Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-19-11528
Kohtuasi
Titanium Partners OÜ hagi Advokaadibüroo KPMG Law OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. veebruari 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Titanium Partners OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Titanium Partners OÜ (registrikood 12220310), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Kostja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ (registrikood 12552897) lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. veebruari 2024 määrus osas, milles maakohus mõistis Titanium Partners OÜ-lt Advokaadibüroo KPMG Law OÜ kasuks välja menetluskulud 23 507,24 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta selles osas Advokaadibüroo KPMG Law OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 7. veebruari 2024 määrus muutmata.
3.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: 3.1 Rahuldada Advokaadibüroo KPMG Law OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 3.2 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Titanium Partners OÜ-lt välja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ kasuks menetluskulud 23 507,24 eurot, mis sisaldab lepingulise esindaja kulu 22 175,75 eurot ja asja läbivaatamise kulu 1331,49 eurot. 3.3 Jätta rahuldamata Advokaadibüroo KPMG Law OÜ avaldus summas 8900,75 eurot.
4.Titanium Partners OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Titanium Partners OÜ (hageja) esitas 01.08.2019 Harju Maakohtule Advokaadibüroo KPMG Law OÜ (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 574 697,88 eurot ja viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras.
2.Harju Maakohtu 29.11.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning hagimenetluse kulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus parandas 06.01.2023 otsuses ilmse ebatäpsuse, muus osas jättis maakohtu otsuse muutmata ning jättis menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohus jättis 20.03.2023 hageja kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda.
3.Kostja esitas 08.11.2021 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutasid kostjale õigusabi Advokaadibüroo NOVE vandeadvokaadid Urmas Volens, Arsi Pavelts ja Veiko Vaske kokku mahus 164 tundi ja 12 minutit, kogusummas ilma käibemaksuta 26 040 eurot (keskmine tunnitasu 158,58 eurot). Kostja selgitas, et kolme esindaja kasutamine menetluse vältel oli vajalik tulenevalt sellest, et U. Volens lõpetas tegutsemise advokaadina, korraga on kostjal olnud maksimaalselt kaks välist lepingulist esindajat. Kostja on lisaks kandnud tõlkekulusid ilma käibemaksuta 81,49 eurot, asjatundja arvamuse tellimisega seotud kulu 1250 eurot ning tasunud tunnistajatasu 50 eurot. Seisuga 08.11.2021 on kostja menetluskulud kokku 27 421,49 eurot.
4.Kostja esitas 05.12.2022 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja lepinguliste esindajate vandeadvokaatide A. Paveltsi ja V.Vaske poolt osutatud õigusabi kulus kokku 32,3 töötundi kogusummas ilma käibemaksuta 4986,50 eurot (keskmine tunnitasu 154,38 eurot). Kostja on käibemaksukohustuslane.
5.Hageja esitas 11.11.2021 vastuväite kostja menetluskulude nimekirjas esitatud kulude suurusele osas, mis ületab hageja menetluskulusid. Lähtudes kostja poolt menetlusse edastatud dokumentide sisust, arvust ja keerukusest, leidis hageja, et kostja menetluskulusid ei saa lugeda täies mahus põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja esitas 07.12.2022 vastuväite kostja menetluskuludele osas, milles need ületavad hageja menetluskulusid.
2
Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 07.02.2024 määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 31 452,92 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 30 121,43 eurot ja asja läbivaatamise kulu 1331,49 eurot). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata summas 955,07 eurot.
6.1.Maakohus märkis, et ei nõustu hageja vastuväidetega kostja menetluskuludele, sest poolte poolt kohtule edastatavad dokumendid ei ole võrreldavad ei sisu ega mahu osas ning ka esindajate tunnitasu suurused võivad oluliselt erineda. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte kohustatud poole arvamus, et need ei tohiks ületada tema kulude suurust, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
6.2.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjat on korraga esindanud kaks vandeadvokaati. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et tunnitasu on 158,58 eurot ja 154,38 eurot. Maakohus leidis, et arvestades Riigikohtu praktikat, esindajate kvalifikatsiooni (vandeadvokaadid) ja keskmisi turuhindasid on esindajate tunnihinnad põhjendatud ja ei ületa keskmisi turuhindasid. Mõlemat menetlusosalist on esindanud menetluses kaks lepingulist esindajat. Menetluses on toimunud viis istungit: 15.02.2021 videosilla vahendusel algusega 10.05 kuni 11.47, 12.04.2021 videosilla vahendusel algusega 10.06 kuni 11.33, 20.09.2021 istung algusega 10.10 kuni 16.15, 18.10.2021 istung algusega 10.09 kuni 15.55 ning 05.12.2022 istung 10.03 kuni 11.11. Istungitel kuulati üle kaks tunnistajat, hagiavaldusele oli lisatud 32 lisa ning hagiavalduse maht koos lisadega oli 476 lehekülge, vaidlus oli keskmisest keerukam ja mahukam ning arvestades kostja vastu esitatud nõude liiki (kahjunõue) ja nõude suurust, on põhjendatud mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 3).
6.3.Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning istungite kestvust, leidis maakohus, et põhjendatud ja vajalik aeg kliendiga kohtumiseks ja kohtumisel osalemiseks (12.09.2019 toiming) on 2 tundi 30 minutit; menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks (26.09.2019-30.09.2019 toimingud) 5 tundi; hagiavalduse ja hageja seisukohaga tutvumiseks, kliendiga kohtumiseks, kohtumenetluse perspektiivi analüüsiks ja kokkuvõtte tegemiseks kliendile, hagiavalduse ja tõendite analüüsiks ja vastuse koostamiseks (12.09.2019 toiming, 28.10.2019-19.11.2019 toimingud) 24 tundi 30 minutit; kliendiga kohtumise ettevalmistuseks ja kohtumiseks, hageja täiendavate dokumentide ja seisukohtade analüüsiks, tunnistaja kaasamise aruteluks ja seisukohtade koostamiseks (09.01-202021.01.2020 toimingud) 27 tundi 30 minutit; menetluse käigust kokkuvõtte tegemiseks, kliendiga konsulteerimiseks, istungi ettevalmistuseks ja osalemiseks (09.02.2021-15.02.2021 toimingud) 11 tundi; istungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks (12.04.2021 toimingud) 8 tundi; hageja täiendavate dokumentide tutvumiseks, tõendite analüüsiks , kliendi ja eksperdiga suhtluseks ja kohtumiseks, seisukohtade ja materjalide analüüsiks, seisukoha koostamiseks hageja 12.05.2021 menetlusdokumendile (14.05.2021-14.07.2021 toimingud) 23 tundi; kliendile ülevaate andmiseks kohtumenetluse seisust ja perspektiivist, hageja 09.09.2021 seisukoha ja tõendite analüüsiks, eksperdiga suhtluseks, tunnistaja ülekuulamiseks küsimuste ettevalmistamiseks, toimiku analüüsiks, kliendiga kohtumise ettevalmistuseks ja kohtumiseks, kohtumäärusega tutvumiseks, istungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks (02.09.2021-20.09.2021 toimingud) 35 tundi; kohtuistungi ettevalmistuseks ja osalemiseks, istungi protokollide analüüsiks, kohtukõne teeside ja kulunimekirja koostamiseks (toimingud 18.10.2021-08.11.2021 toimingud) 22 tundi. Seega pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks maakohtus kokku 158 tundi ja 30 minutit summas 25 134,93 eurot. 3
6.4.Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning istungi kestvust, leidis maakohus, et põhjendatud ja vajalik aeg maakohtu otsusega tutvumiseks, kohtuotsuse ja apellatsioonikaebuse analüüsiks ning vastuse koostamiseks on (29.11.2021-21.03.2022 toimingud) 20 tundi; kliendile ülevaate andmiseks istungi ettevalmistuseks ja osalemiseks ning nimekirja koostamiseks (12.05.202022-05.12.2022 toimingud) 12,3 tundi. Seega on esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud kokku 32,3 tundi summas 4986,50 eurot. Lisaks pidas kohus põhjendatuks tõlkekulu 81,49 eurot ja riiklikult tunnustatud eksperdi kulu 1250 eurot, mistõttu on välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 31 452,92 eurot. Määruskaebus
7.Hageja esitas 22.02.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse. Ringkonnakohtu nõudel hageja täpsustas 15.01.2025 määruskaebuse taotlust ning palus määrata kostja lepingulise esindaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 15 060,69 eurot.
7.1.Määruskaebuse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määruse seonduvalt õigusabikulude rahalise suurusega. Hageja vaidlustab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise esmalt tunnitasu suuruse osas. Maakohus on tuginenud keskmisele turuhinnale, samas ei ole määruses põhjendusi ja kaalutlusi, milline on keskmine turuhind ning millisele allikale tuginedes on maakohus teinud oma järelduse keskmise turuhinna osas.
7.2.Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mitme esindaja kulud. TsMS § 175 lg 3 kohaldamise eelduseks ei saa olla asja mahukus, sh hagiavalduse lisade lehekülgede ja kohtuistungite arv. Hageja ei nõustu maakohtuga, et menetlus oli keskmisest keerukam. Vaidluse keerukus ei tulene ka esitatud nõude (lepingulise kahju hüvitamise nõue) liigist.
7.3.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-13164 selgitanud, et kohus peab hindama iga lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatust ning kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega. Praegusel juhul ei ole maakohus välja selgitanud, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega ega ole hinnanud iga tunnitasu suurusega tehtud menetlustoimingu osas, kas need olid kostja esindamiseks vajalikud ja milline on nende tegemiseks tavpäraselt kuluv aeg ning põhjendatud tunnitasu suurus.
7.4.Hageja leidis 15.01.2025 täpsustuses, et välja mõistetud menetluskulude rahalist suurust tuleb vähendada 50% võrra, millises suuruses oleksid kostja menetluskulud olnud ühe esindaja korral. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 15 060,69 euro ulatuses. Menetluse edasine käik
8.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
4
10.Ringkonnakohus palus 18.02.2025 kirjas kostjal menetluses esitatud menetluskulude nimekirjasid täpsustada ning tuua välja, milline esindaja ning millise tunnitasu suurusega on menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid teostanud.
11.Kostja esitas 17.03.2025 seisukoha, milles märkis et kostjatele osutati menetluses õigusabi tunnihinnaga 155 eurot ja 165 eurot (käibemaksuta), mille tulemusel kujunes keskmine tunnihind 158 eurot. Kostja leidis, et detailse menetluskulude nimekirja esitamisega seotud ressursi- ja ajakulu on ebamõistlik, mistõttu palub kostja lähtuda menetluskulude kindlaksmääramisel tunnihinnast 155 eurot (+km), mis on hagejale soodus. Sellises olukorras ei oma mingit tähendust, millised toiminud ja millises mahus tehti tunnihinnaga 155 eurot ja 165 eurot. Ühtlasi leidis kostja, et lubamatu on olukord, kus hageja asub oma määruskaebuse sisu ja põhjendusi pärast määruskaebuse esitamise tähtaega muutma, mistõttu tuleb hageja 15.01.2025 menetlusdokument ja selles esitatud täiendused jätta tähelepanuta (mh väited puudutavalt seda, et kostja esindajate ajakulu on põhjendamatu).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse kostja esindajate tunnitasu suuruse ning mitme lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas. 15.01.2025 täpsustuse kohaselt on hageja vaidlustanud maakohtu määruse summaliselt osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 15 060,69 eurot ületavas osas.
13.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 23 507,24 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
14.Kostja on 17.03.2025 seisukohas heitnud ette, et teda ei ole teavitatud hagejale 08.01.2025 saadetud kirjast ning hageja 15.01.2025 seisukohast. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on mõlemad menetlusdokumendid tehtud kostja lepingulisele esindajale e-toimikus nähtavaks. Samuti nähtub kostja 17.03.2025 seisukohas esitatust, et kostja on nende menetlusdokumentidega tutvunud. Seonduvalt kostja väitega, et hageja 15.01.2025 seisukohas esitatud väited ja põhjendused tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaega, leiab ringkonnakohus, et osas milles hageja täpsustas oma määruskaebuse taotlust ja väiteid seonduvalt mitme lepingulise esindaja ajakulu hüvitamisega, ei ole tegemist määruskaebuse laiendamisega TsMS § 634 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) mõistes.
15.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 5
15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sealjuures tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata igas kohtuasjas eraldi (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
16.Kostja 08.11.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt osutasid kostjale maakohtu menetluses õigusteenust kokku kolm vandeadvokaati, kelle keskmine tunnitasu oli 158,58 eurot ning 05.12.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt ringkonnakohtus kaks vandeadvokaati, keskmise tunnihinnaga 154,38 eurot. Riigikohus on selgitanud, et ühe või mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 11). Eelnevat arvestades andis ringkonnakohus TsMS § 176 lg 6 alusel kostjale tähtaja menetluskulude nimekirjade täpsustamiseks, paludes välja tuua, milliste tunnitasu suurustega on menetluskulude nimekirjas märgitud õigustoiminguid osutatud. Kostja selgitas 17.03.2025 seisukohas, et kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 155 eurot ja 165 eurot (käibemaksuta) ning palus menetlusökonoomia huvides lähtuda menetluskulude kindlaksmääramisel esindajate ühtsest tunnihinnast 155 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määra maakohtus 155 eurot (käibemaksuta) saab pidada esindajate kvalifikatsiooni ja kohtuasja sisu arvestades põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti ei ületa see sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Lähtudes ringkonnakohtu menetluskulude nimekirjas märgitud tunnitasu suurusest, loeb kolleegium kostja esindaja tunnitasu ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks hinnaga 154,38 eurot.
17.TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Selleks peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Kostjat on käesolevas asjas esindanud kokku kolm lepingulist esindajat (sh kostja selgituste järgi üheaegselt kaks esindajat). Maakohus on kohtumenetluses peetud istungite arvu, hagiavalduse ja selle lisade mahtu ning esitatud nõude liiki ja selle suurust arvestades leidnud, et vaidlus oli keskmisest keerukam ja mahukam, mistõttu on mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamise vajadust piisavalt põhjendanud.
17.1.Kohtupraktika kohaselt on asja keerukust seostatud vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur. Samuti on jaatatud mitme esindaja õigusabikulude väljamõistmist poolelt eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Riigikohus on selgitanud, et mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab. Kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik, eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele 6
kaasa aitas. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p-d 14 ja 16).
17.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt ilmselge. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjades esitanud põhjendusi mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohta. Määruskaebusele esitatud vastuses on kostja viidanud, et mitme esindaja kasutamine oli põhjendatud arvestades nõude suurust, vaidluse mahtu ning keerukust, kuna vaidlus hõlmas riigihankeõigusega seotud spetsiifilisi aspekte. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt ei esinenud praegusel juhul selliseid erilisi asjaolusid, mis õigustaksid vastaspoolelt mitmele esindajale tehtud kulude väljamõistmist. Tsiviilasjas taandus vaidlus suures osas sellele, kas kostja ja ühispakkujate vahel oli sõlmitud õigusabileping ning milline oli kostja käsundi ulatus. Kuigi asjal oli puutumus riigihanke menetlusega, ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest oluliselt keerukama vaidlusega, mille lahendamine oleks eeldanud väga spetsiifilisi teadmisi riigihankeõigusest. Samuti ei saa vaidlust pidada TsMS § 175 lg 3 mõistes keerukaks seonduvalt asjas esitatud tõendite mahuga. Kuigi hagiavalduse lisade arv oli suur, ei saa asjas esitatud tõendite kogumahtu pidada keskmisest oluliselt suuremaks. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul asja keerukusest tulenevalt mitme lepingulise esindaja kulud hüvitatavad.
17.3.Kui asja keerukus ei kinnita mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust, tuleb üldjuhul jätta menetlusosalise lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata. Seejuures ei saa mehaaniliselt jätta hüvitamata näiteks menetluse kestel asjaga liitunud teise esindajaga seotud kulusid, vaid hüvitamata tuleb jätta kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest. Eelduslikult on selliseks kuluks täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks. Samuti võib selliseks kuluks olla mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel. See ei tähenda aga, et esindajakulud saaks mehaaniliselt läbi jagada menetluses osalenud esindajate arvuga. Võib juhtuda, et täiendava esindaja menetluses osalemine tõi kaasa vaid minimaalselt täiendavaid kulusid. (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5 b). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu hageja seisukoht vähendada kostja lepingulise esindajate kulu poole võrra. Kuigi kostja ei ole praegusel juhul menetluskulude nimekirjades välja toonud, milline esindaja konkreetseid menetlustoiminguid on teinud, on võimalik esitatud toimingute kirjelduse ja ajakulu järgi hinnata, millised kulud lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest ja millises ulatuses saab asja keerukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades pidada ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks ühe lepingulise esindaja kohta.
18.Kostja 08.11.2021 menetluskulude nimekirja järgi osutati talle maakohtu menetluses õigusteenust kokku 164 tundi ja 12 minutit, mille maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks 158 tunni ja 30 minuti osas. Sealjuures on maakohus lugenud kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks kostja 08.11.2021 menetluskulude nimekirjas perioodil 12.09.2019 ja 28.10.201919.11.2019 kajastatud menetlustoimingud, mis seonduvad hagiavalduse ja hageja poolt menetluskulude tagatise taotlusele esitatud seisukohaga tutvumisega, kliendiga kohtumisega, kohtumenetluse perspektiivi analüüsimisega, kliendile kokkuvõtte tegemisega ning hagiavalduse ja tõendite analüüsi ja vastuse koostamisega (kokku 27 tundi). Menetluskulude 7
nimekirjast nähtuvalt kattuvad 12.09.2019 menetlustoimingud seoses kliendiga kohtumisega ja selleks ettevalmistumisega, milleks ühel esindajal kulus 2,5 tundi ja teisel 3 tundi. Samuti loeb ringkonnakohus lisanduvaks ajakuluks 14.11.2019 menetlustoiminguga seotud ajakulu 2 tundi, mis seondub teise esindaja osalemisega hagi vastuse koostamises. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vähendada sellel perioodil osutatud toimingutega seotud ajakulu 4,5 tunni võrra, lugedes ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 22,5 tunni ulatuses.
18.1.Maakohus on perioodil 09.01.2020-21.01.2020 esindajate poolt osutatud menetlustoimingud, mis seonduvad kliendiga kohtumistega, hageja täiendavate dokumentide ja seisukohtade analüüsimisega, tunnistaja kaasamise aruteluga ja seisukoha koostamisega hageja 27.12.2019 menetlusdokumendile (kokku 27,5 tundi) pidanud kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kolleegium jätab arvestamata mitme esindaja tõttu tekkinud dubleerivate toimingutega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kattuvad kliendiga kohtumistega ja selleks ettevalmistumisega seotud 09.01.2020 menetlustoimingud, milleks ühel esindajal on kulunud 2,5 tundi ja teisel 4,5 tundi ning 14.01.2020 menetlustoimingud, milleks mõlemal esindajal on kulunud 3,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on nende toimingute osas põhjendatud vähendada ajakulu 6 tunni võrra, lugedes sellel perioodil osutatud menetlustoimingud põhjendatuks ja vajalikuks 21,5 tunni ulatuses.
18.2.Perioodil 09.02.2021-15.02.2021 osutatud menetlustoimingud, mis seonduvad menetluse käigust kokkuvõtte tegemisega, kliendiga konsulteerimisega, istungiks ettevalmistumisega ja istungil osalemisega (kokku 11 tundi ja 42 minutit), on maakohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks 11 tunni osas. Ringkonnakohus leiab, et 15.02.2021 istungiks ettevalmistumise ning istungil osalemise ajakulu (ühel esindajal 3 tundi ja teisel 4 tundi) tuleb vähendada ühe esindaja osas 3 tunni võrra. Seega on sellel perioodil osutatud õigusteenused põhjendatud ja vajalikud 8 tunni ulatuses. 12.04.2021 istungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise ajakulu (kokku 8 tundi) tuleb vähendada 4 tunni võrra, lugedes selle põhjendatuks ja vajalikuks 4 tunni ulatuses.
18.3.Perioodil 14.05.2021-14.07.2021 osutatud menetlustoimingud, mis seonduvad hageja täiendavate dokumentidega tutvumisega, tõendite analüüsimisega, kliendi ja eksperdiga suhtlemises ja kohtumises, seisukohtade ja materjalide analüüsimisega ning hageja 12.05.2021 menetlusdokumendile seisukoha koostamisega (kokku 23 tundi ja 18 minutit), on maakohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks 23 tunni osas. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on 08.06.2021 kliendiga kohtumiseks ette valmistunud ning kohtumisel osalenud mõlemad esindajad, sealjuures on ühel esindajal kulunud selleks 2 tundi ja teisel 2,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et viidatud perioodil osutatud menetlustoimingute ajakulu on põhjendatud vähendada 08.06.2021 toimingute osas 2 tunni võrra. Samuti loeb ringkonnakohus mitme lepingulise esindaja kasutamisest lisanduvaks ajakuluks 14.07.2021 seisukohtade täiendamisega seonduva ajakulu 1 tundi. Muus osas võib ajakulu esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust arvestades lugeda ühe esindaja kohta põhjendatuks ja vajalikuks. Seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu sellel perioodil kokku 20 tundi.
18.4.Perioodil 02.09.2021-20.09.2021 teostatud menetlustoimingud, mis seonduvad kliendile ülevaate andmisega, hageja 09.09.2021 seisukoha ja tõendite analüüsimisega, esindajate omavahelise nõupidamisega, eksperdiga suhtlemisega, tunnistaja ülekuulamiseks ettevalmistumisega, toimiku analüüsimisega, kliendiga kohumisega, kohtumäärusega tutvumisega ning istungiks valmistumise ja sellel osalemisega (kokku 35 tundi ja 12 minutit), on maakohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks 35 tunni ulatuses. Menetluskulude 8
nimekirjast nähtuvalt on mõlemad esindajad 10.09.2021 analüüsinud hageja 09.09.2021 seisukohta (üks esindaja 1,5 tundi ja teine 1 tundi), teinud ettevalmistumisi ning osalenud 15.09.2021 kliendiga kohtumisel (mõlemad 4 tundi) ja 20.09.2021 istungil (üks esindaja 10 tundi ja teine 9 tundi) ning 16.09.2021 tutvunud kohtumäärusega ja osalenud kohtu tegevusele vastuväite koostamisel (üks esindaja 2 tundi ja teine 1 tundi). Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada ajakulu dubleerivas osas 15 tunni võrra, lugedes selle eelpool viidatud perioodil teostatud toimingute osas põhjendatuks ja vajalikuks kokku 20 tunni ulatuses.
18.5.18.10.2021 istungiks ettevalmistumise ning istungil osalemise ning kohtuistungite protokollide analüüsimise, kohtukõne teeside koostamise ning kulunimekirja koostamise ajakulu 22 tundi on maakohus pidanud kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud ajakulu on põhjendatud vähendada 5 tunni võrra, mis seondub teise esindaja istungiks ettevalmistumisega ning sellel osalemisega. Seega on ajakulu põhjendatud 17 tunni ulatuses.
18.6.Muus osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtuvalt mitme esindaja kasutamisest hüvitatavaid kulusid vähendada. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud kostja lepingulise esindaja ajakulu 40,5 tunni võrra. Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus põhjendatud ja vajalik kokku 118 tunni ulatuses (158,5-40,5) ning arvestades tunnitasu määra 155 eurot kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele lepingulise esindaja kulu maakohtus summas 18 290 eurot.
19.Kostja 05.12.2022 menetluskulude nimekirja järgi osutati talle ringkonnakohtu menetluses õigusteenuseid kokku 32,3 tundi. Sealjuures kulus kostjal perioodil 29.11.2021-21.03.2022 maakohtu otsusega tutvumisele, apellatsioonkaebuse analüüsile ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kokku 20 tundi; 12.05.2022 kliendile ülevaate andmisele 0,3 tundi ning 05.12.2022 istungiks ettevalmistumisele, istungil osalemisele, menetluskulude nimekirja koostamisele ja kliendile ülevaate andmisele 12 tundi. Maakohus on pidanud ajakulu kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et mitme lepingulise esindaja kasutamisega seonduvalt on põhjendatud vähendada maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsiga seonduvat ajakulu 2 tunni võrra. Istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud istungi kestvust arvestades vähendada kokku 5,13 tunni võrra. Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalik kokku 25,17 tunni ulatuses. Arvestades tunnihinda 154,38 eurot kuuluvad menetluskulud ringkonnakohtus hüvitamisele summas 3885,75 eurot.
20.Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad kostja lepingulise esindaja õigusabikulud hüvitamisele summas 22 175,75 eurot (18 290+3885,75), millele lisandub asja läbivaatamise kulu 1331,49 eurot, s.o kokku 23 507,24 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskuludele käibemaksu ei lisandu (TsMS § 176 lg 10). Seega tuleb 23 507,24 eurot ületavas osas maakohtu määrus tühistada ning jätta selles osas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 8900,75 euro (32 407,99-23 507,24) osas.
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
9
22.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.