Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Mõlemal arvel on viivise määraks 1% päevas. Kostja arveid ei tasunud, kuna leidis, et arvetel märgitud summad on liialt suured. Ühtegi pretensiooni töö kohta kostja ei esitanud. Kostja tunnistas nõuet summas 11 491 krooni, kuid pole ka seda tasunud. 15.02.2007.a. väljastati kostjale viivisearve summale 19 487 krooni, mida hageja on nõus vähendama ning nõuab viivist summas 15 165 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 30 330 krooni, millest põhivõlg 15 165 krooni ja viivised 15 165 krooni. Hageja palub menetluskulud välja mõista kostjalt ning on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 100, 113, 635, 637, 644 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – arved, pretensioon, e-kirjavahetus, riigilõivu tasumise dokument. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 14.04.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses vaidlustab nõude osaliselt, kuna pole kõiki arvetes märgitud teenuseid saanud, hageja on arvetel tõstnud sama teenuse eest hinda. Arvetel on teenustöö koodiga 1350 hinnad erinevad, 350 krooni, 450 krooni, 700 krooni. Kuna arvetel on näha ka tehtud tööde aeg, siis järeldub, et hindu on tõstetud korduvalt. Arvel 7101666, kauba kood 3390, on märgitud raadio ja gero remont 1 470 krooni + 18% käibemaks. Sellist kaupa kostja ei tellinud ja sellist tööd ka ei tehtud. Kostja tellis ainult raadio vahetuse, kusjuures raadio oli autojuhil kaasas. Hageja on välja toonud pisimadki lisatarvikud, kuid lisanud kolmel korral veel lisatarvikute komplektid summas 285 krooni + käibemaks. Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil jäävad poolte esindajad juba eelistungil selgitatu juurde. Hageja esindaja selgitab, et oli meistri kinnitus, et OÜ Hillcity tellis telefoni teel need ja need asjad. Soov on kostjalt saada põhivõlga 15 165 krooni ja viivist 15 165 krooni, kokku summas 30 330 krooni hagiavalduses märgitust lähtudes. Kirjalikku lepingut pole. 90% käib vaidlus hinna ümber. Kostja pole lepinguline klient. Kui pole lepinguline klient, siis pole talle kuhugi hinna muutusest teatada. Lepingulisele kliendile saab teatada. Kostjaga oli suuline leping ehk töökokkulepe. Suulises lepingus pole ju, et peab teatama hinna muutumisest. Leping on formaalsus, kui pole kirjalikku lepingut, ei pea ka teatama, et näiteks remondi- või tükihind on muutunud. Kostja esindaja kinnitab, et on nõus tasuma summas 11 495 krooni, mis algselt on lubatud. Seda summat kostja ei vaidlusta. Muus osas kostja nõus ei ole, kuna töid pole vastu võetud ega kinnitatud allkirjaga. Ühelgi arvel ja lehel pole võetud autojuhilt allkirja, et need tööd on vastu võetud. Töid, mida pole saanud, ei aktsepteeri. Gero remonti ei toimunud. Sama töö eest on arvetel hinnad erinevad ega vasta tegelikkusele. IV. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavalduse, dokumentaalsed tõendid ja poolte kirjalikud seisukohad, tuvastas: 1) hageja viidatud VÕS § 635 lg. 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg. 1 järgi, kui

töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt summas 11 491 krooni. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on osaliselt hagetava summa osas oma õigeksvõttu väljendanud nii hagejale saadetud e-kirjades, kui ka kohtuistungil. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt kostja omaksvõetud põhivõla nõudes summas 11 491 krooni. Ülejäänud summas 3 674 krooni ja viivise summas 15 165 krooni jääb hagi rahuldamata järgmistel asjaoludel. 2) TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja viidatud VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on küll hagiavalduses viidanud töövõtulepingut käsitlevaile sätteile, kuid kohtuistungil suulist lepingut kirjaliku lepinguga samaväärseks ega seega ka kostjale siduvaks ei pea. Kohtu arvates ei ole hageja selline lepingulise suhte käsitlus seaduspärane. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema. Seega peab lepingu sõlmimiseks olema pooltel sellekohane vastastikune tahe. Selline tahe oli, sest vaidlust pole selles, et kostja sõidukid olid hageja juures remontimiseks ja et neile remonditöid ka tehti. Vaidlus on selles, et kostjale esitatud arvetes märgitud remonditööde maht ei vasta tellitule ning et erinevates arvetes on sama koodiga kauba või teenuse eest nõutud erinevat hinda. VÕS § 9 lg. 3 kohaselt, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega, kui tellimus võeti telefoni teel ja seega pakkumust hageja poolt aktsepteeriti, siis järelikult tuli tellimuse võtmisel kokku leppida nii tööde tegemise ajas kui ka hindades. Tõendamist ei leidnud, et pooled oleksid eelnevalt neis tingimustes ja tasus kokku leppinud. VÕS § 637 lg. 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja on hagi tunnistanud tavalisest tasust lähtuvalt ja esitanud selle tõendamiseks kuu varem esitatud arved, millest nähtub varasemalt kehtinud hind. Hageja pole tõendanud, milliste tööde tegemises kokku lepiti. Järelikult nägi kostja tehtud tööde mahtu ja hindeid talle esitatud arvetest. Kostja ei nõustunud arveid tasuma tööde eest, mida ei tehtud, ega tasuma sama koodiga teenuse või kauba eest erinevat hinda. Õige on kostja väide, et ühe koodi, nt. 1350, all on tunnihinne erinev, 09. ja 14.08.2007.a. arvetel 350 krooni, 25.09.2007.a. arvel on sama koodi all ainult 0,5 tunni hinne 350 krooni, tund aga 700 krooni, 29.10.2007.a. arvel aga 450 krooni. Eelistungil on pooled selgitanud gero remondi ja raadio remondi erinevust ning kostja väitel pole ta gero remonti tellinudki, kuid need on arvel 7101666 kokku pandud. VÕS § 82 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. Arved kannavad väljaandja allkirja, kuid arvetel olev ”võttis vastu ja tasumistingimustega nõus” juures allkiri puudub. Seega pole selge, millest arve koostamisel lähtuti, millisest ajast muutus arve sissenõutavaks. Nimelt hageja 03.03.2008.a. e-kirjast tuleneb, et arve maksmise tähtaega oleks nagu olnud pikendatud. Järelikult viivise arvestamise alus puudub. Samuti puudub viivise arvestus. Arvetes märgitud tunnihinne on tõendamata, hinnakirja lisatud ei ole. Seega pole teada, mida

erinevates arvetes sama koodi all märgitud tunnihinne sisaldas. Hageja ei ole kostja vastuväiteid ümber lükanud, hinnakirja kohtu nõudmisele vaatamata ei esitanud. Kohtus hageja ei soovinud tõendada, millistes hindades kokku lepiti või et lepingu sõlmimisel oleks kokku lepitud muusugustes hindades või ka mingis konkreetses lepingusummas. Asjaolu, et hinnad muutusid, on hageja poolt põhistamata ja tõendamata. Kohtu arvates on põhjendamatu hageja väide, et ta ei pidanud ega peagi suulise lepingu alusel klientidele hindasid teatama ega tutvustama. Samuti pole õige hageja esindaja väide, et kostja oli mingi juhuklient. Mõlemad esindajad on selgitanud, et poolte suhted on olnud pikaajalised. Seda kinnitavad erinevates kuudes esitatud arved ja kinnitab ka e-kirjavahetus, milles hageja seab kostja pretensiooni lahendamise võimalikuks ajaks kostjale järjekordselt teenuse osutamise või kostja esindaja ilmumise. Pole õige hageja väide, et kostja pole mingeid pretensioone esitanud. Poolte 03.03.2008.a. e-kirjavahetusest järeldub, et kostja oli juba suuliselt vaidlustanud arvete tasumise. Kostja e-kirjast nähtuvalt on kostja konkreetselt palunud talle esitatud arved kontrollida ja esitada kostjale kreedit-arve summale 3 674 krooni, mille saabumisel kostja tasuks arve tehtud tööde eest summas 11 491 krooni. Hageja pole asjaolusid kontrollinud, on aga kostja pretensiooni lahendamise tingimuseks seadnud kostja järgmise tellimuse esitamise, et siis alles kostja pretensioon üle vaadata ja otsustada, kas teha mingi tasaarveldus või kas üldse on pretensioon põhjendatud. Viidatud kirjavahetus on toimunud 03.03.2008.a. ja juba 14.03.2008.a. on kohtule esitatud hagi. Seega pole hageja püüdnudki kostja pretensiooni lahendada, vaid kohe pöördunud kohtusse, mistõttu hageja kohtukulu tuleb jätta hageja kanda. Kuna nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata, jääb hagi rahuldamata põhinõude osas summas 3 674 krooni ja viivise summas 15 165 krooni. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 250 krooni, Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt hagi õigeksvõtust lähtuvalt ning see asjaolu oli hagejale teada juba enne hagi kohtule esitamist, siis on põhjendatud jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 9, 82, 85, 635, 637 sätteid ning juhindus TsMS §-de 162 lg. 2, 440-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 05. detsembril 2008.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.