Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Määruse tegemise aeg ja koht
31.10.2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-7912
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
• Hageja xxx (registrikood xxx asukoht xxx) • Hageja esindaja Juhan Raudam • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx)
23.09.2008.a
1.2.1 tasudes alates aprillikuust 2008.a kuni maikuuni 2008.a igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 2000 krooni; 1.2.2 tasudes alates juunikuust 2008.a kuni märtsikuuni 2009.a igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 4000 krooni; 1.2.3 tasudes võla jäägi hiljemalt aprillikuu 2009.a viimaseks kuupäevaks ühekordse maksena. 1.3 Kui kostja ei tasu kompromissi punktis 1.2 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus nõude kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi kompromissi punktis 1.2 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole. 1.4 Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0.0688% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. 1.5 Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
03.03.2008. a esitas xxx AS Harju Maakohtusse hagi xxx vastu 31.05.2007. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0701170/25st tuleneva võla ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega kätte 07.03.2008. a. Hageja esindaja esitas 24.04.2008. a kohtule poolte vahel 04.04.2008.a sõlmitud kompromisslepingu ja taotluse menetluse lõpetamiseks ilma istungit pidamata. 29.04.2008. a esitas kostja kohtule avalduse, milles palus jätta kompromissleping kinnitamata. 23.09.2008. kohtuistungil selgitas kostja, et tal ei ole raha, mille arvelt kompromisslepingut täita, kuna ta peab kahte alaealist last üksinda ülal. Hageja esindaja selgitas, et kompromisslepingus on arvestatud mõlema poole huve.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja
menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 430 lg 3 ja 8 jätab kohus kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus seadusega, s.t tühine, tühistatud või kostja oleks sellest taganenud. Kostja ei ole nimetanud tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud alust, mille esinemisel oleks kompromiss tühine. Kostja ei ole viidanud ka asjaolule, mis tooks kaasa kompromissi tühistamise avalduse esitamise teisele poolele (eksimus, pettus, sund). Kostja ei ole selgitanud, et ta oleks kompromissist taganenud või selle üles öelnud võlaõigusseaduses sätestatud alustel. Kostja väide, et tal ei ole raha ning ei ole võimalik kompromissis kokku lepitud summasid tasuda, ei ole kompromissi kinnitamata jätmise aluseks. Kohus leiab eeltoodu alusel, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. xxx tasus 28.02.2008.a rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Panka riigilõivu 6250 krooni. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.t 3125 krooni. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et lühendavad kompromissi vaidlustamise tähtaega, mistõttu kompromissi lõplikuks vaidlustamise tähtajaks on 5 (viis) päev määruse kättesaamisest arvates.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.