hageja K V (isikukood xxx, elukoht xxx, registriaadress xxx), hageja esindaja H V (xxx) kostja E O (isikukood xxx, elukoht xxx), kostja esindaja advokaat Uido Truija (AB Uno Feldschmidt, xxx)
Kohtustungi toimumise aeg
02.10.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja K V Hageja esindaja H V Kostja esindaja advokaat Uido Truija
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Välja mõista E O 29 404 (kakskümmend üheksa tuhat nelisada neli) krooni K V kasuks.
2.Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses välja E O K V kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 29 404 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes Hooneühistuseadus § 1, § 2 lg 2, § 3 lg 1, § 11 lg 1 p 1 ja lg 2, § 20 lg 2, VÕS § 104 lg 3, § 127 lg 1, 4, § 128 lg 3, § 132 lg 3, § 1043, § 1045 lg 1 p 7 sätetele.
2.Hagiavalduse kohaselt olid juhtumi ajal hageja ja kostja EÜ liikmed ja vastavalt elamuühistu põhikirjale oli ühistule kuuluvas elamus Xxx, Tallinn hageja valduses ja kasutuses korter nr 4 ja kostja valduses ja kasutuses korter nr 7. Kostja korter asub hagejaga samas trepikojas kolmandal korrusel vahetult hageja korteri peal (tl 10,11). Kohtuistungil antud selgituse kohaselt on Xxx korterid aprillis 2007 kantud korteriomanditena kinnistusraamatusse.
3.Hageja selgitab, et 13. augustil 2006.a. toimus kostja korteris veeavarii, mille tulemusena toimus hageja korteri üleujutus. Kostja, kellele teatati juhtunust telefonitsi teavitas omakorda hagejat, et hageja korteri all asuva korteri nr 1 (valdaja I V ) laest jookseb vett. Kuna hageja ei olnud juhtumi ajal kodus, läks hageja isa koheselt hageja korterisse ning nägi, et vannitoa, esiku ja magamistoa laest jooksis intensiivselt vett. Vannitoa põrandal oli kuni 5 cm paksuselt vett, mis oli vannitoa ukse alt valgunud juba esiku põrandale. Hageja isa teavitas telefoni teel sellest kostjat. Kostja saabumisel vaatasid EÜ juhatuse liige E M , santehnik V J , korteri nr 1 elanik I V ja hageja esindaja H V kostja juuresolekul üle kostja, hageja ja I V korterid. Ülevaatusel tuvastati, et kostja korteri nr 7 vannitoas oli lõhkenud painduva toru otsik, mis ühendab vannitoas asuvat korterisisest veetorustikku WC ruumis asuva WC-potiga (loputuskastiga). Ülevaatuse kohta koostati 13.08.2006.a. akt (tl 1213), mille allkirjastasid kõik eelnimetatud isikud, sealhulgas kostja. Lisaks koostati ka aktid hageja ja I V korterite nähtavate kahjustuste kohta, millised allkirjastasid kõik ülevaatuses osalejad, välja arvatud kostja, kes keeldus neid akte allkirjastamast (tl 14-15). 01.09.2006.a. kostja vaatas hageja ettepanekul uuesti üle hageja korteri veekahjustused, kuid mingeid asjakohaseid ettepanekuid hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks kostja ei teinud.
4.16.08.2006.a. ja 04.09.2006.a. vaatas hageja korteri kahjustused üle korterite remondiala asjatundja FIE V Z , kes osutab korterite remonditeenuseid. FIE V. Z hinnapakkumisekalkulatsiooni kohaselt moodustavad kulutused hageja korteri remondiks, et taastada veekahjustuste eelne olukord, kokku 30 404 krooni (tl 16-18). Hageja selgitab, et korteri seisukord enne kahjustamist oli väga hea ja see oli hästi hoitud. Korteris oli tehtud nn euroremont. Korteri võimalikult kahjustuseelse seisundi taastamiseks on remondiala asjatundja FIE V. Z remonditööde arvestusest ja eelarvest lähtudes vaja teostada tööd ning osta materjale, mille maksumus on: Vannitoa-WC taastamiseks kulub töö ja materjali maksumuseks 9 874 krooni, magamistoa taastamiseks kulub töö ja materjali maksumuseks 5180 krooni, esiku taastamiseks kulub töö ja materjali maksumuseks 10 250 krooni ning muudeks kuludeks kulub 4100 krooni seega kokku 29 404 krooni. Hageja vähendab transpordile kuluvat summat 1000 krooni võrra sellest, mis leidis FIE V. Z .
5.11.09.2006.a. saatis hageja kostjale tähitult posti teel nõude tekitatud varalise kahju summas 30 404 krooni hüvitamiseks, millele lisas 13.08.2006.a. koostatud aktide koopiad ja FIE V. Z hinnapakkumise-kalkulatsiooni (tl 21-26). Eeltoodu tagastati hagejale 13.10.2006.a. hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu materjalid sai kostja kätte 20.09.2006.a. elektronpostiga (tl 33). Kostja nõustus maksma kahjuhüvitisena kuni 10 000 krooni. Hageja ei nõustunud sellega.
6.Hageja leiab, et kostja on tema otseses valduses asuva korteri valdamisel ja kasutamisel rikkunud vajalikku hoolsuskohustust vastavalt Hooneühistuseaduse § 11 lg 1 p-le 1, kuna kostja ei võtnud tarvitusele piisavaid abinõusid tema valduses ja -kasutuses olevas korteris üksnes tema poolt kasutamiseks ettenähtud korterisisese veetorustiku purunemise ja sellega kaasneva vee väljajooksu vältimiseks. Selle tulemusena sai hageja kahju, mis oli õigusvastane. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1p-le 7 peab kostja kahju hüvitama.
7.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et ta ei nõustu kostja väitega, et kostja tegevuses või tegevusetuses ei esine õigusvastasust ja seadusest tulenevat kohustust rikkuvat käitumist, kuna EÜ
2-06-33931/34 tellimisel ja vastavaid erialaseid teadmisi omava töövõtja poolt paigaldatud veetoru ühenduse lõhkemist ei saanud erialaseid teadmisi mitteomav kostja ette näha ega ära hoida. Ebaõige on kostja väide, et 2004.a. suvel viidi läbi EÜ Xxx elamu korterite WC ja vannitoa veetorude ja püstakute vahetus. EÜ tellimusel alusel vahetati korruseid läbivad veepüstakud, mis vastavalt Hooneühistuseaduse § 3 lg 2 järgi on hooneühistu ühiskasutuses olev seade, mis on vajalik hoone püsimiseks. Veepüstakute vahetuse käigus elamuühistu tellitud töövõtja ühendas uued veepüstakud iga korteri veetorustikuga, kuid pärast püstakut ja sulgeventiili asuv korterisisene veetorustik on korterivaldaja kasutuses olev hooneosa ja vastavalt Hooneühistuseaduse § 11 lg 1 p 1 vastutab selle korrasoleku eest hooneühistu liige, kelle kasutuses korter on. Hageja ei välista, et kostja korterisisene veetorustik oli sellises seisukorras, et seda ei olnud võimalik ühendada uute veepüstakutega ning kostja tellimusel võidi vahetada välja ka osa tema korterisisestest torudest (sealhulgas lõhkenud toru), kuid see ei vabasta kostjat selle korrashoiu kohustusest. Hageja selgitab, et 13. augustil 2006.a. vahetas kostja korteris lõhkenud veetoru välja kostja palvel ühistu santehnik V J , kellele otse kostja ka tasus. Antud asjaolu kinnitab hageja väidet, et kostja kasutuses oleva korterisisese veetorustiku korrasoleku eest vastutab kostja, mitte aga ühistu ega ka ühistu santehnik. Hageja leiab, et asjakohatu on kostja väide, et kuna temal juristina ei ole erialaseid teadmisi veetorude paigaldamise ja ühendamise töödes, siis ta ei osalenud ega pidanud osalema veetorude ühenduste paigaldamisel, ei tellinud ühendusi, ei kontrollinud ega pidanud kontrollima töid ja materjale. Hageja on seisukohal, et ta on põhjendanud objektiivselt ja põhjalikult tekitatud kahju ulatuse ning suuruse. Hageja peab vajalikuks märkida, et kostja korterist alguse saanud veeuputus ei olnud esimene kord. Viimase 6 aasta jooksul on selline veeuputus vähemalt kolmel korral juba rikkunud hageja vannitoa lae ning hageja on olnud sunnitud oma kulul tegema remondi.
8.Hageja märgib tulenevalt kostja vastusest, et vee väljajooksmine kostja korteri torust ei olnud kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. Tegemist ei olnud ootamatu ja ettenägematu loodusjõuga nagu äike, üleujutus, maavärin või muu taoline, mis ei olnud kostja mõjupiirkonnas olev asjaolu. Kahju tekkis hagejale seetõttu, et purunes kostja korteri sisemise veetoru ühenduskoht selle kulumise (korrodeerumise) tõttu ja sealtkaudu voolas välja pikema aja vältel suurel hulgal vett, mille läbijooksu tagajärjel kahjustus hageja korter. Korterisiseste veetorude ühenduskohtade kinnituste tugevuse kontrollimine oli kostja mõjupiirkonnas olev asjaolu. Kostjal oli võimalik vee läbijooksu ette näha ning kahju tekkimist ära hoida näiteks sellega, et ta oleks lisaks visuaalsele vaatlusele ka muul viisil aeg-ajalt kontrollinud ühenduskohta (või lasknud seda teha asjatundjal) või korterist lahkumisel sulgenud korterisse siseneva veetorustiku sulgeventiilid. Kostja vastuväited
9.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja väidete ja seisukohtadega. Vee läbijooksu kostja korterist allkorrusel asuva hageja ruumidesse põhjustas konkreetselt ühe painduva veetoru (sees kumm, peal peenikestest traatidest armatuur, metallotsikud) lahtimurdumine ühenduskohast. Antud kahju tekitamise küsimust ei reguleeri eraldi seadus. Seega leiab kostja, et tuleb tuvastada, kas kostja on kahju tekitamises süüdi või mitte. Kostja leiab, et tegemist on õnnetusjuhtumiga.
10.Kostja selgitab, et EÜ , Xxx elamu korterite WC ja vannitoa veetorude ja püstakute vahetus viidi läbi 2004.a. suvel. Tööde tellijaks oli EÜ ja tööde teostajaks lepingute alusel spetsiaalne vastavat tööd tegev firma ja osaliselt ühistu poolt palgatud santehnik. Kõik veetorude, ühenduste vahetamise tööd kostja korteris teostas EÜ pool tellitud vastava eriala spetsialist. See ühendus, mis paigaldati vannituppa ja mis lõhkes, paigaldas ühistu santehnik. Remondi käigus kasutati materjalidena (veetorustik, sealhulgas painduv veetorustik) vastavat standardset välismaist
2-06-33931/34 päritolu euronõuetele vastavat torustikku, mida müüakse vastavates sanitaartehnika kauplustes. Nimetatud materjali on kasutatud kõigi korterite vannitubade ja WC veetorustike ühendamisel, kostja ei ole EÜ poolt tellitud ja vastava spetsialisti poolt paigaldatud veetorustiku ühendusi ise vahetanud ega ühendanud. Vastavalt EÜ kehtestatud korrale, teostab veetorude hooldusremonti ühistu santehnik. Antud juhul kostja, olles hariduselt jurist, ei oma erialaseid teadmisi veetorude paigaldamise ja ühendamise töödes, ta ei osalenud ega pidanud osalema veetorude ühenduste paigaldamisel, ei tellinud ühendusi, ei kontrollinud ega pidanud kontrollima ega omanud vastavaid teadmisi tööde ja materjali kvaliteedi kontrollimiseks - kõik need tööd tellis EÜ . Kostja on seisukohal, et EÜ tellimisel ja vastavaid erialaseid teadmisi omava töövõtja poolt paigaldatud veetoru ühenduse lõhkemist ei saanud erialaseid teadmisi mitteomav kostja ette näha ega ära hoida. Kostja leiab, et tal puudus kohustus sulgeda korterist lahkumisel igakordselt korterisse siseneva vee kraan. Vee läbijooks toimus 2 tunni jooksul. Kostja seisukohal, et korterist väljasviibimist ei saa vaadelda kostja õigusvastase käitumisena või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisena.
11.Õnnetusjuhtumi päeval teostasid pooled hageja korteri ülevaatuse, kuid seejuures ei teostatud selle esialgse olukorra taastamisremondi maksumuse hindamist rahalises vääringus. Taoline hindamine on poolte poolt ühiselt või poolte poolt ühiselt aktsepteeritud hindaja poolt tegemata. Korteri remondi kalkulatsioon on tehtud, siis, kui korter ei olnud veel ära kuivanud. Peale kuivamist on võimalik hinnata tegelike kahjustuste ulatust. Kostja leiab, et kahju hüvitamise summa suurus ei ole piisavalt ja veenvalt tõendatud. Ei ole tõendatud, et nimetatud rahalised kulutused on tingimata vajalikud selleks, et taastada esialgne olukord. Ka ei ole üheselt mõistetavalt ja vaieldamatult tõendatud esialgne olukord. Kostja leiab, et tema ei ole antud olukorras süüdi, kuid näidates üles head tahet ja soovides säilitada naabritega normaalseid suhteid, on kostja nõus hüvitama tagastamatu abina 10 000 krooni.
12.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et kostja ei ole ise teinud veetorude väljavahetamist ja nende remonti ega ole nimetatud tööde tegemiseks kasutanud ebapädevaid isikuid. Veetorude hooldust on teinud ühistu santehnik. Hageja väidab, et rauast otsikutega veetoru vajab kontrolli ja vahetust 1 -2 aasta jooksul, ja et nimetatule juhtis tähelepanu ka santehnik V J . Kostja ei nõustu eeltooduga, kuna santehnik ei ole kostjale väitnud, et veetoru vajab vahetamist iga 1-2 aasta pärast. Juba taoline väide on liialt ebamäärane, sest on arusaamatu, kas veetoru (see on otsikuga komplektne ega ole üks teisest lahutatav) tuleb kohustuslikult vahetada 1 aasta järel või siiski 2 aasta järel; ka ei ole veetoru kontroll ja vahetus üks ja sama mõiste. Kontrolli on kostja teostanud pidevalt visuaalse vaatlusega, kuid ettenägemata asjaolusid ei saa välistada. Kohtuotsuse põhjendus
13.Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused, tunnistaja ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega.
2-06-33931/34 Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib lt siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
16.Vastavalt Hooneühistuseadus § 1 lg 1 hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone (edaspidi kinnisasi) omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade kasutust. Hooneühistuseadus § 2 lg 2 kohaselt hooneühistu liikmel on õigus kasutada teisi isikuid välistavalt hooneühistule kuuluvat ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa, mis on temale kasutamiseks kindlaks määratud hoonejaotusplaanis (liikme kasutuses olev hooneosa). Vastavalt Hooneühistuseadus § 3 lg 1 sätestab, et hooneühistu liikme kasutuses olev hooneosa on hoonejaotusplaanis temale kasutamiseks kindlaksmääratud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kinnisasja ning ühistu teise liikme õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Vastavalt Hooneühistuseadus § 11 lg 1 p 1 hooneühistu liige on kohustatud hoidma korras kasutuses olevat hooneosa ning seda hooneosa ja ühiskasutuses olevaid kinnisasja osi kasutades hoiduma tegevusest, mille toime ühistu teistele liikmetele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
17.Vaidlust ei ole, et 13.08.2006.a. toimus Tallinnas, Xxx korteris nr 7 veeavarii, mille tagajärjel said kannatada samas majas korterid nr 4 ja nr 1. Veeavarii põhjuseks oli painduva toru otsik (sees kumm, peal peenikestest traatidest armatuur, metallotsikud) lahtimurdumine ühenduskohast, mis ühendab vannitoas asuvat korterisisest veetorustikku WC ruumis asuva WC-potiga (loputuskastiga). Veeavarii kohta koostati akt, mille allkirjastasid EÜ juhatuse liige E M , EÜ santehnik V J , kostja, hageja esindaja H V ja korteri nr 1 valdaja I V (tl 12-13). Samuti koostati akt korteri nr 4 kahjustuste kohta veeavarii tagajärjel, millele kostja keeldus alla kirjutamast (tl 14-15). Akti kohaselt said hageja korteris kannatada vannituba, esik, magamistuba ning sein elutoa ja vannitoa vahel. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et veeavarii tagajärjel on hageja saanud kahju, mis on visuaalselt nähtav ka kohtule esitatud fotodel (tl 19-21). Eeltoodut kahju olemasolu kinnitab ka oma ütlustega tunnistaja E M .
18.Vaidlus on selles kes vastutab hagejale põhjustatud kahju eest ja kas kostja tegevuses või tegevusetuses esineb õigusvastasus ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. Vastavalt EÜ põhikirja p-le 21 4) on ühistuliige kohustatud kinni pidama sanitaar-tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest oma korteris (tl 34-43). Tunnistaja EÜ juhatuse liige E M ütlustest selgus, et vastavalt EÜ kehtestatud korrale, teostas korterit läbiva veepüstikute
2-06-33931/34 hooldusremonti ühistu santehnik, kuid korteri siseste vee- ja kanalisatsioonitorustiku hooldus lasus elamuühistu liikmel endal, kellel oli vaba valik keda kutsuda remonttöid teostama. Kohus leiab, et eeltoodu on kooskõlas Hooneühistuseaduse § 3 lg 3 ja § 15 lg 2 p 2 sätestatuga, et ühistu teostab ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrapärast korrashoidmist, kuid kasutuses olevate hooneosade ja seadmete korrapärast korrashoidmist peab teostama iga ühistu liige ise tema kasutuses olevas korteris. Eeltoodu ei tähenda seda, et iga ühistu liige pidi omama eriteadmisi ja oskusi vee- ja kanalisatsioonitorustiku remonttööde tegemiseks tema kasutuses olevas korteris. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostjal lasub hoolsuskohustus hoida oma korteris olev vee- ja kanalisatsioonitorustik korras. Eeltoodut kohustab Hooneühistuseaduse § 11 lg 1 p 1. Eeltoodu eeldab korteris asuvate seadmete, mille purunemine võib põhjustada kolmandate isikute vara kahjustamist, regulaarset kontrolli. Juhul kui korteri valdajal puuduvad vastavad oskused selleks, siis tuleb oma rahaliste vahendite arvel leida vastava ala spetsialist. Kohus soovib rõhutada, et kolmandad isikud ei saa käia kostja korteris teostamas kontrolli kas korteri sisesed seadmed on korras või ei. Samuti ei saa kolmandad isikud määrata kust, millise firma ja hinnaga seadmeid kostja oma korterisse paigaldab. Kohus leiab, et eluruumi kasutamine ei tohi minna vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Vannitoas toru purunemine, mille tagajärjel kahes korterites veeuputus on ilmselget vastuolus seaduse ja kolmanda isiku õigustatud huvidega. Eeltoodu annab alust väita, et kostja tegevus oli vastuolus Hooneühistuseaduse § 11 lg 1 p-ga 1, kuna kostja ei võtnud tarvitusele piisavaid abinõusid tema valduses ja -kasutuses olevas korteris üksnes tema poolt kasutamiseks ettenähtud korterisisese veetorustiku purunemise ja sellega kaasneva vee väljajooksu vältimiseks. Seega tegemist on õigusvastase käitumisega, mistõttu on ka kahju tekitatud õigusvastaselt. Hoolsuskohustuse järgimine oleks välistanud kahju tekkimise hagejale. Seega kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusetusega.
19.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hagejale tekitatud kahju suurus on võrreldav kulutustega, mida on vaja teha rikutud asja endisesse olukorda viimiseks. Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. FIE V. Z 08.09.2006.a. koostatud hinnapakkumise-kalkulatsiooni kohaselt on kostja korteris toimunud vee läbijooksu tagajärjel hageja korteri kahjustused järgmised: Vannituba-WC: lae kipsplaadid on täielikult kahjustatud ja kuuluvad väljavahetamisele, ukse alaosa, uksepakk ja ukseliistud paisunud (pundunud) ja kõverdunud, torukarp paisunud ja värv eemaldunud, püstikukarbi seinad paisunud ja nurkades plaadivahed, püstikukarbi ja põranda kahhelplaatide vahed määrdunud läbijooksnud vee tõttu. Magamistuba: läbi lae, vannitoa-WC ruumi seina ja magamistoa seina ühenduskohas laega, mööda elektrijuhtmestiku kanalit jooksnud vee tõttu märgunud tapeet on pärast kuivamist ülaosas lahti tulnud, tapeet on plekiline. Kogu magamistoa tapeet kuulub väljavahetamisele. Esik (vahekoridor magamistoa ja vannitoa-WC ees): läbi vahekoridori lae toimunud vee läbijooksu tagajärjel on riknenud vahekoridori kipsplaatidest lagi, seinte ülaosa värv ja alaosa tapeet on rikutud. Kahjustatud on laminaatparkett esikus vannitoa-WC ruumi ukse ja seina piirkonnas (pundunud). Vahekoridori parkett kuulub välja vahetamisele. FIE V. Z hinnapakkumise-kalkulatsiooni kohaselt moodustavad kulutused hageja korteri remondiks, et taastada veekahjustuste eelne olukord, kokku 30 404 krooni (tl 16-18). Hageja vähendas nimetatud summat 1000 krooni võrra.
Kohus on seisukohal, et ei ole alust kahelda hinna pakkumise teinud isiku FIE V Ž , kes tegeleb remondi- ja veoteenuste osutamisega alates 1998.a., pädevuses. Kohus leiab, et korteri kahjustuste likvideerimiseks nõutud 29 404 krooni on mõistlik suurus võttes arvesse kahjustuste ulatust, mida iseloomustab lisaks kalkulatsioonile ka toimikus olevad pildid, vajalike tehtava tööde mahtu ja
2-06-33931/34 ehitusmaterjali hinda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust arvata, et endise olukorra taastamiseks kulub väiksem summa kui hageja nõuab. Kostja ei ole taotlenud ekspertiisi määramist kahjude kindlaks tegemiseks. Kostja nõustumine maksta 10 000 krooni on ebapiisav. Endise olukorra taastamine 10 000 krooni eest on kostja subjektiivne hinnang. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.