LJ hagi KÜ vastu 14.04.2008.a ning 17.07.2008.a üldkoosolekute otsuste tühisuse tunnustamise nõuetes
Tsiviilasja hind
40 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LJ (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja: Svetlana Bilden (Business Law Firm OÜ, xxx); Kostja: KÜ(registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ)
Kohtuistungi toimumise aeg
14.10.2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja LJ, hageja tehinguline esindaja Svetlana Bilden, kostja seaduslik esindaja K J , kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige A L , kostja tehinguline esindaja Marko Jaani.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 17.04.2008.a Harju Maakohtusse hagi, milles palus tunnistada 03.04.2008.a ja 14.04.2008.a kokku kutsutud üldkoosolekud õigusvastaseks ja tühiseks seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Peale nõude täpsustamist jäi hageja lõplikuks nõudeks tunnistada 14.04.2008.a ning 17.07.2008.a üldkoosolekute otsused tühiseks. Hagiavalduse kohaselt kutsuti 14.04.2008.a kokku kostja kordusüldkoosolek, sest 03.04.2008.a üldkoosolekul puudus põhikirjas ettenähtud kvoorum. Hageja hinnangul ei olnud 03.04.2008.a kokku kutsutud üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma ning sellest ei saanud ka hakata arvestama kordusüldkoosoleku kokkukutsumise aega ja arvestama eeldusi, sest 03.04.2008.a üldkoosolek oli kokku kutsutud kehtivat korda rikkudes. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus ning üldkoosolek ei saa toimuda mitte varem, kui 7 päeva
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-08-14615 kokkukutsumisest alates, kuid hageja hinnangul vastav juhatuse otsus 03.04.2008.a üldkoosoleku kokku kutsumiseks puudus. Hageja hinnangul jääb ebaselgeks, kes kutsus kokku 17.07.2008.a toimunud üldkoosoleku, sest üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, hageja oli juhatuse esimees ning tema ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisest teadlik ega ole 17.07.2008.a üldkoosoleku kokkukutsumises osalenud. Kostja ei saanud ka 17.07.2008.a üldkoosolekul 14.04.2008.a toimunud üldkoosoleku otsuseid kinnitada, sest 17.07.2008.a üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli märgitud üksnes üldkoosoleku otsuse (ainsuses) kinnitamine aga mitte otsuste kinnitamine. Kuivõrd 17.07.2008.a üldkoosolekul kõiki ühistu liikmeid ei osalenud, siis ei saanud üldkoosolek võtta vastu otsuseid küsimustes, mida ei olnud üldkoosoleku kokku kutsumise teates ära märgitud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et 03.04.2008.a üldkoosolek kutsuti kokku kõiki nõudeid järgides. Kostja esitas kohtule 27.03.2008.a juhatuse koosoleku protokolli, millest nähtub, et juhatus otsustas 03.04.2008.a kokku kutsuda üldkoosoleku. Vastav kuulutus pandi nõuetekohaselt välja 27.03.2008.a. 31.03.2008.a toimus järjekordne juhatuse koosolek, millel nõudis hageja kokku kutsutud üldkoosoleku aja muutmist. Selle taotluse jättis juhatus rahuldamata. Ka 14.04.2008.a üldkoosolek kutsuti kokku kõiki nõudeid järgides, sh 10 päeva pärast 03.04.2008.a üldkoosoleku toimumist. Ka 03.07.2008.a, samuti 17.07.2008.a üldkoosolekud kutsuti kokku juhatuse poolt, kõiki nõudeid järgides ning nendel vastu võetud otsused on seaduslikud ning nende osas tühisuse alused puuduvad. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesolev
alusel, sest hagi võiks kuuluda rahuldamisele mittetulundusühingute seaduse § 24 korteriühistuseaduse § 1 lg 2 kohaselt leiavad mittetulundusühingute seaduse sätted korteriühistuseadusega reguleerimata küsimustes vastavat kohaldamist. Selleks, et kohus saaks hagi
rahuldada, tuleb hagejal MTÜS § 24 lg 1 kohaselt tõendada, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hageja on mõlema üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamise nõude esitamisel tuginenud just üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas esinevad sellised üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumised, mida hageja kostjale ette heidab ja kui need esinevad, siis, kas vastavad rikkumised saavad kaasa tuua üldkoosolekute tühisuse. Kohtul tuleb seda kontrollida hageja poolt esile toodud asjaolude alusel, sest hagimenetluses on kohus seotud poolte poolt kohtule esitatud asjaoludega. Seega peab hageja esitama kohtule asjaolud, mille alusel saaks asuda seisukohale, et viidatud üldkoosolekute kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korra reegleid sellisel määral, et see toob kaasa vastu võetud otsuste tühisuse. Mõlema üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumisi tuleb hinnata eraldi. Esmalt hindab kohus 14.04.2008.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamise nõuet ning seejärel hindab kohus 17.07.2008.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamise nõuet.
4.Käesoleval juhul tuleb hageja poolt esitatud nõudeid käsitleda 14.04.2008.a ja 17.07.2008.a kostja üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tunnustamise nõuetena. TsMS § 368 kohaselt saab tuvastushagi esitada juhul, kui selleks on õiguslik huvi. Hageja põhistas kohtule oma õiguslikku huvi sellega, et viidatud otsustega tagandati tema kostja juhatuse liikme staatusest ning sellega, et hagejal, kui korteriühistu liikmel on soov tagada, et kostja üldkoosolekud kutsutaks kokku ja sellel võetaks otsused vastu õiguspäraselt. Kohtu hinnangul saab viidatud huvi käsitleda õigusliku huvina, mis on piisav viidatud üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamise hagi esitamiseks.
5.Esmalt käsitleb kohus 14.04.2008.a kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamise nõuet. Selle nõude rahuldamise eeldusena tuleb hagejal tõendada, et vastava üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt üldkoosoleku kokku kutsumise korda. Hageja ja kostja vahel saab vaidlusväliseks lugeda, et 14.04.2008.a toimus kostja kordusüldkoosolek, sest eelmisel, so 03.04.2008.a üldkoosolekul ei olnud täidetud kostja põhikirjas sätestatud kvooruminõuet. Pooled vaidlevad selle üle, kas 03.04.2008.a üldkoosolek oli kokku kutsutud õiguspäraselt. Nimelt väidab hageja, et selle üldkoosoleku kokku kutsumiseks ei olnud juhatuse otsust. Hageja väidab, et juhatus arutas seda küsimust alles 31.03.2008.a kuid sellel kuupäeval üldkoosoleku kokku kutsumiseks otsust vastu ei võetud ning kui see oleks vastu võetud, siis ei oleks täidetud nõuet, et üldkoosoleku kokkukutsumise ja selle toimumise vahele peab jääma seitsmepäevane periood. Samas on kostja väitnud, et 03.04.3008.a üldkoosoleku kutsus kokku juhatus ja vastav juhatuse otsus tehti 27.03.2008.a. Kohus loeb selle asjaolu tõendatuks toimikus oleva 27.03.2008.a juhatuse koosoleku protokolli alusel, millest nähtub, et 27.03.2008.a otsustas juhatus kokku kutsuda 03.04.2008.a toimuva üldkoosoleku (vt t lk 39 ja 40). Kohus ei nõustu hageja vastuväitega, et juhatuse tööd saab ainult korraldada juhatuse
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-08-14615 esimees. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleva menetluse käigus esitanud mitte ühtegi asjaolu, mille alusel saaks väita, et 27.03.2008.a toimunud juhatuse koosoleku otsus oleks mittekehtiv. Kohus ei nõustu siinkohal hageja seisukohaga, et justkui oleks 31.03.2008.a toimunud juhatuse koosolekul 27.03.2008.a juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumise otsus tühistatud või ära muudetud. Mitte miski sellele ei viita (vt 31.03.2008.a juhatuse koosoleku protokoll t lk 11- 12 või selle tõlge t lk 30- 31). Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille alusel oleks tõendatud, et 27.03.2008.a toimunud juhatuse koosoleku protokoll oleks võltsitud. Need hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kuivõrd 03.04.32008.a toimunud üldkoosolek kutsuti kokku 27.03.2008.a toimunud juhatuse otsuse alusel ning 03.04.2008.a toimunud üldkoosolekul otsustati korraldada korduskoosolek 14.04.2008.a, siis kohus ei tuvastanud hageja väidete ega hageja poolt esitatud asjaolude alusel asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et 14.04.2008.a üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud üldkoosoleku kokku kutsumise korda, sh ka mitte põhikirjas korduskoosoleku kokkukutsumisele seatud nõudeid (vt t lk 17 põhikirja p 6.5.). Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud selliseid asjaolusid, mis viitaksid selele, et vastava koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue 14.04.2008.a toimunud kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks jätta rahuldamata.
6.Järgnevalt kontrollib kohus hageja nõuet, mis on esitatud 17.07.2008.a toimunud üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks. Hageja leiab, et 17.07.2008.a kostja üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust tuleb tunnustada seetõttu, et üldkoosoleku peab kokku kutsuma juhatus ning et hagejale jääb arusaamatuks, kes vastava üldkoosoleku kokku kutsus, kui hageja sellest teadlik ei ole. Hageja leiab veel, et 17.07.2008.a üldkoosoleku kutses oli ette nähtud 14.04.2008.a vastu võetud otsuse (ainsuses) kinnitamine, mistõttu jääb arusaamatuks, millist otsust kinnitati ning hageja hinnangul ei saanud seega kõiki otsuseid kinnitada. Kohtu hinnangul ei anna hageja väited alust 17.07.2008.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks. 17.07.2008.a üldkoosolek oli kordus üldkoosolek. See asjaolu nähtub vastava üldkoosoleku protokollist (t lk 90). 17.07.2008.a üldkoosoleku korduskoosolekuna kokkukutsumine nähtub üldkoosoleku kutsest t (lk 87). See asjaolu, et 03.07.2008.a üldkoosolek toimus ja kvooruminõue ei olnud täidetud, nähtub 03.07.2008.a üldkoosoleku protokollist (t lk 84). 03.07.2008.a üldkoosoleku kokkukutsumine nähtub vastavat kutsest (t lk 83). See asjaolu, et mõlema koosoleku kutsus kokku juhatus, nähtub mõlema koosoleku viidatud kutsetest. Kohus loeb need asjaolud nimetatud tõendite alusel tuvastatuks. 11.09.2008.a toimunud kohtuistungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige, et 17.07.2008.a üldkoosoleku kutsus kokku juhatus ning et hageja ei tea üldkoosoleku kokku kutsumise asjaolusid seetõttu, et ta ei osalenud kostja juhatuse töös (vt istungi protokoll t lk 108). 03.07.2008.a üldkoosoleku protokollist nähtub ka, et seal otsustati kokku kutsuda kordusüldkoosolek 17.07.2008.a. Viidatud üldkoosoleku kutsetel on märgitud, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, seda kinnitas üle ka kostja ning hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks vastupidisele seisukohale asuda. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et 17.07.2008.a üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud koosoleku kokku kutsumise korda.
7.Hageja väitis veel, et kostja üldkoosolek ei saanud kinnitada 14.04.2008.a üldkoosoleku otsuseid, sest otsuse kinnitamine oli vastava üldkoosoleku kutses toodud päevakorras märgitud ainsuses. Kohus sellise hageja väitega ei nõustu ning leiab, et hageja selline väide ei saa olla vastava üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamise aluseks. Kuigi 03.07.2008.a üldkoosoleku kutses (t lk 50), on vene keeles märgitud 14.04.2008.a üldkoosoleku otsuse (ainsuses) kinnitamine, pidi kohtu hinnangul mõistlik korteriühistu liige kutsest aru saama, et planeeritud on 14.04.2008.a üldkoosolekul vastu võetu, st vastavate otsuste kinnitamine, st mõistlikud kutse adressaadid pidid kutset mõistma selliselt, et kinnitada võidakse kõiki või igat 14.04.2008.a üldkoosoleku otsust. Kohtu hinnangul ei saa korteriühistu üldkoosoleku kutsetele seada sama kõrgeid nõudeid nagu näiteks notariaalselt tõestatud dokumentidele, sest korteriühistute juhatustesse kuuluvad reeglina korteriomanikud ning korteriühistud on peaaegu kõikides Eesti majades, mis tähendab seda, et korteriühistu tegevusele seatud formaalsused peavad olema sellised, mida suudavad mõistliku pingutusega täita keskmised Eesti elanikud. Kuivõrd 03.07.2008.a üldkoosoleku kutses oli märgitud, et kinnitama hakatakse 14.04.2008.a üldkoosoleku otsust, siis pidi kutse adressaat, so keskmine Kopli korteriomanik aru saama, et selle üldkoosoleku raames võidakse kinnitada kõik või mõni 14.04.2008.a üldkoosoleku otsus, mille alusel sai ta kohaselt hinnata, kas ta võtab üldkoosolekust osa või mitte.
8.Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole, kohtu selgitamisest ning tõendamisele kuuluvatele asjaoludele viitamisest hoolimata, kohtule esitanud asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et 17.07.2008.a üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud üldkoosoleku
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-08-14615 kokkukutsumise reegleid. Kohtu hinnangul on hagi aluseks olevate asjaolude esile toomise kohustus hagejal (TsMS § 230 lg 1) ning juhul, kui hageja on kohased asjaolud esitanud, võiks kostjalt eeldada vastuväidete esitamist. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.