Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kes tegeles korteri nr 10 remondiga. Kuna korteris nr 10 kahjujuhtumi avastamise hetkel kedagi ei viibinud ning kontakttelefonid olid välja lülitaud, ei olnud võimalik veeleket peatada enne kella 07.30, kui saabus kohale A S . Kahjujuhtumi toimumise asjaolude kohta koostati 21.02.2005.a. KÜesindajate poolt Akt nr 1/2005 (Lisa1), milles fikseeriti kahjujuhtumi toimumise asjaolud. Aktiga on tuvastatud, et veekahju sai alguse korteri nr 10 soojaveeboileri rikkest. KÜ poolt koostatud aktile on alla kirjutanud tegevdirektor R. K , korteriomanik M. T , hageja ja valvetöötaja H. J . Aktist nähtub, et kohal viibis kostja esindajana A S . Seega on tõendatud asjaolu, et kahjujuhtum sai alguse kostja korteris paiknevast veeboilerist. Kahjujuhtumi järgselt pöördus hageja korduvalt kostja poole nõudega, et kostja hüvitaks korteri nr 10 omanikuna hagejale kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju. Hageja poolt on edastatud kostjale kirjad 12. oktoobril 2005.a. (Lisa 2) ja 15, novembril 2005.a. (lisa 3), milles ta on palunud hüvitada temale tekitaud varalise kahju. 31.10.2007.a. edastas hageja kostajale kirjalikult (Lisa 4) kahju hüvitamise nõude summas 76055,77 krooni, milles selgitas nõude aluseks olevaid asjaolusid ning teatas oma kavatsusest pöörduda hagiavaldusega kohtusse, kui kostja ei asu kahju hüvitama. Käesoleva hetkeni ei ole kostja asunud varalise kahju hüvitamisele ega ole teinud toiminguid, mis viitaksid temapoolsele soovile tekkinud olukorda kohtuväliselt lahendada. Koretriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, m toime teisele korteriomanikule ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 1 p1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Kuna antud juhul sai veekahju alguse kostja korterisse paigaldatud veeboilerist, ei olnud korteriomaniku poolt täidetud kohustus hoida korteriomandi reaalosa korras ning hoiduda seeläbi kahju tekkimisest korteri nr 8 omanikule. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võttes aluseks asjaolu, et kahjujuhtum sai alguse kostja korterisse paigaldatud seadmetest, on kostja korteri nr 10 omanikuna kohustatud hüvitama hagejale tekkinud varalise kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Arvestades eelnevat soovib hageja, et kostja hüvitaks talle tekkinud kahju vastavalt seadusele, kompenseerides kulutused korteri remondi maksumusele, mis on vajalikud korteri kahjujuhtumi eelse seisukorra taastamiseks. Tekkinud kahju suuruse hindamisel on hageja kahjujuhtumi järgselt pöördunud ehitusettevõtte L OÜ poole, kelle poolt on kahjujuhtumi järgselt koostatud detailne hinnapakkumine 2502-H1 (Lisa 5), m kohaselt oli kahjujuhtumi järgselt veekahju tagajärgede kõrvaldamise kulu suuruseks kokku 76055,77 krooni. Seega on hageja kui xxx korteri nr 8 omanikule tekkinud varaline kahju summas 76055,77 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari või 01. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb arvestada intressi järgnevalt: hageja edastas kostjale 12. oktoobril 2005 kirja, milles palus

kahju hüvitada 2 kuu jooksul alates nimetatud kirja kättesaamisest. Arvestades nimetatud asjaolu, leiab hageja, et viivisenõue muutus sissenõutavaks hiljemalt alates 14. detsembrist 2005.a. Kostjal tuleb tasuda ajavahemiku 14. detsember 2005 – 31. detsember 2005 eest summas 342.- krooni. Selgitus: Nimetatud perioodi eest oli VÕS § 94 tulenev intressimäär 2% aastas, kokku oli intress 9%, s.o. 0,025% päevas. Viivis päevas oli 19 krooni, perioodil oli päevi 18, viivis seega 342.- krooni. Kostjal tuleb tasuda viivist ajavahemiku 1. jaanuar 2006 – 30. juuni 2006.a. eest summas 3439.- krooni. Selgitus: Nimetatud perioodi eest oli VÕS § 94 tulenev intressimäär 2,25% aastas, kokku intress 9,25%, s.o. 0,025% päevas. Viivis päevas oli 19 krooni, perioodil oli päevi 181, viivis seega 3439.- krooni. Kostjal tuleb tasuda viivist ajavahemiku 1. juuli 2006 – 31. detsember 2006 eest summas 3772.- krooni. Nimetatud perioodi eest oli VÕS § 94 tulenev intressimäär 2,75% aastas, kokku oli intress 9,75, s.o. 0,027% päevas. Viivis päevas oli 20,5 krooni, perioodil oli päevi 184, viivis seega 3772.- krooni. Ajavahemiku 1. jaanuar 2007 – 12. veebruar 2007.a. eest tuleb kostjal tasuda viivist summas 950.- krooni. Nimetatud perioodi eest oli VÕS § 94 tulenev intressimäär 3,5% aastas, kokku oli intress 10,5%, s.o. 0,029% päevas. Viivis päevas oli 22,1 krooni, perioodil oli päevi 43, viivis seega 950.- krooni. Seisuga 12. veebruar 2007.a. on hageja viivisenõude suurus kokku 8503.- krooni. Kostja põhinõude suurus hageja ees on seega kokku 76055.77 krooni ja viivise nõue seisuga 12.02. 2007.a. summas 8503.- krooni. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb selles vastu alljärgnevatel asjaoludel ja põhjendustel. Kostja vaidlustab asjaolu, et veelekke tagajärjel Hagejale tekkinud kahju suuruseks on 76 055 krooni ja 77 senti. Nii põhjuslik seos kui kahju (suurus) on täielikult tõendamata. Hageja ei ole oma hagiavalduses tõendanud, millised kahjustused tegelikult tekkisid Hageja korterile veelekke tulemusel. Kostja vaidlustab hagiavalduse esitatud kahju suuruse. Hageja esitatud hagiavalduse lisas 5 toodud pakkumisel puudub arusaadav seoses antud vaidlusasjaga. Selles tõendis ettenähtud materjale ja töid ei ole tegelikult tellitud ega kasutatud ning nende eest makstud. Kostja vaidlustab asjaolu nagu ta ei oleks teinud ühtegi toimingut, mis viitaks temapoolsele soovile tekkinud olukord kohtuväliselt lahendada. Nimelt, Kostja on korduvalt üritanud saada kontakti Hagejaga, nii telefoni teel, kui käies Hageja ukse taga, kuid kõik Kostja püüded Hagejaga ühendust saada on olnud tulutud, kostja on püüdnud korduvalt olukorda lahendada (näiteks et kostja korraldab vajalikud tööd võimalike kahjustuste likvideerimiseks) ning teinud endast oleneva, et tekkinud võimalik kahjustus heastada. Hageja ei ole aga võimaldanud Kostjal juurdepääsu korterile, et hinnata võimalikke kahjustusi, ega muul viisil teinud koostööd võimalike mõistlikult vajalike parandustööde tegemiseks. VÕS § 1043, § 127 lg 1 ning § 132 lg 3 koostoimest tuleneb, et kahju hüvitamise kohustuse eeldus on kahju tekkimine ning selle põhjuslik seoses õigusvastase teoga. Seega antud juhul on Hageja kohustus tõendada, milline on väidetavate tekkinud kahjustuste parandamise mõistlike kulude suurus (kahju) ja nende kahjustuste põhjuslik seos õigusvastase teo ehk veelekkega. Asjas on tõendamata, millised on tegelikud veelekkest põhjustatud kahjustused Hageja korterile ning milline on nende kahjustuste likvideerimise mõistlikud kulud. Hageja poolt esitatud nõudesumma ulatuses on võimalik renoveerida terve korter ning selle väljamõistmine on ilmselgelt alusetu. Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja on jätkuvalt valmis asja lahendama kompromissi saavutamise teel. Kostja hindab väidetavate võimalike kahjustuste likvideerimise mõistlikeks kuludeks 6000 krooni ning see on võimalik kompromissi summa. Hageja seisukoht Kostja kirjalikust vastusest nähtub, et kostja ei vaidlusta kahju hüvitamise kohustust hageja ees seoses 21.02.2005.a. toimunud veekahjujuhtumiga ning vaidlus on selles, kui suur kahju

heagejale nimetatud sündmuse tagajärjel tekkis. Hageja on seisukohal, et tema poolt on tõendatud talle kahju tekkimise summas 76 055 krooni ja 77 senti. Kahju tekkimist nimetatud ulatuses tõendab hagiavalduse Lisa 5. L OÜ poolt koostatud hinnapakkumine (hagi Lisa 5) sisaldab konkreetsete remonditööde mahtu ja maksumust. Remonditöö kalkulatsiooniga on võimalik tõendada kahju suurust. Selleks ei pea remont olema reaalselt tehtud. Hageja jääb täies ulatuses oma kahjunõude ja viivisenõude juurde. Hageja ei nõustu kostja vastuses esitatud seisukohaga nagu kostja oleks teinud omapoolt toiminguid, mis oleksid võimaldanud vaidluse toiminguid, millest võiks järeldada, et ta oleks soovinud olukorda kohtuväliselt lahendada. Kostja ei pidanud isegi vajalikuks vastata hageja kirjadele (hagi Lisad 2 ja 3) seoses nimetatud kahjujuhtumiga. Seega ei vast tõele, et kostja tegi endast oleeneva, et tekkinud kahjustus heastada. Samas ei nõustu hageja kostja seisukohaga nagu sooviks ta renoveerida kogu korterit ja seeläbi kostja arvel riskastuda. Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud võimaliku kompromissiga teostada hagejale kahju hüvitamine summas 6000.- krooni. Kostja lõplikud seisukohad Kostja on korduvalt väljendanud valmidust lahendada käesolev vaidlus kompromissiga eelkõige on Kostja algusest peale pakkunud, et ta omal kulul korraladab vajalike tööde tegemise, ning viidates ka Kostja esindaja vastusele 20. detsembrist 2007.a. on Kostja endiselt valmis kokku leppima Hageja korteri külastamise tähtajas hindamaks veekahjustuse tõttu tekkinud kahjustuse ulatust. Ekspertide L S ning P K poolt 19.03.2008 koostatud ekspertiisiaktis sisalduvad järeldused on vatuolulised ning ei haaku ekspertide poolt tuvastatud asjaoludega. Akti p 2.3 kohaselt ei saa ekspertiis hinnata, kas ja milliseid kahjusid põhjustas veeavarii. Samas, p 2.4 ning p 3, vastas hageja küsimusele nr 1, on väidetud, et korteri nr 8 kahju on tekitanud korteris nr 10 toimunud veeavarii. Miski ekspertiisi aktis ei selgita, millest tulenevalt on ekspert sellisele järeldusele jõudnud. Akti punktis 2.3 märgitakse põhilisteks ruumide jäävkahjustusteks: 1) lagede krohvitud värvipindadel on nähtavad vanad veeplekid, 2) seinte krohvitud värvipindadel on nähtavad vanad veeplekid, 3) kohati on värvialuse krohv piiretel porsunud. Aktis tuvastatud asjaoludes ei ole ühtegi viidet vannitoa plaatide kahjustustele, ometi on eksperdi poolt koostatud tööde maksumuse arvestusse võetud ka vannitoa parandused. Lisaks eelnevale ei ole ekspertiisiaktis kordagi selgitatud metoodikat ning argumentatsiooni, miks on antud tööde maksumust hinnatud just vastavas suurusjärgus. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 järgsele diferentsihüpoteesile on oluline, et hageja ei satuks olukorda, kus ta kahju tekitamise tulemusena alusetult rikastuks. Antud juhul on hageja esitanud oma nõude tõendamiseks L OÜ hinnapakkumise, m kohaselt läheb selles loetletud tööde teostamine maksma 76 055,77 krooni. Selline hinnapakkumine ei ole aga kostja poolt väidetavalt tekitatud kahjude kindlaks määramise tõendiks, hinnapakkumisest ei saa teha järeldusi pakkumises sisalduvate tööde tegemise vajaduse põhjuste osas. Vajaduse viia läbi korteris hinnapakkumises loetletud tööd tingib tõenäolisemalt korteri tavapärane amortisatsioon. Veelgi enam, lähtuvalt ekspertiisiaktis p 2.3 on korteris kahjusid, mis võivad olla tingitud veelekkest, tekkinud lagede krohvitud värvipindadele, seinte krohvitud värvipindadele ning kohati on krohv paisunud. Hageja kahju hüvitist tõendavas hinnapakkumises on loetletud töid ning materjale, mida reaalselt selliste tagajärgede kõrvaldamiseks ei lähe vaja. Näiteks on üsna suur osa väidetavast kahjust seotud keraamiliste plaatidega ning ka nende paigaldusega. Lisaks on ekspertiisiakti p 2.4 loetlenud vajalike tehtavate töödena ainult laening seinapindade värvikatte uuendamist. Vastavaks tegevuseks ei ole vaja teha plaatimistöid ning samuti on arusaamatu, miks on esitatud nõue krohvitööde kulu hüvitamiseks. Seega on tõendamata, millised kahjud hagejal tegelikult on tekkinud. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada igasugune kasu, mida kahjustatud

isik sai, eelkõige tema poolt säästetud kulud. VÕS § 132 lg 1 lause 2 kohaselt tuleb kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada kahjustatud asja kulumisega. Seega kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on kostja süül tekkinud kahju ning selle suurus on piisavalt tõendatud, peab kahju kindlaksmääramisel arvesse võtma korteri kulumisastet ning hageja võimalust kostja arvel säästa terve korteri remondikulud. Antud olukorras oli korteri viimistlus enne veeavariid juba kulunud. Ekspertiisiakti p 2.4 kohaselt oli korteri kulumiks 21.02.2005 35-40%. Arvestades, et keskmiselt on siseviimistluse amortisatsioonina käsitletav 5-7 aastane periood, on antud hinnang äärmiselt tagasihoidlik ning kostja on arvamusel, et juba aastal 2005 oli korteri amortisatsiooniaste vähemalt 60%. Kuivõrd praeguseks on möödunud veel 3,5 aastat on tänase seisuga korteri siseviimistlus täielikult amortiseerunud ning korteris tuleks teha remonti sõltumata mistahes eelnevatest kahjustustest. Arvestades, et kolme aasta jooksul ei ole hageja ise kõrvaldanud korteri puudusi, viitab asjaolule, et hageja soovib kostja kulul alusetult rikastuda ning hoida kokku ka järgneva 5 kuni 10 aasta korteri remondikulud, mida ta nii või teisiti peaks tavapäraselt tegema. Eksperdi järeldused Vastused Hageja küsimustele: Tuginedes Hageja seletustele ja ruumide ülevaatusele 17. märtsil 2008.a., on 21. veebruaril 2005.a. toimunud veekahjujuhtumiga seoses aadressil xxx paiknevas Hageja korteris ruumide seinte ja lagede viimistluse pealispindade kahjustused 17. märtsi 2008.a. seisul näha. Tuginedes Hageja seletustele ja ruumide ülevaatusele – millisele infole tugineb ekspertiisi arvamus, on Hageja korteri taastamiseks 21. veebruari 2005.a. toimunud veekahju-eelse seisundisse vajalik teha kahjustatud ruumide seinte-lagede viimistluse uuendamise remonditööd. Korteri taastamiseks veekahjujuhtumi-eelsesse seisukorda tehtav remonditöö maksumus on summas 65 480.- krooni (eksperthinnangu Lisa nr.3, lk 4). Vastused Kostja küsimustele: Tuginedes hageja seletustele ja ruumide ülevaatusele 17. märtsil 2008.a. (Kostja esindaja hr. A S konkreetseid vee läbijooksu kohti korteris nr. 8 ei mäleta) ekspertiis väidab, et 21. veebruaril 2005.a. toimunud veelekke tagajärjel tekkisid Hageja korteri enamus ruumide seinte ja lagede viimistluse pealispindade osalised kahjustused, mis tingib korteri nende ruumide seinte ja lagede viimistluse uuendamise (eksperthinnangu Lisa nr. 2). Ekspertiisil ei ole täpseid andmeid, millised olid korteri nr. 8 ruumide veekahjustused vahetult peale veekahjujuhtumi toimumist 21. veebruaril 2005.a., kuid L OÜ poolt koostatud ennistustööde 25. märtsi 2005.a. hinnapakkumisest (eksperthinnangu Lisa nr.1, lk 9) nähtub, et Hageja korter nr.8 sai olulisi veekahjustusi. Veekahjustuste kõrvaldamiseks on vajalik Hageja korteris läbi viia ruumide remonditöid (põhiliselt seinte-lagede olnud viimistluse uuendamine) kahju tekkimise aja seisuga summas 51 155.- krooni (eksperthinnangu Lisa nr 3, lk 4). Enne veekahjustusi oli korteri ruumide siseviimistlus korras ja ruumid ei vajanud uut viimistlust. Korteri veekahjustusi saanud ruumide lagede-seinte siseviimistlus oli kulumiga piires 35...40% - mitte rohkem ja lagede-seinte siseviimistlust oleks tavapärane olnud uuendada orienteeruvalt 5...8...10 – aasta pärast (viimistletud pindade potentsiaalseid rikkujaid korteri nr.8 piires polnud). Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui

kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kahju tekitanud isiku poolt teisele isikule, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 21.02.2005.a. kell 03.00 avastas korteriomanik I A, et tema korteri laest lekib korterisse vesi, mis sai alguse korteri nr 10 (korteriomanik kostja (tl 13-14)) soojaveeboileri rikkest. Kahjujuhtumi toimumise asjaolud on fikseeritud ka KÜ Tigabor esindajate poolt koostatud aktis nr 1/2005 21.02.2005a. (tl 7). Veekahjustust hageja korteris tõendavad ka fotod, mis on tehtud hageja korterist. Seega on tõendatud, et kannatanul on tekkinud kahju. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu 26.09.2006.a. otsuses nr 3-2-1-53-06 on rõhutatud, et nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, m kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Antud juhul sai veekahju alguse kostja korterisse paigaldatud soojaveeboilerist, millest tingituna toimus veeleke ning hagejal tekkinud veekahju. Antud juhul ei oleks kahjulik tagajärg (veekahjustused) saabunud, kui kostja korterist ei oleks lekkinud hageja korterisse vesi. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, mistõttu kostja vastutab tekkinud kahju eest. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda endisele olukorrale lähedast olukorda. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja vastutab hageja omandi kahjustamise eest korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi

eset kasutades hoiduma tegevusest, m toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Pooled vaidlevad selle üle, kui suur kahju antud kahjujuhtumi tagajärjel hagejale tekkis. Hageja leiab, et temale tekitatud varaline kahju moodustab 76 055,77 krooni, kostja seevastu hindab väidetavate võimalike kahjustuste likvideerimise mõistlikeks kuludeks 6000 krooni. Hageja on tellinud tekkinud kahju suuruse hindamiseks OÜ-st L hinnapakkumise (tl 12), kes on hinnanud veekahju tagajärgede kõrvaldamise kuluks 76 055,77 krooni. 19. märtsil 2008. a tehti hageja tellimusel ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt on veeavarii põhjustanud korteri nr 8 seinte ja lagede viimistluse märgumise ning hilisema riknemise. Veelekke tagajärjel on saanud enamus korteris olevad ruumid osalisi veekahjustusi. Põhilised ruumide jäävkahjustused veelekkest on lagede krohvitud värvipindadel nähtavad vanad veeplekid, seinte krohvitud värvipindadel nähtavad vanad veenired ning kohati on värvialuse krohv piiretel porsunud. Ekspert jõudis järeldusele, et veelekke tagajärgede likvideerimiseks on vajalik korteri nr 8 ruumides läbi viia lae- ja seinapindade värvkatete uuendamine, mida tuleb teha tunduvalt varem, kui ruumide 35....40% siseviimistluse kulum oleks tinginud. Ekspert on seisukohal, et korteri taastamiseks veekahjujuhtumi eelsesse seisukorda tehtava remonttöö maksumus on 65 480 krooni. Kahju tekkimise aja seisuga oleks remonttööde maksumuseks 51 155 krooni. Lahendamaks küsimust, milline on veekahjustusest tingitud remonttööde maksumus, saab kohus lähtuda vaid ehitusalaste eriteadmistega eksperdi arvamusest. Kahtlemata oleks käsitletava eksperdiarvamuse pinnalt võinud kohtumenetluse pooltel tõusetuda nii kordusekspertiisi kui ka täiendekspertiisi määramise küsimus. Erialakirjanduses valitseva arusaama kohaselt on täiendekspertiisi määramiseks alust siis, kui esmaekspertiisi tulemina koostatud eksperdiarvamus on ebaselge, vasturääkiv või puudulik. Käsitletaval juhul ei saa kohus täiendekspertiisi määramist lugeda põhjendatuks. Kohtul ei ole alust lugeda eksperdiarvamust ebaselgeks, vasturääkivaks ega puudulikuks, mistõttu on kohus seisukohal, et puudub vajadus kui ka õiguslik alus pöörduda nimetatud asjaolu tuvastamiseks uuesti eksperdi poole. Kostja poolt 14.03.2008a. esitatud tõendid uue eksperdi määramise kohta (tl 68-80, 89-101) jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud tõendid ei tõenda, et ekspert L Sõmer oleks asjatundmatu, ebakompetentne või erapooletu. Eksperdiarvamusele tuginevalt leiab kohus, et 21.02.2005.a. toimunud veelekkede tagajärgede likvideerimiseks on vajalik korteris nr 8 läbi viia lae- ja seinapindade värvkatete uuendamine. Kohus on seisukohal, et kulutuste väärtus tuleb kindlaks määrata kulutuste tegemise aja seisuga. Kostja vastuväited selle kohta, et kahjustused tekkisid väiksemas ulatuses või et kahjustuste likvideerimiseks kantavad kulud võinuks olla väiksemad, on paljasõnalised ja tõendamata. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 132 lg 1 kohaselt kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse

vähenemise. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et kahju kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta korteri kulumisastet ning hageja võimalust kostja arvel säästa korteri remondikulud. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et enne veekahjustusi oli korteri ruumide siseviimistlus korras ning ruumid ei vajanud uut viimistlust. Võttes aga arvesse asjaolu, et veekahjustuste tekkest on möödunud kolm ja pool aastat, arvestab kohus eksperthinnangut viimistluse üldise amortisatsiooni osas ning peab põhjendatuks mõista kostjalt välja 60% korteri renoveerimise maksumusest ehk 39 288 krooni. Kohus on seisukohal, et viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna kostjal on tekkinud hagejale kahju hüvitamise kohustus, on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivise tasumist. Kohtule esitatud tõenditega (tl 8-11) on tõendatud, et hageja on pöördunud korduvalt kostja poole hüvitamaks hagejale tekitatud kahju. Kohus ei nõustu siinkohal kostja seisukohaga, et kostja on korduvalt üritanud saada hagejaga kontakti, kuna nimetatud väite tõendamiseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks hageja kirjadele vastanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et viivisenõue muutus sissenõutavaks alates 14. detsembrist 2005.a. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et viivise maksmise kohustuse tekkimine ei sõltu sellest, kas kahju suurus oli kahju tekkimise ajal teada või mitte. Seoses asjaoluga, et kohus rahuldas põhinõude osaliselt ehk summas 39 288 krooni, leiab kohus, et tuleb korrigeerida ka viivisearvestust ning viivist tuleb arvestada antud summalt. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 kohaselt arvestatakse viivist järgnevalt: 14.12.2005.a kuni 31.12.2005.a on intress 9 % aastas ehk 0,025 % päevas; 01.01.2006.a kuni 30.06.2006.a on intress 9,25 % aastas ehk 0,025% päevas; alates 01.07.2006.a kuni 31.12.2006.a. on intress 9,75 % aastas ehk 0,027 % päevas, 01.01.2007.a. kuni 12.02.2007.a. on intress 10,5 % aastas ehk 0,029% päevas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivisena välja 14.12.2005.a kuni 31.12.2005.a eest 174,37 krooni, 01.01.2006.a kuni 30.06.2006.a eest 1802,13 krooni, 01.07.2006.a kuni 31.12.2006.a. eest 1931,03 krooni ja 01.01.2007.a. kuni 12.02.2007.a. eest 485,98 krooni, kokku 4393,51 krooni. Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb mõista välja viivis summas 4393,50 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga 52 % ulatuses kostja kanda ja 48 % ulatuses hageja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.