Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tegi 14.11.2007 määrusega võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik vaidles 28.11.2007 vastu. 03.12.2007 andis Pärnu Maakohus OÜ ME Holding avalduse üle hagimenetlusse. OÜ ME Holding esitas 03.01.2008 hagi, milles palus Olga Vidrikult välja mõista võla 295 krooni ja viivise määras 0,5 % päevas. 02.04.2008 seisuga palus hageja kostjalt välja mõista 591,48 krooni, sellest põhivõlg 295 krooni ja viivis ajavahemiku 15.09.2007 kuni 02.04.2008 eest 296,48 krooni. Hageja tugines VÕS § 76 lg-le 1, § 108 lg-le 1, §-le 113, § 128 lg-le 3 ja § 635 lg-le 1. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 14.09.2007 auto pukseerimise teenuse, kuid hiljem taganes lepingust ühepoolselt ja jättis väljakutsetasu maksmata. Leping sõlmiti ja lepingust taganeti sidevahendi abil, s. o telefoni teel. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Lepingu sõlmimisel teatas hageja kostjale, et tellimust annulleerida ei saa. Teenuse osutamine algas hageja puksiirauto väljasõitmisega parkimiskohast ja lõppes puksiirauto tagasisaabumisega parkimiskohta. Teenuse hinnaks leppisid pooled kokku 250 krooni, millele lisandub 8 krooni iga läbitud kilomeetri eest ja käibemaks. Enne puksiirauto kohalejõudmist kostja taganes lepingust, mistõttu hageja nõuab kokkulepitud väljakutsetasu (250 krooni + käibemaks 18 %). Hageja esitas kostjale 14.09.2007 arve nr 124/07, milles nõudis puksiirauto väljakutsetasu 250 krooni tasumist koos käibemaksuga ning viivist võla tasumisega viivitamise eest arvel näidatud määras 0,5 % päevas. Hagiavalduse kohaselt on kostjal soodsam tasuda arvel näidatud viivist kui võlaõigusseadusest tulenevat viivist seadusjärgses määras, mis on kõrgem. Kostja keeldus arve tasumisest, mistõttu hageja esitas nõude kohtusse. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Vastuväidete kohaselt kostja ei ole hagejalt kirjeldatud teenust saanud, mistõttu keeldub selle eest maksmast. Kostja võttis omaks, et tellis 14.09.2007 sõiduauto pukseerimise oma elukohast xxxxxx Xxxxx xxxxx xxx remonditöökotta. Pooled sõlmisid lepingu hagis näidatud hinnaga 14.09.2007 kell 14.03, kusjuures hageja lubas, et puksiirauto saabub poole tunni jooksul. Kell 14.55 vastas hageja kostja abikaasa telefonikõnele, et puksiirauto tuleb lähemal ajal, kuigi hageja autojuhi kohtule esitatud seletuskirja kohaselt oli auto sattunud kell 14.40 liiklusummikusse ja autojuht oli tööandjat sellest koheselt informeerinud. Kell 15.34 ei olnud puksiirautot saabunud ja kostja taganes lepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1 ja 4 alusel. Kostjalt ei saanud oodata enam antud tingimustel lepingu täitmist, kuna tal oli alus arvata, et reedesel päeval ei jõua ta tööaja vältel muidu autot remonditöökotta viia. Seega tellis kostja auto pukseerimise teiselt teenuseosutajalt ning ta oli selleks õigustatud. Hageja viivisenõue on alusetu, kuna pooled ei ole viivises kokku leppinud. Kui kostja tunnistaks võlga hageja ees, oleks viimasel õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 alusel VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras, s. o 11 % aastas ehk 0,03 % päevas, mitte 0,5 % päevas. Antud asjaoludel nii põhivõla kui viivise nõudmine on alusetu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus jättis hagi 03.06.2008 otsusega täielikult rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise aluseks olid järgmised õigusnormid: TsÜS § 84 lg 1, § 92 lg 1, 2 ja § 95 ning VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 113, § 116 lg 1 ja lg 1 [peab olema lg 2] p 1 ja 4, § 128 lg 3 ning § 635 lg 1. Pärnu Maakohus tegi 12.06.2008 täiendava otsuse, millega jättis menetluskulud täielikult hageja OÜ ME Holding kanda, tuginedes TsMS § 168 lg-le 1.

2(6)

Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmis kostja sidevahendi kaudu hagejaga tehingu tehnikarikkega auto pukseerimiseks kostja elukohast Xxxxx xxxxx xxx xxxxxx remondikohta Rohelisel tänaval Pärnus 14.09.2007 kell 14.01, kuid kuna hageja kostjaga kokkulepitud ajaks tehingut ei teostanud, siis samal päeval kell 15.34 tühistas (loobus, annulleeris) kostja pooltevahelise tehingu ühepoolselt. Hageja viis kostja pooltevahelist tehingut teostades eksimusse, viivitades oluliselt tehingu täitmisega, pannes kostja teadmatusse ning põhjuseta ootama. Kui hageja 1 tunni 40 minuti pärast soovis tehingut tühistada, siis hageja teatas talle, et tühistab tehingu, kuna puksiirauto ei sõitnudki välja tehingut täitma. Eeltoodu on tõendatud tunnistaja J. V.u ütlustega (tl 58). Tegelikult hageja tehingut ei tühistanud, vaid esitas kostjale arve. Seega tulenevalt TsÜS § 92 lg-st 1 lõi hageja kostjale ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kinnitades korduvalt vastuseks kostja järelepärimistele, et puksiir tuleb poole (kolmveerand) tunni pärast, millist tehingu teostamise tähtaega hageja ei kindlustanud. Kostjal on võimalik oma väiteid tema eksimusse viimise kohta hageja poolt tõendada telefonikõnede eristusega, millisele tõendile osundas kostja oma esimeses vastuses, kuid ekslikult ei lisanud seda vastusele. Hiljem puudus kostjal tõendi esitamise võimalus menetlusnormide tõttu. Ka hageja esitatud kirjalikul tõendil, arvel nr 124/07 viidatakse kostja osundatud kellaajale. Puksiirautot juhtinud hageja töötaja oma seletuskirjas kinnitab, et sai tellimuse täitmiseks kell 14.05, samas seletuskirjas väidetakse, et sõiduks kulus 45 minutit, kuid Papiniidu sillale jõudis kell 14.40, mitte kell 14.50 (14.05+45). Kuna sillal oli toimunud avarii, jäi puksiirauto ummikusse. Kui kaua seetõttu oli teenuse osutamine peatunud, ei ole teada. Kostja väitel kell 15.34 polnud ta veel hagejalt tellitud teenust saanud. See on liiga pikk aeg tulenevalt sellest, millist informatsiooni sai kostja hagejalt. Seega tulenevalt TsÜS § 92 lg-st 2 ei oleks keegi kasutanud hageja puksiirteenust, kui seda teenust oleks pidanud ligi 2 tundi tänava ääres ootama Hageja väidete osas, mis puudutab tehingu sõlmimist ja tasu, puudub vaidlus. Tõendamata on hageja poolt tellimuse täitmise aeg. Puksiirauto juhi seletusest teenuse osutamise asjaolude kohta selgub, et puksiirauto üldse ei jõudnud sihtkohta (tl 47). Samuti on tõendamata asjaolu, miks hageja kostja poolt tellimusest loobumist vastu ei võtnud, miks hageja tehingu sõlmimise eelduseks olnud ajalist tähtaega ei täitnud, samuti miks hageja eksitas kostjat, teades, et puksiir asub teises paikkonnas ja niikuinii kokkulepitud ajaks kohale ei jõua, ning teades, et puksiiri liikumine on takistatud, ei teavitanud sellest kostjat. Oma vastuses kostja kinnitab, et tema tahe oli tehing ühepoolselt tühistada ning lepingust taganeda, millest teavitas hagejat kell 15.34 (tl 51). Eeltoodust lähtuvalt leidis kohtu arvates tõendamist, et kostja võis hagejaga sõlmitud lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 ning lg 1 p 1 ja 4 alusel. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, seega tuleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu 03.06.2008 otsuse täies ulatuses ja saata tsiviilasi samale esimese astme kohtule uueks arutamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Hageja palub jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Apellant ei vaidlusta asjaolu, et 14.09.2007 sõlmisid pooled sidevahendi abil võlaõigusliku tehingu, mille kohaselt hageja kohustus kostja sõiduauto transportima kostja elukohast XXXXXX Xxxxx xxxxx xxx remonditöökotta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti leidnud, et

3(6)

hageja viis kostja tehingut teostades eksimusse. Esimese astme kohus kohaldas vaidluse lahendamisel ebaõigesti TsÜS § 84 lg 1 ja § 92 lg 1, kuna tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oma tahtliku tegevusega tehingu sõlmimisel oleks loonud kostjale ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Tehingu tühistamise tuvastamine on vastuolus tsiviilasjas kogutud tõenditega, kuna kostja on vastuses hagile ühemõtteliselt tunnistanud, et tal oli hagejaga lepinguline suhe, kuid teenuse osutamise teatud ajahetkel kostja loobus teenusest ning tellis puksiirauto teiselt teenuseosutajalt. Seega eksimust tehingu tingimustes pooltel ei esinenud. Hageja jääb esimese astme kohtus esitatud seisukoha juurde, et teenuse osutamine algas puksiirauto väljasaatmisega ning tal on õigus väljakutse eest tasu saada. Maakohus on täiesti paljasõnaliselt, tõendeid analüüsimata seadnud kaevatavas otsuses kahtluse alla veoteenuse osutamise. Hageja väitel ei saaks ta kohtu väidetud viisil teenust osutades (s. t tegelikult lubatud teenust osutamata jättes) tegutseda juba alates 2003. aastast veoteenuste turul. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 05.02.2008 arvamuses (tl 31) kostja võttis vähemalt osaliselt hagi õigeks ja oli nõus hagejale tasuma 397 krooni. Samuti on kohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja soovis täitmisel olevat tehingut tühistada. Eeltoodud asjaolu on kohus tuvastanud tunnistaja J. V.u ütluste alusel, kes ei saanud olla teadlik veoteenuse osutamisest. Hageja töötaja Veljo Kiidemani seletuskirjast nähtub, et hageja tegi kõik temast sõltuva teenuse osutamiseks ning ei saanud teenuse osutamist lõpule viia temast mitteolenevatel põhjustel, kuna kostja loobus tellimusest. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et teenuse osutamise tähtajaks oli kokku lepitud pool tundi alates tellimuse vastuvõtmisest, kuna hageja andis orienteeruva teenuse osutamise aja. Teenuse osutamise aeg pikenes hageja tahtest sõltumatu objektiivse asjaolu tõttu, milleks oli ootamatu liiklustakistus Papiniidu sillal Pärnus. Kohus ei arvestanud antud asjaoluga ega teiste kostja esitatud asjaolude ja tõenditega (autojuht Veljo Kiidemani seletuskiri), vaid rajas otsuse kostja paljasõnalistele väidetele, mille kohta viimane ei olnud tõendeid esitanud. Nimelt viitab esimese astme kohus kohtuotsuse järelduste alusena telefonikõnede eristusele, mida kostja oleks võinud tõendina esitada kuid tegelikult ei esitanud. Seega rajas kohus otsuse väidetavatele kostja tõenditele, mida tsiviilasja materjalide juurde ei ole võetud, ning jättis arvestamata hageja tõendid ja seisukohad, rikkudes sel viisil poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on piisavaks aluseks asja tagasisaatmiseks esimese astme kohtusse uueks arutamiseks. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et OÜ ME Holding apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud ei anna alust Pärnu Maakohtu 03.06.2008 otsuse tühistamiseks ja asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks, mistõttu apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud õiguslikud järeldused (eksimus tehingu täitmisel) on kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Kostja leiab, et kuna hageja viitab apellatsioonkaebuses tõendile, mille kostja soovis tugineda esimese astme kohtu menetluses, kuid ekslikult ei esitanud seda tõendit kohtule – tunnistaja J. V.u mobiiltelefonilt 14.09.2007 tehtud telefonikõnede eristus–, siis on kostjal õigus taotleda ringkonnakohtult antud tõendi vastuvõtmist apellatsioonimenetluses. Kostja taotles nimetatud tõendi vastuvõtmist kohtuistungil, kuid esimese astme kohus jättis taotluse lahendamata. Kostja kinnitab, et ta vaidles esimese astme kohtu menetluses hagile täies ulatuses vastu. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsuse lõppjäreldus on õige, kuid otsuse põhjendav osa kuulub osalisele tühistamisele.

4(6)

Vaidlus puudub selle üle, et pooltevaheline võlaõiguslik suhe tuleneb töövõtulepingust. Maakohus tuvastas, et kostja tellis 14.09.2007 kell 14.01 hagejalt sidevahendi kaudu puksiirteenuse tehnikarikkega auto viimiseks remonditöökotta ning sama päeva kella 15.34 ajal taganes lepingust. Poolte vahel tekkis vaidlus selles, kas puksiirauto väljasõidu korral peab kostja tasuma tasu või mitte. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et ainuüksi asjaolu, et puksiirauto sõitis välja, ei saa olla aluseks teenuse eest tasu nõudmiseks. Tasu saab nõuda osutatud teenuse eest. Antud tsiviilasjas hageja kostjale teenust ei osutanud. Toimikus olevatest tõenditest ilmneb, et hageja lepingulist kohustust kokkulepitud ajal ei täitnud, seega rikkus lepingut. Kostja vastuväidetel ta taganes lepingust. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingust taganemisel on kostja viidanud VÕS § 116 lg 2 p-le 1 ja 4. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hageja väidetel puksiirauto sattus liiklusummikusse, mida nad ette ei näinud, mis võib olla aluseks VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi lepingust taganemisest keeldumiseks. VÕS § 116 lg 2 p 4 alusel oluliseks lepingurikkumiseks on kohustuse rikkumine, mis annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi edaspidi. Kolleegiumi arvates antud asjaolu olemasolu leidis tõendamist. Oluline on, mis otstarbeks teenus telliti ja millisel ajal pidi hageja puksiirteenust osutama. Kostja huvi oli saada puksiirteenust kokkulepitud ajal, mida hageja ei taganud, ning kostjal oli alus arvata, et hageja oma kohustust ei suuda täita ning sõiduki remonditöökotta viimine samal päeval võib osutuda võimatuks. Poolte väited kokkulepitud teenuse osutamise ajas on erinevad, kostja väidetel auto äravedu pidi toimuma 30 minuti jooksul, hageja väidetel pidi see toimuma 45 minuti jooksul, kui ei teki tõrget (t.lk.38). Toimikus olevate tõendite kohaselt hageja puksiirauto ei jõudnud kohale ka 1 tunni 30 minuti jooksul, mis on ka hageja väidetud ajast tunduvalt hilisem aeg. Kostja vastuväidetel ta helistas korduvalt hagejale, et teada saada, millal puksiirauto saabub, kuid vastuseks anti korduvalt ebamääraseid vastuseid. Vastustaja vastusele lisatud kõneeristusest ilmneb, et telefonil XXXXXXXX helistati hagejale 14.09.2007 kell 14.01, 14.03, 14.55 ja 15.34. Kolleegium peab vajalikuks nimetatud dokumentaalne tõend vastu võtta. Kõneeristusele viitas kostja vastuses, kuid jättis tõendi esitamata. TsMS § 392 lg 1 p 4 kohaselt tulnuks maakohtul eelmenetluses juhtida sellele kostja tähelepanu. Korduvast helistamisest hagejale kinnitas nii kostja kui ka tunnistaja J. V. oma ütlustes (t.lk.58). Apellandi väidetel maakohtu viide TsÜS § 92 lg-le 1 ja § 84 on põhjendamatu. Kolleegium nõustub apellandiga, sest kostja on vastuväidete kohaselt taganenud lepingust, mitte selle tühistanud TsÜS § 92 alusel ega lugenud tehingu tühiseks. Lepingust taganemisel ja lepingu

5(6)

tühisusel on erinev õiguslik tähendus. Seega otsuse põhjendavas osas olev tehingu tühisuse ja eksimuse käsitlus on ekslik ning selles osas tuleb kaevatava otsuse põhjendav osa tühistada. Apellandi väidetel ei ole maakohus arvesse võtnud, et kostja tunnistas hagi osaliselt ning selles ulatuses tulnuks hagi rahuldada. Õige on, et 05.02.2008 esitatud vastuses kostja oli nõus maksma 397 krooni, et mitte „oma närve kulutada“, kuid hageja poolt toodud asjaoludega ta nõus ei olnud. 02.04.2008 hageja suurendas nõuet ning kostja ei tunnistanud hagi täies ulatuses. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks osaliselt. Menetluskulude jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Reet Allikvere

Mare Merimaa

Malle Seppik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.