Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse

kättesaamisest TsMS § 415 sätestatu alusel ning korras. Kajale esitatavad vorminõuded kehtestab TsMS § 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358. Hageja on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

MENETLUSE KÄIK

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse summas 19 116 krooni ja kõrvalnõudena viivised summas 19 116 krooni, kokku 38 232 krooni. Hageja nõue tuleneb OÜB ja kostja vahel 21.10.2004.a sõlmitud rendilepingust, mille leping/arve nr. 045123 alusel rentis kostja OÜle B kuuluvat vara (kompressorit). Nõude loovutamise aluseks on OÜB ja OÜP vahel sõlmitud nõude loovutamise leping nr. 010905-1 (01.09.2005). Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. 20.10.2008.a. toimunud kohtuistungile kostja ega kostja esindaja ei ilmunud. Kostja esindaja on kohtule esitanud taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses kostja esindaja haigestumisega, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhistanud, et tegemist oleks sellise haigusliku seisundiga, mis takistaks tal istungile ilmumast. Kohus on 20.10.2008.a toimuvast kohtuistungist kostja esindajale saatnud kohtukutse elektronposti teel, mille kättesaamist on kostja esindaja kinnitanud elektronposti teel 20.10.2008, milline asjaolu on tõendatud toimikus olevate elektronkirjade väljatrükkidega (toimik lk 82,83). Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 on võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õiguse nõuda raha maksmise kohustuse rikkumisel selle täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 2 on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 38 232 (kolmkümmend kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend kaks) krooni, millest võlgnevus on summas 19 116 (üheksateist tuhat ükssada kuusteist) krooni ja viivised summas 19 116 (üheksateist tuhat ükssada kuusteist) krooni. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, kostja esindaja kulu ja Ametlikes Teadaannetes kohtuteate avaldamise tasu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 ́ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 7445 krooni. Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.