Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

on OÜ V tasunud 3’573,95 krooni. Seega võlgneb OÜ V hagejale põhivõlana 150’057,7 krooni, millele lisandub viivis summas 9’899,69 krooni. Viimane OÜ V poolt äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne on esitatud 2003. aasta kohta. Pankrotimenetluse käigus esitatud 2004. a bilansi kohaselt oli OÜ V osakapital 31.12.2004.a seisuga 126’200.- krooni ja netovara 47’929,78 krooni, mis on vähem kui pool osakapitalist. Harju Maakohtu 20. juuni 2006. a otsusega kuulutati välja OÜ V pankrot. Pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet summas 159’957,39 krooni, kuid hagejale väljamakseid ei tehtud. OÜ V (pankrotis) lõpparuande kohaselt OÜ V majandustegevus toimus kuni 2005. aasta teise pooleni. Esines ajutisi makseraskusi, kuid nendest saadi üle. 2005. aasta augustis Saksamaalt tööreisilt tagasiteel suunati OÜ V veoauto (veduk) tehnilisse kontrolli ja tunnistati tehniliselt mittekorras olevaks. Võlgniku selgituste kohaselt oli kirjeldatud probleemiga kaasnenud kulu äriühingule ca 150’000 kuni 170’000 krooni. Seoses sellega äriühingu majandustegevus sisuliselt peatus ja tekkisid makseraskused, mis olid püsiva iseloomuga. Kostja OÜ V juhatuse liikme ja ühtlasi ainuosanikuna oleks pidanud netovara vähenemisel alla seaduses sätestatud suuruse võtma koheselt, so 2005. a alguses tarvitusele meetmed netovara nõude täitmiseks. Arvestades, et äriühingule kuuluva veoauto kinnipidamine, millega seoses tekkinud kulutusi ei suutnud OÜ V kanda ja tekkis püsiv maksejõuetus, toimus augustis 2005. a, oleks kostja OÜ V juhatuse liikmena pidanud pankrotiavalduse kohtusse esitama hiljemalt 2005. a augusti lõpus. Juhul, kui kostja oleks hinnanud adekvaatselt OÜ V netovara suurust ja sellest lähtuvalt juhtinud õigeaegselt tähelepanu netovara suurendamise või muude vajalike meetmete kasutusele võtmise vajadusele, oleks kostja saanud tagada äriühingu jätkusuutlikkuse või netovara suurendamiseks osakapitali vähendamisel võlausaldajate adekvaatse teavitamise äriühingu majanduslikust seisust ja võlausaldajate võimaluse nõuda oma nõuete rahuldamist või tagamist. Jättes majandusaasta aruande koostamata ja netovara vähenemisel seaduses sätestatud kohustused täitmata, on kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve ning tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Jättes püsiva maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavalduse esitamata ja jätkates osaühingu majandustegevust olukorras, kus osaühing ei olnud enam suuteline ostetud kaupade ja teenuste eest tasuma ja pankrotimenetlus oli vältimatu, on kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitanud õigusvastaselt kahju kostjale. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusvastaselt tekitatud kahju summas 159’957,39 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja kohtusse laekunud 04.06.2008.a täienduste kohaselt ei ole hageja kostjalt ega OÜ-lt V (kustutatud) saanud mingeid kompromissiettepanekuid ega ettepanekuid võla tasumise kohta. Harju Maakohtu registriosakond on 23. septembril 2005. a teinud trahvihoiatuse majandusaasta aruande esitamata jätmise eest ja 12. jaanuaril 2006. a kustutamishoiatuse majandusaasta aruande esitamata jätmise eest. Maakohtute registriosakondade keskandmebaasist nähtuvalt on OÜ V esitanud viimase majandusaasta aruande registrile 2003. a majandusaasta kohta. Pankrotiavalduse esitamise seisuga oli hageja nõue OÜ V vastu 150’057,70 krooni, millele lisandus viivis summas 9’899,69 krooni. Ligi pool hageja nõude põhisummast, s.o 70’982,40 krooni on tekkinud perioodil september 2005. a - jaanuar 2006.a, so peale maksejõuetuse kujunemist toimunud majandustegevuse käigus. Eeltoodust tulenevalt OÜ V võlgnevus hageja ees suurenes, kuna osteti kaupu maksejõuetuse seisundis nende eest tasumata, teades, et kaupade eest ei suudeta tasuda.

Hageja 18.09.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt on kostja on OÜ V juhatuse liikmena jätnud registriosakonna trahvihoiatuse ja kustutamishoiatuse tähelepanuta ja neile vastamata. Eeltoodust tulenevalt on kostja tahtlikult rikkunud majandusaasta aruande esitamise kohustust. Juhatusel on kohustus kogu aeg, st mitte üksnes majandusaasta aruande koostamisel kontrollida ühingu majanduslikku seisu ja netovara suurust ning ka juhul, kui netovara ei ole piisavalt ja kui majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosolekuni jääb rohkem kui kaks kuud, kutsuma kokku osanike koosoleku. Netovara vähenemine võib olla esmane märk lähenevatest majandusraskustest. 25.detsembril 2006. a koostatud bilansi alusel on võimalik välja tuua netovara puudujääki üksnes 31.12.2004. a seisuga. Asjaolu, et majandustegevuses ei olnud mingeid tõrkeid ega märke netovara vähenemisest, või netovara vähenemine on toimunud väikeses ulatuses, ei tähenda, et seaduses võlausaldajate kaitseks sätestatud nõuded võiks jätta täitmata. Juhul, kui juhatuse liige oleks osaühingu majanduslikule seisule õigeaegselt ja adekvaatselt reageerinud ja võtnud vajalikud meetmed, oleks ühing augustis 2005. a toimunud vahejuhtumi puhul olnud veoauto kinnipidamisest vähem mõjutatud ja see ei oleks toonud ühingule kaasa pöördumatuid mõjusid. Juhul, kui kostja oleks majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustuse täitnud õigeaegselt, äriühingu netovara vähenemisel täitnud seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, oleks äriühing olnud vähem haavatav majandustegevuse tõrgete poolt ja ühingu majandusliku seisundi halvenemine kuni maksejõuetuseni oleks võinud jääda olemata, ühingu maksevõime oleks säilinud ja hagejale tekkinud kahju jäänud tekkimata. Juhul, kui kostja oleks maksejõuetuse ilmnemisel õigeaegselt esitanud osaühingu pankrotiavalduse, oleks OÜ V majandustegevus peatunud, lõpetatud tehingute tegemine ning sellega pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega hagejale tekitatud kahju jäänud tekkimata. Eeltoodust tulenevalt on põhjuslikus seoses juhatuse liikme poolt kohustuste täitmata jätmine ja võlausaldajatele kahju tekkimine. Kostja vastuse lisatud maksegraafiku alusel oli varasema võla viimase osamakse tasumise tähtaeg 30.05.2005. Hageja nõue hõlmab OÜ V poolt tasumata arveid hageja poolt müüdud kütuse ja muude kaupade eest, mis on müüdud perioodil 15. mai 2005 - 08. jaanuar 2006. a. Hageja on seisukohal, et jättes reageerimata registriosakonna hoiatustele ning ilmutamata juhatuse liikme kohustuste täitmisel vajalikku hoolsust, on kostja pannud juhatuse liikme kohustuste rikkumise toime vähemalt raske hooletusega. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 30.11.2007.a kohtusse laekunud vastuses kostjad hagi ei tunnista. OÜ V pakkus AS-le M kompromisslahendit, kuid hageja keeldus sellest. OÜ V tegevuse jätkamine ei põhjustanud hageja võla suurenemist. 2004 aasta aruanne valmis ja esitati 2005.aasta alguses, mistõttu hageja polnud veel teadlik netovara vähenemisest. V OÜ majandustegevuse jätkamine ei ole halvendanud hageja võlaseisu, sest V OÜ võlg AS M ees 31.12.2004 seisuga oli ca 330’000.- kr, 31.12.2005.a ca 170’000.- kr ja 31.12.2006.a ca 150’000.- kr. OÜ V majandustegevus on vähendanud võlgnevust kostja ees vastupidiselt hageja väidetele. Pankrotiavalduse esitamisel oleks OÜ V majandustegevus peatunud, auto oleks võinud jääda Saksamaale aresti ja hiljem seal müüdud odavalt hoiutasude katteks. Sel juhul oleks võlg võlausaldajate ees veel suurem, kuna auto müügist saadud raha laekus pankrotipessa. Pankrotiavalduse esitamisel oleks ettevõte läinud koheselt likvideerimisele. OÜ V püüe oli veelgi vähendada võlgnevust võlausaldajate ees. Kostja oma 27.06.2008.a täienduste kohaselt tunnistab, et 2004.a. majandusaasta aruannet õigeaegselt, so 30. juuniks 2005.a äriregistrile ei esitatud. Just enne selle tähtaja saabumist lahkus töölt raamatupidaja Leili Ranne, kes jättis oma töö tegemata. Kostjal endal raamatupidamisalased teadmised puuduvad ning suvisel ajal ei õnnestunud ka kedagi leida, kes selle töö ära teeks. Hageja

poolt viidatud ootamatud sündmused veoki arestimisega Saksamaal võtsid kostjalt kogu aja ning sellest tulenev närvesööv olukord on põhjuseks, miks raamatupidamise korrastamise ja aastaaruande koostamise toimingud edasi lükkusid. Hageja poolt kohtule esitatud 2004.a. bilansist nähtub, et see on koostatud 25.12.20O6.a. Seega sai ka kostja netovara vähenemisest seisuga 31.12.2004.a teada nimetatud ajal. Kostja ei saanud kuidagi võtta tarvitusele abinõusid netovara suuruse muutmiseks 2005.a algul, sest ta sai formaalselt netovara vähenemisest teada alles 2005. aasta detsembris. Tagantjärele tuli ilmsiks, et netovara suurus 47’929,78 krooni oli seaduses kehtestatud määrast (63’100 krooni) väiksem vaid 15’170,22 krooni võrra. Teadmata tegelikke numbreid selline marginaalne netovara suuruse muutus äriühingu igapäevases juhtimises, millega kostja tegeles, tunda ei anna. Teisalt, kuni 2005.a. augustikuu lõpuni OÜ V majandustegevuses mingeid tõrkeid ega märke netovara vähenemisest polnudki. Lisaks jooksvatele arvetele tasus OÜ V ka varasema võla 330’497,25 kr hagejale vastavalt 15.11.2004.a. koostatud maksegraafikule. 2004.a.majandusaasta aruanne pidanuks olema esitatud äriregistrile 30.06.2005.a. Väidetavalt oleks siis hageja saanud teada OÜ V väidetavatest majandusraskustest ning tal olnuks võimalus OÜle V kütust krediiti mitte müües vältida suurema kahju tekkimist. Kostja on veendunud, et hageja poleks netovara sellisest väikesest vähenemisest teada saades oma käitumist muutnud, eriti kui arvestada asjaolu, et 2005.a alguse seisuga oli OÜ V võla suurus ligi 300’000.- krooni ning see tasuti kostja poolt lubatud tähtaja jooksul. Pigem võttis hageja ise riski, müües kostjale kütust kuni 2006.a. alguseni, teades, et võlg kogu aeg kasvab. Eeltoodust lähtudes on kostja seisukohal, et kostja poolt oma kohustuste rikkumine (aastaaruande mitteõigeaegne esitamine, samuti toimingute mittetegemine netovara seadusega vastavusse viimiseks) ei ole põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Pealegi, netovara vähenemist kostja antud olukorras ei pidanudki märkama, seetõttu selles osas kostja süü VÕS § 104, 1043 ja 1050 mõttes puudub. OÜ V pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu püsiv maksejõuetus tekkis 2005.a. teisel poolel, täpsemalt pärast Saksamaal aset leidnud veoki arestimist ning sellega seotud kulutuste tegemist. Tagantjärele on ka kostja maksejõuetuse tekkimise põhjuse ja ajaga nõus. Tollal püüdis kostja olukorda päästa, veoki kiiresti kätte saada ja töökorda seada, et tekkinud võlgnevused tagasi teenida. Ka oli OÜ-1 V hulk erinevaid rahvusvaheliste vedude jaoks vajalikke litsentse ja lubasid, mille saamine uuel üritajal on ülimalt keeruline. Kostjale endale sai selgeks, et ta ei suuda OÜ V makseraskustest välja tuua, 2006.a jaanuaris. Sellest ajast peale ka enam majandustegevust ei toimunud ning tehinguid ei tehtud. Kostja tunnistab, et kui ta oleks 2005.a. septembris esitanud pankrotiavalduse, siis oleks hagejale tekkinud kahju ca 80’000 krooni võrra väiksem kui ta lõpuks kujunes ja siinjuures on õigusvastase kahju tekkimise ja kahju vahel põhjuslik seos olemas nii nagu seda hageja ka oma avalduses kirjeldab. Kostja siiski ei tunnista selles osas oma süüd, kuivõrd ta tegi kõik selleks heas usus, et OÜ V maksevõime taastada. Selleks oli aga vaja täita tellimusi ning ühtlasi teha kulutusi (osta autokütust). Kostja suhteliselt puudulik finantsanalüüsi oskus ei võimaldanud koheselt adekvaatselt OÜ V võimalusi hinnata. Lisaks eeltoodule avaldab kostja, et ta ei saa hagis esitatud alustel vastutada OÜ V poolt tasumata jäänud arvetelt arvestatud viivise eest, kuivõrd tegemist ei ole kahjuga. Kostja arvates saab viivist nõuda üksnes lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest tuleneva kõrvalnõudena. Hageja ja kostja vahel lepinguline suhe puudub. Kirjalikud tõendid kompromissettepaneku tegemise kohta puuduvad. Pankrotimenetluse käigus

tegi kostja isiklikult suulise kompromissettepaneku hageja juhatuse liikmele Anneli Terepile. Viimane keeldus. Kompromissettepaneku tegi kostja eelkõige sellepärast, et hageja oli tema koostööpartner väga pikka aega, alates 1992.a. Ettepaneku sisu oli järgmine - kostja maksab hagejale 50’000 krooni 3-4 aasta jooksul. Kostja hindas ja hindab ka praegu võimalust sellise kompromissi täitmiseks reaalseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja oli perioodil 14.10.1997.a-05.10.2007.a OÜ V juhatuse liige, osaühingu osakapitali suuruseks oli 126’200.- kr ja 04.10.2007.a on OÜ V äriregistrist kustutatud Harju Maakohtu 28.08.2007.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-06-8539 alusel (tl 17, 138-140). Vaidlust ei ole selles, et hageja ja OÜ V vahelisest 01.01.2002.a koostöölepingust nr LT01089 (tl 11-16) oli OÜ-l V tekkinud perioodi eest 15.05.2005.a08.01.2006.a kütuse ja kaupade müügi arvete tasumise kohustus summas 150’057,70 kr ja arvete tasumisega viivitamisest kohustus summas 9’899,69 kr (tl 18-105); et pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet summas 159’957,39 kr, kuid see jäi rahuldamata (tl 131-137). Väljavõttega äriregistri teabesüsteemist ja 2003.a majandusaasta aruandega (tl 106-125, 179180) loeb kohus tõendatuks, et OÜ V esitas enne pankrotimenetluse algatamist viimase majandusaasta aruande äriregistrile 2003.a kohta, 23.09.2005.a tehti äriühingule trahvihoiatus majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ja 12.01.2006.a kustutamishoiatus samal põhjusel. Vaidlust ei ole selles, et pankrotimenetluses esitatud OÜ V 2004.a bilansi kohaselt oli OÜ V netovara 31.12.2004.a seisuga 47’929,78 kr ehk vähem kui pool osakapitalist. Kui juhatuse liige rikub oma lepinguvälist kohustust äriühingu võlausaldaja ees, kuulub kahju hagejale hüvitamisele VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel teo õigusvastaseks kvalifitseerimiseks peab kahju tekitaja olema rikkunud seadusest tulenevat ja võlausaldajat kaitsvat kaitsenormi, mille eesmärgiks peaks olema võlausaldaja kaitsmine kahju eest. Kostja ei eita, et raamatupidaja töölt lahkumise tõttu jäi majandusaasta aruanne 2004.a kohta koostamata ja registrile esitamata. Kostjal tuli korraldada äriühingu raamatupidamist (ÄS § 183), kostjal oli majandusaasta aruannete koostamise ning äriregistrile esitamise kohustus (ÄS § 179 lg 1 ja 4) ja kohustus netovara vähenemisel alla seaduses lubatud piiri kutsuda kokku osanike koosolek (ÄS § 171 lg 2 p 1). Hageja märgib õigesti, et iga-aastase raamatupidamise aastaaruande koostamise üheks eesmärgiks on äriühingu enda omanikele ja juhatuse liikmetele ühingu majanduslikust seisust ülevaate andmine, et seeläbi tagada adekvaatsete juhtimisotsuste vastuvõtmine. Selle eelduseks on omakorda juhatuse poolt raamatupidamise korraldamine. ÄS §st 176 tuleneva netovara jälgimise kohustuse eesmärgiks on muuhulgas ka osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. ÄS § 171 lg 2 p 1 sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise kohustus on suunatud ÄS § 176 vara vähenemisel meetmete võtmisele osanike poolt, milleks võib olla muuhulgas ka osakapitali vähendamine. Kuigi osanikud saavad otsustada, millised meetmed tarvitusele võtta netovara vähenemise korral, on selle eelduseks raamatupidamiskohustuse ja sellest tulenevalt omakorda netovara jälgimise kohustuse täitmine. Kuivõrd hageja kahju on põhjustanud kostja tegevusetus, tuleb põhjusliku seose kindlakstegemisel kasutada asendusmeetodit. Kui kostja oleks täitnud raamatupidamiskohustust, esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded ja kutsunud kokku äriühingu osanike koosoleku, et otsustada netovara vähenemisega seonduv, pidanuks osanikud võtma vastu otsuse osakapitali suurusega seonduvalt (ÄS § 176 p-d 1-3). Olenevalt otsusest, mis võinuks hageja õigusi puudutada (nt osakapitali vähendamine), oleks sellest tulnud informeerida

hagejat (ÄS § 199 lg 1) ja hageja oleks saanud kasutada ÄS § 199 lg-s 2 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Seega saab äriseadustiku nimetatud sätetest tulenevate kostja kohustuste suhtes väita, et kostja tegevus nende kohustuste rikkumisel toob kaasa deliktist tuleneva vastutuse hageja ees, esineb vastutust tekitav kausaalsus (VÕS § 1045 lg 3) ja tulenevalt võlgnevuse tekkimisest perioodil 15.mai 2005.a – pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimiseni ka vastutust täitev kausaalsus (VÕS § 127 lg 2). Kostjal oli kohustus esitada maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavaldus (ÄS § 180 lg 51). ÄS §-s 180 lg 51 sätestatu näol on tegemist võlausaldajat kaitsva normiga (VÕS § 1045 lg 3) ja normi eesmärgiks on kaitsta võlausaldajat tekkida võiva lepinguvälise kahju eest. Kohtumäärusega lõpparuande kinnitamiseks (tl 126-130) loeb kohus tõendatuks, et OÜ V püsiv maksejõuetus tekkis 2005.a augustis seoses veoki kinnipidamisega Saksamaal; seoses sellega äriühingu majandustegevus sisuliselt peatus ja tekkisid makseraskused, mis olid püsiva iseloomuga. Vaidlust ei ole selles, et kostja pankrotiavaldust 20 päeva jooksul püsiva maksejõuetuse tekkimisest ei esitanud. Kostja võttis omaks asjaolu, et kui ta oleks 2005.a. septembris esitanud pankrotiavalduse, siis oleks hagejale tekkinud kahju ca 80’000 krooni võrra väiksem kui ta lõpuks kujunes, õigusvastase kahju tekkimise ja kahju vahel on põhjuslik seos nagu seda hageja ka oma avalduses kirjeldab. Seega pani kostja pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega toime õigusvastase teo, milleks oli seaduses ettenähtud kohustus, mille ta pidi isiklikult täitma, et äriühingu võlausaldajal ei tekiks kahju. Kostja on tuginenud asjaoludele, et ta tegutses peale pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimist heas usus, et OÜ V maksevõime taastada, selleks täideti tellimusi ning ühtlasi tehti kulutusi ja et kostja suhteliselt puudulik finantsanalüüsi oskus ei võimaldanud koheselt adekvaatselt OÜ V võimalusi hinnata ehk sisuliselt leiab kostja, et tuleks arvestada lisaks § 1050 lg-s 1 sätestatule ka hea usu ja VÕS § 1050 lg-s 2 sätestatud subjektiivse vabandatavuse põhimõttega. Hea usu põhimõttega kooskõlas tegutsemine eeldab seadusega kooskõlas tegutsemist (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2). Kostja ei ole toiminud heas usus, jättes täitmata seadusest tuleneva kohustuse esitada pankrotiavaldus. Juhatuse liikme hoolsuskohustus (ÄS § 187 lg 1) eeldab piisavat informeeritust ja riskide kaalutlemist. Puuduliku finantsanalüüsi oskus ei saa 10 aastat äriühingut juhtinud isiku puhul käesolevas asjas esiletoodud asjaoludel välistada kostja süüd. Süü osas leiab kohus, et kaitsenormi rikkumisest tuleneva delikti puhul vastutab kaitsenormi rikkunud isik kõikide tagajärgede eest, mille ärahoidmiseks oli kaitsenorm ette nähtud, sõltumata sellest, kas ta soovis kahju tekitada või oli selles osas ettevaatamatu. Süü vormide eristamine käesolevas vaidluses tähendust ei oma. Kostja ei ole tõendanud, et ta on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Vaidlus on selles, kas hageja kahjuks on ka lepingust tulenevad kõrvalnõuded viiviste näol. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kahju hüvitamise eesmärgist kuulub hageja kahjunõude hulka ka OÜ V rahuldamata viiviste nõue (VÕS § 127 lg 1). Hageja kahjuks on pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud nõue. Puudub alus väita, et hageja kahjuks olevad viivised ei kuulu hüvitamisele kostja poolt (VÕS § 127 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu summas 159’957,39 kr põhjendatud krooni ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1). Asjas ei leidnud tuvastamist kostja poolt hagejale pakutud kompromiss. Kostja poolt esitatud maksegraafik (tl 190) ei kajasta käesoleva hagi esemeks olevat võlgnevust, mistõttu kohus nimetatud tõendit ei analüüsi. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi

rahuldatakse, seega tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.