2-08-1831
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2008. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-1831
Tsiviilasi
LOÜ hagi TK vastu põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks • Hageja LOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) • Esindaja G Podkopajev • Kostja TK (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
23.10.2008.a
LOÜ esitas TK vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 214 825 krooni ja viivised 85 175 krooni. Hagiavalduse kohaselt laenas kostja 14.12.2004.a laenulepinguga firmalt GOÜ uue auto ostmiseks 214 825 krooni. Võla tagastamise tähtajaks oli 20.01.2005.a. Vastavalt lepingu punktile 2 sai võlgnik kogu summa kätte sularahas ning allkirjastas selle kohta kassa väljamineku orderi nr 199.
Kostja pole võlga tagastanud. Kuna esialgne võlausaldaja võlgnikku ei leidnud, müüs GOÜ võla 23.05.2007.a lepingu nr 123 kohaselt hagejale koos trahvide ja viivistega. Hagejal on õigus kostjalt võlga sisse nõuda. Kostja ei ole seni võlga tasunud ning hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 214 825 krooni. Kostjal on lepingu p 3.1.3. järgi kohustus tasuda viivist 0.5% päevas. 20.01.2005.a kuni 18.01.2008.a eest oleks viivis 1 173 882 krooni, hageja palub viivistena välja mõista 85 175 krooni.
TK vaidles hagiavalduse vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei saanud kostja hagejalt sõlmitud laenulepingu alusel raha, kostja kahtleb kassaorderi kehtivuses. Kostja selgitas kohtuistungil, et allkirjastas kassaorderi nr 199. Poolte vahel oli sõlmitud 2 dokumenti, üks oli väiksema summaga. Kostja andis allkirja 163 000 krooni saamise kohta, see summa oli seotud auto maksumusega. Kassaorderile nr 199 ja laenulepingule kirjutas kostja alla, kuna soovis aidata V G , kellel oli vaja paberit Ergo Liisingu aruande jaoks. V G lubas kostjale, et kirjutab kostja kasutuses oleva auto kostja nimele, kuid ei teinud seda ning kostja läks sealt firmast töölt ära.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb lepingulepingu (tl 3-4) ja kostja omaksvõtuga tõendatuks, et kostja ja GAT OÜ allkirjastasid 14.12.2004.a laenulepingu. Lepingulepingu p 1 kohaselt andis GAT OÜ kostjale laenu 214 825 krooni. Sama lepingu p 2 kohaselt antakse laen välja sularahas, väljamineku order nr 199. Kohus loeb 14.12.2004.a väljamineku orderiga nr 199 (tl 5) tõendatuks, et kostja on nimetatud laenu sularahas kätte saanud. Kostja on selle kättesaamist tõendanud dokumendile antud allkirjaga ning võttis kohtuistungil omaks, et orderil nr 199 on tema allkiri. Kostja väited, et ta ei ole sularaha saanud, on tõendamata. Seega on tõendatud, et GAT OÜ andis kostjale laenu ning kostja on selle laenu sularahas kätte saanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepingu p 3.1.2 kohustub kostja tagastama laenu hiljemalt 20.01.2005.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole laenu tagasi maksnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. GAT OÜ müüs võla 23.05.2007.a lepingu nr 123 kohaselt hagejale (tl 6-8). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega on hageja asunud esialgse võlausaldaja asemele ning kohus mõistab kostjalt VÕS § 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja põhivõlana 214 825 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, võib võlausaldaja nõuda viivist. Hageja nõuab kostjalt ka viiviste 85 175 krooni väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 14.12.2004.a lepingu p 3.1.3. järgi on kostjal kohustus tasuda viivist 0.5% päevas (tl 3). Seega oli lepinguga ette nähtud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem määr, kohus loeb viivise määraks 0.5% päevas. Võla tagastamise tähtaeg oli 20.01.2005.a ning seega on hagejal õigus alates 21.01.2005.a nõuda ka viiviste väljamõistmist.
Hageja on vähendanud välja mõistetavate viiviste summat, kostja ei ole hageja esitatud viiviste arvestust vaidlustanud. 23.05.2007.a võlateatisest (tl 9) nähtub, et hageja on esitanud kostjale võlateatise ja seega oli kostjal võimalik vältida viiviste tasumise kohustuse tekkimist sellises summas. Kohus rahuldab hageja nõude viiviste väljamõistmiseks VÕS § 101 lg 1 p 6; 113 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 85 175 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.