamise tähtaja saabumist tähtaja saabumisega seotud tagajärgi (I kd lk 57, 60 pöördel-62).
17.Hageja ei ole tunnistaja W ütlusi selle kohta, et Q ei ole W-le edastanud juhtimissüsteemi kirjeldust ega muid pakkumusest puuduolevaid dokumente, ümber lükanud. Hageja on väitnud, et pakkumuse tehnilised dokumendid pidi kokkuleppe kohaselt koostama agentuur Molinos ja esitanud tõendina Molinose juhataja Ö kinnituse, et nad tegid koostööd ühispakkujatega, et valmistada ette tehnilised dokumendid jalgrataste rentimise pakkumuse jaoks Tartu linnas ning, et neil oli kogu vajalik dokumentatsioon olemas 2018. a aprilli alguseks ja nad olid valmis selle esitluse vormis koos taotlusega viimistlema ja edastama mõne tunni jooksul alates vastava juhise saamisest. Kinnitusest ega ühestki muust tõendist ei nähtu, kas ja millal Molinos dokumendid hagejale tegelikult esitas, sest 04.04.2018 – 09.04.2018 kirjavahetusest nähtuvalt ei ole W lisa 8 kommenteerinud, kuna Q kirjast nähtuvalt pidi ta lisa 8 alles saatma W-le. Asjaolu, et puuduolevad dokumendid on esitatud 12.05.2021 kohtuvaidluse ajal, ei tõenda nende pakkumuse esitamise ajaks 13.04.2018 valmisolekut ega nende esitamata jätmist W poolt antud juhiste tõttu (II kd lk 128, 137).
18.Hageja esitatud väited ja tõendid Molinose kohta ei ole kohtu hinnangul ka usaldusväärsed, kuna hageja esitas esmalt ettevõtte OOO „Effektivnaja reklama“ registrikaardi ja veebilehe väljavõtted, väites, et tegemist on agentuuri Molinos nime all tegutseva äriühinguga, kellega sõlmiti kokkulepe. Antud tõendi palus hageja jätta kohtuistungil tähelepanuta. Tähelepanuta tuleb jätta ka bilanss, mille seost Molinosega ei ole võimalik tuvastada (II kd lk 170-183, 197- 205). Ettevõtte OOO „Reklamnõje tehnologii“ direktori B esitatud kinnituse kohaselt tegutseb kaubamärgi Molinos nime all OOO „Reklamnõje tehnologii, keda esindab projektijuht F. Antud ettevõtte kohta ei ole registrikaarti esitatud ja seega ei saa esitatud tõendite alusel juhatuse liikmena tuvastada Molinose nimel kohtule kinnituse andnud juhataja Ö ega ka mõnda muud isikut. Digikommunikatsiooni agentuuri Molinos veebilehe väljavõttest nähtuvalt ei saa samuti Ö juhatuse liikmena tuvastada (II kd lk 184-196, 205 pöördel ja tõlge III kd lk 1). Tõendamata on ka Molinose võimekus koostada riigihanke pakkumuses nõutud tehnilised dokumendid, sh elektrijalgrataste laenutussüsteemi juhttarkvara ja muude tehniliste komponentide kohta, Tartu Linna riigihankes antud tähtajaks 13.04.2018 kella 11.00-ks, kuna Molinos on veebilehe tutvustuse järgi veebi- ja reklaamiagentuur. Järelikult ei ole hageja tõendanud, et tal oli reaalne võimalus riigihankes tähtaegselt kõik pakkumuse dokumendid esitada.
19.Samuti ei ole pakkumuse tehnilise dokumentatsiooniga tõendatud hageja väide, et ühispakkujad oleksid kindlasti hanke võitnud ja nende pakkumus oleks tunnistatud vastavaks, kuivõrd riiklikult tunnustatud eksperdi ML võrdlusega hageja 12.05.2021 esitatud pakkumuse vastavuse kohta riigihanke nr 193527 tehnilisele kirjeldusele on tõendatud, et pakkumuses esines tehnilisele kirjeldusele ja nõuetele mittevastavusi. Hageja
esitatud dokumentaalne tõend „ML arvamuse kriitika“ on kohtu hinnangul tõendina ebausaldusväärne, kuivõrd sellest nähtuvalt on dokumendi eestikeelsena koostanud ja allkirjastanud Taiwani ettevõtte Merida Industry Co Ltd hoolduse ja remondi osakonna juhataja H, kelle eesti keele oskust ja allkirja ehtsust ei ole hageja tõendanud ja kohus ei saa mõistlikult võttes eeldada (III kd lk 1 pöördel-20, 28-33, 38-67, 87-88).
20.Kostja 24.04.2018 väljastatud arve Project 56 OÜ-le seoses Tartu riigihankega osutatud teenustega, on kooskõlas kostja väitega, et W oli arvamusel, et teenust osutatakse Project 56 OÜ-le. Tunnistaja W ütlustega on tõendatud, et sama arve vormistas kostja hiljem ümber Q palvel, et selle saaks tasuda hageja Project 56 OÜ eest. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt kattub arve Project 56 OÜ-le osutatud teenusega. Arve mahtu arvestades, osutati teenuseid üksikküsimustes, sest töömaht enne pakkumuste esitamise tähtpäeva kuni 12.04.2018 on 3,25 töötundi, millele lisandub pakkumuste esitamise päeval 13.04.2018 täiendavad 3,25 töötundi pakkumuse dokumentide registrisse sisestamise ja kiirkorras ülevaatamise eest. Kohtule hagi lisana 2 esitatud Riigihanke alusdokumentidest nähtub, et nende maht on 70 lehekülge. Tunnistajana ütlusi andnud W hinnangul oleks pakkumuse kokkupanekul täisteenuse osutamisel vajalikuks juristi töömahuks tagasihoidlikult võttes 20-30 töötundi. Asjaolu, et W 05.07.2018 – 06.07.2018 e-kirjavahetuses Q-ga märgib, et arve Project 56 OÜ-le võib jätta tähelepanuta, sest see dubleerib teist arvet ning et ta ei võtnud tasu suure hulga töötundide eest, mis olid seotud pakkumuse tulemuste edasikaebamisega, ei tõenda poolte vahel lepingu olemasolu ega tema poolt hagejale või ühispakkujatele täisteenuse osutamist, vaid üksnes kirjas otsesõnu väidetut (I kd lk 10-44, 64 pöördel, 65, II kd lk 124 pöördel - 125 pöördel, 133-134, 135, 136, III kd lk 100-102).
21.Ühispakkujate 23.03.2021 väljastatud kinnituskiri, milles kinnitatakse Q volitusi kostjaga lepingu sõlmiseks, ei tõenda poolte vahelist õigussuhet 2018.a märtsis ja aprillis, vaid tegemist on kolm aastat hiljem tagantjärele antud heakskiiduga Q tegevusele.
22.Eelnevate tõenditega kogumis luges kohus tõendatuks, et W suhtles Tartu Linnavalitsusega rattaringluse riigihanke kohta teavet kogudes Project 56 OÜ huvides, et ta suhtles Q-ga kui Project 56 OÜ esindajaga varem sõlmitud kliendilepingu raames, et ta tegi oferdi õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks Project 56 OÜ-le, et kirjalikule oferdile ei järgnenud aktsepti ei Project 56 OÜ-lt ega ühispakkujatelt, et W-l ei olnud kuni 04.04.2018 teada, et Project 56 OÜ asemel osalevad riigihankes ühispakkujad, et ühispakkujad ei ole kostjale ega W-le teinud ettepanekut õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ning lepingut ei ole ka suuliselt sõlmitud. Samuti luges kohus eelnevate tõenditega tõendatuks, et W andis Tartu rattaringluse riigihanke kohta vastuseid Q e-kirja teel küsitud üksikküsimustele, millest ei saa aga järeldada, et kostja võttis täitmiseks käsundi, mille sisuks oli hagejale õigusteenuse osutamine seoses riigihankes nr 193527 osalemisega, sh hankedokumentatsiooni analüüsimine, hankija kehtestatud nõuetele vastava pakkumuse ettevalmistamine ja esitamine ehk täisteenuse osutamine. Q tunnistajana antud ütlused selle kohta, et ta teavitas 2018. a märtsis W Project 56 OÜ asemel ühispakkujate osalemisest Tartu riigihankes, on vastuolus nende omavahelise kirjavahetusega, kuna aprillikuuni on kirjade pealkirjad viidanud Project 56 OÜ-le. Järelikult ei ole hageja tõendanud oma
hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostja võttis täitmiseks käsundi, mille sisuks oli hagejale õigusteenuse osutamine seoses riigihankes nr 193527 osalemisega, sh hankedokumentatsiooni analüüsimine, hankija kehtestatud nõuetele vastava pakkumuse ettevalmistamine ja esitamine.
23.Kuna hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist täies mahus riigihanke pakkumuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks, siis asub kohus seisukohale, et advokaat W osutas hagejale teenust üksnes 1.03.2018 e-kirjas ja 24.04.2018 algselt Project 56 OÜ-le ja Q palvel hageja nimele vormistatud arve spetsifikatsioonis märgitud tööde eest (I kd lk 64 pöördel, 65, II kd lk 124 pöördel - 125 pöördel, 135, 136).
24.Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt osutas W järgmiseid teenuseid - 04.04.2018 0,5 h Tartu: kliendi hankedokumentidega seotud küsimuste läbivaatamine; 09.04.2018 1 h Tartu: pakkumisdokumentatsiooni läbivaatamine ja kliendile lühikese vastuse esitamine hankedokumentatsioonis nimetatud vorme kohta; 11.04.2018 0,25 h Tartu: tellija poolt Tartu hanke jaoks koostatud dokumentide läbivaatamine; 12.04.2018 1 h Tartu: kohtumine kliendiga seoses Tartu hankega; 12.04.2018 0,75 h Tartu: kliendi pakiliste küsimuste ja vormide läbivaatamine seoses Tartu hankega, pöördumine Tartu hanke korraldaja poole seoses tähtaja edasilükkamisega; 13.04.2018 3,25 h Tartu: kiirkorras pakkumisele registreerimine, dokumentide ettevalmistamine ja pakkumuse esitamine, kliendi dokumentide kiirülevaade, ettepaneku esitamine ja kliendiga konsulteerimine puuduvate dokumentidega seotud potentsiaalsete riskide osas.
25.01.03.2018 e-kirjast pealkirjaga „Project 56 OÜ koostöö pakkumine Tartu jalgrattalaenutussüsteemi loomisel“ ei nähtu, et W oleks hankedokumentidega tutvumisel käsitlenud hankedokumentide p-i 2.1.1.12 sätet pakkumise koosseisus esitatava juhtimissüsteemi kohta (I kd lk 26, 49, 52 pöördel).
26.Spetsifikatsiooni aluseks olnud 04.04.2018 ja 09.04.2018 kirjavahetusest nähtuvalt andis W konkreetsed ja hankedokumentidega kooskõlas olevad vastused Q konkreetsetele küsimustele lisade 1-6 ja 9 kohta, lisa 8 kohta selgitus puudus, kuivõrd Q kirjast nähtuvalt pidi ta selle alles saatma W-le. Kirjas juhtis W lisaks vastustele tähelepanu hankedokumentatsiooni punktidele 5.2., 6.2.2. ja 7.1 paludes pöörata tähelepanu kohustusele esitada lõplik pakkumus hankedokumendis märgitud tähtajaks eesti keeles elektroonilise keskkonna kaudu. 10.04.2018 e-kirjas on ta märkinud, et kui ei jätku aega süsteemi väljatöötamiseks, on võimalik proovida taotleda tähtaja edasilükkamist. 13.04.2018 kirjavahetusest „dokumendid“ nähtub, et W vastas täpselt Q e-kirjades esitatud küsimustele hankedokumentide punktidele viidates.
27.Tartu Linnavalitsuse 10.05.2018 pakkumuste vastavaks tunnistamise otsusest nähtuvalt ei esitanud ühispakkujad vormi 8 kohast maksumuse tabelit, mis sisaldas juhtimissüsteemi ja andmevahetuskihi kirjelduste nõudeid ning jalgrataste, jalgrattaparkla ja infotulba kirjelduste ja jooniste nõudeid. Hageja ei ole tõendanud, et Q oleks pärast 04.04.2018 ja 09.04.2018 kirjavahetust vastavad andmed W-le saatnud. Samuti on tõendamata, et Molinos oleks pakkumuses nõutud tehnilised dokumendid tähtajaks hagejale esitanud või olnud
suuteline esitama. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et kostja ega W ei oleks saanud iseseisvalt koostada hageja eest tehnilist ja majanduslikku sisu sisaldavat dokumenti, mille saanuks esitada ainult ühispakkujad ise (I kd lk 9-44, 192 pöördel-199, III kd lk 2-33).
28.Tunnistajana W antud ütlustest nähtuvalt arutas ta Q-ga, et pakkumine peab vastama hanke dokumentatsioonile ja et tähtaeg on väga oluline, mis on kooskõlas e-kirjades antud vastustega. Ühtlasi selgitas tunnistaja, et Q oli kurtnud, et ta ei jõua valmis pakkumuse tähtajaks õigeaegselt juhtimissüsteemiga ja muu vajaliku komplekteerimisega ning W uuris
12.aprillil hanke koostajalt, kas pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamine oleks võimalik ning et eitavast vastusest andis ta Q-le teada. 13.04.2018 ühispakkujate pakkumisele registreerimise ja hageja juhatuse liikme abistamise osas allkirja andmisel ei saa lugeda W käsundit rikkunuks, kuna kohus tuvastas eelpool, et hageja ei ole tõendanud, et puuduv lisa W-le üleslaadimiseks esitati. 20.04.2018 ja 23.04.2018 kirjavahetusest ei saa järeldada, justkui W oleks aru saanud pakkumuses dokumentide esitamata jätmisega tehtud eksimusest, kuna eelpool kohus tuvastas, et W laadis üles need dokumendid, mille Q talle edastas.
29.Eeltoodud tõenditega on vastuolus Q tunnistajana antud ütlused selle kohta, et kostja pidi ette valmistama kõik dokumendid. Ka on Q oma ütlusi muutnud, väites, et W pidi esitama talle kõik dokumendid, mis lähevad riigihankes esitamiseks, või et tema poolt esitatud dokumentide põhjal pidi paketi koostama W. Seega on Q ütlused ebausaldusväärsed ega lükka ümber dokumentaalsetest tõenditest ja W tunnistajana antud ütlustest tulenevaid järeldusi.
30.Seega saab eeltoodud tõenditele tuginedes lugeda tõendatuks, et W tegutses Q nõustades hoolikalt ja lojaalselt, vastates saadud küsimustele kiiresti ja täpselt ning andes ka lisaselgitusi. Tõendatud on ka, et ta juhtis korduvalt Q tähelepanu kohustusele esitada lõplik pakkumus hankedokumendis märgitud tähtajaks. Üksnes 10.04.2018 e-kirjas märgitud ühest lausest, „et kui ei jätku aega süsteemi väljatöötamiseks, on võimalik proovida taotleda tähtaja edasilükkamist“, ei saa järeldada Q eksitamist tähtaja osas. Samuti ei saa W ekirjavahetusest Q-ga 05.07.2018 – 06.07.2018 ega Tartu Linnavalitsusega 9.05.2018 järeldada, et W oleks võtnud omaks Q väite, et ta sai dokumentide tähtaegselt esitamise nõudest valesti aru ja et ta eksitas tähtaegade osas ka Q. Selline hageja järeldus ei ole kooskõlas ka eelpool uuritud tõenditega. Asjaolu, et ta püüdis kliendi huvides saavutada Tartu Linnalt hankemenetluses dokumentide täiendavat esitamist, ei saa pidada rikkumiseks, vaid kliendi huvides tegutsemiseks. Järelikult ei ole W rikkunud VÕS §-s 620 lg-tes 1 ja 2 ja 624 lg-s 1 toodud kohustusi ning VÕS § 115 lg 1 ja VÕS §-de 127 ja 128 alusel esitatava nõude eeldus, et kostja kui võlgnik on lepingut rikkunud ja vastutab lepingu rikkumise eest, on täitmata (II kd lk 122-124, 126-127 133-134).
31.Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses toodud kahju – saamata jäänud tulu 566 107,88 eurot - piisavalt usaldusväärsete tõenditega. Hageja on väitnud, et kui ühispakkujate pakkumust ei oleks tähtajaks esitamata jäetud dokumentide tõttu tagasi lükatud, oleks ühispakkujad hankelepingu täitmisega teeninud puhaskasumit 566 107,88 eurot ning pakkumuse tegemisel arvestanud kuludega kokku 1 083 892,12 eurot.
Juhtimissüsteemi kulu tõendamiseks esitas hageja Molinose kirja, millest nähtuvalt on Tartu Rattarendisüsteemi kogumaksumus 30 000 - 40 000 eurot. Elektrijalgrataste kinnituspostide kulu 674 246,43 eurot, kulu elektrijalgratastele 317 292,44 eurot ja tavajalgrataste kulu 52 353,25 eurot tõendamiseks on hageja esitanud BRD pakkumuse nr BRD-PI1803260368 (II kd lk 23-25 pöördel, tõlge 132, 132 pöördel). Täiendavalt on hageja esitanud G 22.03.2018 e-kirja jalgrataste spetsifikatsiooni saatmise kohta Q-le, kuid ilma juures olnud manuseta. Kahju komponendid ja täpne kuluarvestus ei ole esitatud tõendite alusel kontrollitav ning on ebapiisav kahju suuruse kindlakstegemiseks. Hageja koostatud kalkulatsioon ei ole tõendiks, vaid kirjalikuks seletuseks. Kahju suuruse ja olemasolu tõendamise seisukohalt ei oma mingit tähendust hageja esitatud BRD ja Molinose veebilehed ja Hiina konsulaarametniku e-kirjad kinnitamaks, et BRD ja Molinos on usaldusväärsed ettevõtted, kuna need ei asenda hinnapakkumisi, spetsifikatsioone või kuludokumente (II kd lk 164-169).
32.Kulud, mis tekkisid riigihanke pakkumuse tagasilükkamise tõttu vaidlustamise ja kaebuse menetlusega, kokku 8590 eurot ja mis on hageja otseseks varaliseks kahjuks, on tõendatud maksekorralduste ja advokaadibüroo arvetega, kuid kuna kohus tuvastas eelpool, et hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast käitumist, siis puudub VÕS § 127 lg 4 sätestatud põhjuslik seos antud kulu ja hagejal tekkinud kahju vahel. Järelikult ei kuulu see kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele (II kd lk 25 pöördel-33). Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka viiviste nõue.
Apellatsioonkaebus
33.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi madalama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
34.Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige maakohtu järeldus, et tõendamata on õigusabilepingu sõlmimine kostja ja ühispakkujate vahel. Maakohus on ebaõigesti sisustanud kostjale antud käsundi. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et kostja käsundi ulatus oli piiratud ühispakkujate üksikküsimustele vastamise ja tehnilise abi osutamisega pakkumuse üleslaadimisel riigihangete keskkonda arvutivõrgus. Hageja esitatud tõendid kinnitavad, et kostjaga sõlmitud kokkuleppe sisuks on riigihanke hankedokumentatsiooni analüüsimine ning ühispakkujate pakkumuse ettevalmistamine ja pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimine kostja poolt. Kostja on rikkunud pooltevahelises suhtes oma hoolsus- ja teavitamiskohustust ja ei ole lähtunud advokaadi kõrgendatud hoolsuskohustusest hanedokumentatsiooni analüüsimisel, kostja tõlgendas valesti hanketingimusi ja andis ühispakkujatele vale õigusnõu. Tõendamata on, et advokaadil oli kohustus vastata üksnes kliendi küsimustele. Määrav on, et hageja 27.12.2019 seisukoha lisa 1 kohaselt pidas kostja kaudu tegutsev advokaat W kliendiks ühispakkujaid ning oli endale advokaadina võtnud kohustuse kontrollida ühispakkujate poolt kokku pandud dokumentide vastavust hanketingimustele ja nõustada ühispakkujaid hanketingimustele
vastava pakkumuse esitamisel. Tunnistaja W ütlused, mille kohaselt osutas tema pakkumust ette valmistades õigusteenust kolmandale isikule Project 56 OÜ, on vastuolus asjas esitatud kirjalike tõenditega. Täiendavalt kinnitab hageja 27.12.2019 seisukoha lisa 5, et kostja hindas hageja pakkumuse vastavust hanketingimustele ning loobus hiljem osaliselt õigusteenuse osutamise tasust, mööndes õigusabi osutamisel tehtud vigu.
35.Maakohus on jätnud põhjendamatult hindamata tõendid, mis kajastavad advokaat W ekslikku veendumust, et pakkumuse tehnilist dokumentatsiooni saab pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva täiendavalt esitada. Kohus oleks pidanud sedastama, et kostja ei ole lähtunud advokaadi kõrgendatud hoolsuskohustusest hanketingimuste analüüsimisel, tõlgendas neid valesti ning andis ühispakkujatele vale õigusnõu.
36.Maakohus on ebaõigesti hinnanud rikkumise põhjuslikku seost kahjuga ja selle ulatust. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole tõendamist leidnud rikkumise tulemusel ühispakkujatele kahju tekkimine saamata jäänud tulu näol. Kohus on alusetult leidnud, et kahju komponendid ja täpne kuluarvestus ei ole esitatud tõendite alusel kontrollitav ning on ebapiisav kahju suuruse kindlakstegemiseks. Maakohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine VÕS § 128 lg 4 mõttes põhineb tõenäosusel, kuna reeglina ei ole võimalik täpselt hinnata, millist kasu või kahju oleks pool saanud, kui lepingut oleks ettenähtud ajani kohaselt täidetud. Hinnapakkumiste ning pakkujate poolt antud kinnituste kahtluse alla seadmine ei ole põhjendatud. On arusaamatu, mis põhjustel ei ole kohus viidatud tõendeid hinnanud ning hinnapakkumist ja kinnituskirju usaldusväärseks pidanud. Maakohus ei ole hinnanud kohtunõude täitmiseks koostatud dokumentatsiooni riigihangete seaduse kontekstis, vaid on otsuse tegemisel ekslikult lähtunud kostja kaasatud asjatundja arvamusest, kes on asunud kohtu asemel sisustama hankija nõudeid, esitades erapoolikult ekslikud järeldused. Samas on kohus jätnud alusetult arvestamata hageja asjatundja vastuväited kostja asjatundja arvamusele.
Vastus apellatsioonkaebusele
37.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioonis tuleb parandada ilmne ebatäpsus. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
39.Maakohus on otsuse resolutsioonis märkinud ekslikult, et rahuldamata jäetakse kostja hagi hageja vastu. Hagi esitas hageja, mitte kostja. Nimetatud ilmne ebatäpsus tuleb parandada ja märkida resolutsioonis, et jätta rahuldamata hageja hagi kostja vastu (TsMS § 447 lg 2).
40.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et ühispakkujate ja kostja vahel oli riigihanke pakkumuse esitamise tähtaja (s.o 13.04.2018) seisuga sõlmitud kliendileping. Tunnistaja Ü ütluste kohaselt tellis Project 56 OÜ kostjalt õigusabi seoses Tallinnas 2016.a toimunud riigihankega. Ta pöördus seoses Tartus toimunud riigihankega Project 56 OÜ nimel kostja poole 2018.a talvel. Kui sai teatavaks, et Project 56 OÜ finantsnäitajad ei vasta riigihanke tingimustele, siis ta teatas W-le, et uuteks osalejateks riigihankel on ühispakkujad. Kirjalikku volikirja ta kostjale ei esitanud ning lepingu sõlmimist ei pakkunud. Tunnistaja W ütluste kohaselt oli Project 56 OÜ kostja kliendiks alates 2016.a. 2017.a palus Ü tal jälgida, millal algab Tartus rattaringluse projekt. 2018.a veebruaris teatas ta Ü-le hanketingimuste olemasolust. W arvas, et hankes plaanib osaleda Project 56 OÜ. Ü teatas temale 2018.a aprillis, et Project 56 OÜ ei osale hankes, vaid hankes osalevad ühispakkujad. W hinnangul tegutses tema Project 56 OÜ-ga sõlmitud kliendilepingu raames. Ü ei avaldanud temale, et ta soovib saada teenust hageja esindajana. Sellist volikirja pole tema näinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu Ü ütlustest, et tal oli ühispakkujate nimel kostjaga kliendilepingu sõlmimise õigus. Lisaks puudub vaidlus selles, et Ü ei esitanud ühispakkujate esindamiseks kostjale volikirja. Kolleegiumi arvates tuleneb tunnistajate ütlustest, et kostja osutas riigihankega seoses õigusabi Project 56 OÜ-ga varem sõlmitud kliendilepingu alusel.
41.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka menetluses esitatud e-kirjadega lugeda tõendatuks, et kliendileping oli sõlmitud kostja ja ühispakkujate vahel. Sealhulgas ei tõenda seda W ja Ü vahel 04.04.2018 – 10.04.2018 toimunud e-kirjavahetus (I kd tl 57-58), W poolt Ü-le 23.04.2018 saadetud e-kiri (I kd tl 63 pöördel), W ja Tartu linna esindaja vahel 09.05.2018 toimunud e-kirjavahetus (III kd tl 126-127) ja W poolt 06.07.2018 Üle saadetud e-kiri (III kd tl 133). Asjaolu, et 2018.a aprillis muutus pakkuja isik ning osades e-kirjades on viidatud ühispakkujatele või ühele neist kui hankes osalejale, ei tõenda, et riigihanke pakkumuse esitamise tähtaja seisuga oli kostja ja ühispakkujate vahel sõlmitud kliendileping.
42.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et W poolt osutatud abi dokumentide riigihangete registrisse üleslaadimisel ei tõenda, et ühispakkujate ja kostja vahel oli sõlmitud kliendileping. Tunnistaja W ütlustest nähtub, et vahetult enne pakkumise esitamise tähtaega palus Ü tal edastada dokumendid riigihangete registrisse, kuna hageja juhatuse liige ise oli hõivatud. W ütluste kohaselt pani ta registrisse dokumendid, mida Ü temale edastas.
43.Hageja leiab, et kliendilepingu olemasolu kostjaga tõendab hagejale 29.05.2018 esitatud arve nr 2800327A (I kd tl 64 pöördel-65 pöördel). Ringkonnakohus märgib, et arvest nähtuvalt kattub hagejale 29.05.2018 esitatud arve spetsifikatsioon 23.04.2018 seisuga valdavas osas algselt Project 56 OÜ-le 24.04.2018 esitatud arve nr 2800261A spetsifikatsiooniga (II kd tl 135). Tunnistaja W on selgitanud, et arve saaja isik vahetati Ü palvel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et arve esitamine hagejale ei tõenda nende vahelist lepingulist suhet. Õigusteenuse eest võib tasuda kohustatud isiku asemel ka kolmas isik
(VÕS § 78 lg 1). Algselt oli arve õigusteenuste eest 23.04.2018 seisuga esitatud Project 56 OÜ-le, mis kinnitab kostja väidet, et tema pidas kliendilepingu pooleks Project 56 OÜ-d.
44.Maakohus leidis põhjendatult, et ühispakkujate 23.03.2021 kinnituskiri, mille kohaselt on ühispakkujad volitanud Ü sõlmima kostjaga õigusteenuste lepingut seoses riigihankega (II kd tl 163), ei tõenda lepingulist suhet ühispakkujate ja kostja vahel riigihanke pakkumuse esitamise tähtaja seisuga. Tõendamata on, et Ü oleks 2018.a aprillis avaldanud kostjale, et ta soovib sõlmida kostjaga kliendilepingu ühispakkujate nimel. Vastupidi, Ü on tunnistajana andnud ütlusi, et ta ei pakkunud lepingu sõlmimist. Ka kostja on eitanud, et ta on sõlminud kliendilepingu ühispakkujatega. Seega ei saa kolm aastat hiljem väljastatud kinnituskiri volituste olemasolu kohta tõendada lepingu sõlmimist ühispakkujate ja kostja vahel.
45.Samas võib kolleegiumi hinnangul asuda seisukohale, et kuna kostja hakkas Project 56 OÜga varem sõlmitud lepingu alusel 2018.a aprillis osutama õigusabi ühispakkujate huvides, siis muutsid Project 56 OÜ ja kostja lepingu kolmanda isiku (ühispakkujate) kasuks sõlmitud lepinguks. VÕS § 80 lg 1 sätestab, et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Kuigi kostja on ringkonnakohtu 05.12.2022 istungil sellisele kvalifikatsioonile vastu vaielnud, on kostja maakohtule esitatud vastuses hagiavaldusele ka ise leidnud, et tegemist oli õigusabi osutamisega kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 mõttes.
46.Ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata, et kostja ülesandeks oli hankega seotud täisteenuse osutamine. W saatis 19.02.2018 Üle e-kirja, milles pakkus täielikku tuge dokumentide koostamisel ja kõigi kaasnevate probleemide lahendamisel (I kd tl 47). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et e-kirjale oleks vastatud. Tunnistaja W ütluste kohaselt pakkus ta Üle täisteenust, kuid seda ei võetud vastu. Jäi nii, et Ü tegeles ise pakkumise koostamisega, ning tema poole pöördus Ü siis, kui Ü-l olid üksikküsimusi. Seda, et õigusteenuse osutamine seisnes üksikküsimustele vastamises ja üksiktoimingute teostamises kinnitab ka W ja Ü 04.04.2018-13.04.2018 e-kirjavahetus (I kd tl 57-60). Samuti järeldub see 29.05.2018 esitatud arve nr 2800327A töömahust, mis oli 13.04.2018 seisuga 6,75 tundi. Hankedokumentide mahust võib järeldada, et täisteenuse osutamine nõuaks oluliselt rohkem aega. Ka tunnistaja W ütluste kohaselt oleks täisteenus nõudnud töömahtu 20-30 tundi. Asjaolu, et kostja ei pidanud osutama täisteenust tuleneb ka hageja enda väitest, et osad dokumendid pidi koostama digitaalkommunikatsiooni agentuur Molinos. Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et kostja ülesandeks kliendilepingu raames oli konkreetsete üksikküsimustega tegelemine.
47.Kolleegiumi arvates on hageja väited kostja poolt lepingu rikkumise kohta tõendamata. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja jättis selgitamata, et hanketingimustes ettenähtud tehnilised kirjeldused ja joonised tuleb hankijale esitada koos pakkumusega ning ei hoiatanud, et dokumentide tähtajaks esitamata jätmisel lükatakse pakkumine tagasi. Kolleegium märgib, et tunnistaja Ü ütluste kohaselt ütles W, et vaidlusalused dokumendid tuleb esitada 14. päeva jooksul peale riigihanke tähtaega. Tunnistaja W ütluste kohaselt
rõhutas ta Ü-le, et dokumentatsioon peab vastama hanketingimustele ning pakkumuse lõplik tähtaeg on 13.04.2018 kell 11:00. W on ka 09.04.2018 e-kirjas juhtinud Ü tähelepanu sellele, et lõplik pakkumus tuleb esitada tähtaegselt (I kd tl 57 pöördel). Kuigi 10.04.2018 e-kirjas Ü-le on W märkinud, et vajadusel võib proovida taotleda pakkumise esitamise kuupäeva edasilükkamist, kui ei jagu aega süsteemi väljatöötamiseks (I kd tl 57), siis sellest ei saa järeldada, et pakkumuse esitamise kuupäeva järgmine ei ole oluline. W kasutatud sõnastusest „proovida taotleda“ ei tulene, et pakkumise esitamise tähtpäev ei ole siduv. Samuti ei saa W 20.04.2018 ja 23.04.2018 e-kirjadest (I kd tl 61 pöördel, tl 63 pöördel) järeldada, et ta teatas enne pakkumuse esitamise tähtpäeva Ü-le, et tähtpäeva ei pea järgima. Ülaltoodust tulenevalt ei ole tõendatud hageja väide, et kostja jättis selgitamata, et kõik dokumendid on vaja esitada hiljemalt 13.04.2018. Samuti on tõendamata, et kostja on Ü üksikküsimustele vastamisel või muude toimingute tegemisel rikkunud kliendilepingut.
48.Kuna tõendamata on kostja lepingurikkumine, siis ei saa olla kostja vastu ka kahju hüvitamise nõuet. Seetõttu ei ole vaja kohtul võtta seisukohta ka küsimuses, kas hagejal kolmanda isikuna VÕS § 80 lg 1 mõttes oleks õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuet VÕS § 80 lg 2 ja § 115 järgi.
49.Arvestades, et lepingurikkumine on tõendamata, siis puudub ringkonnakohtul vajadus võtta seisukohta teiste kahju hüvitamise nõude eelduste täidetuse osas. Sellest tulenevalt puudub vajadus võtta seisukohta muuhulgas ka küsimuses, kas maakohus pidas põhjendatult ebausaldusväärseks hageja esitatud tõendit „ML arvamuse kriitika“.
50.Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.