Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et poolte vahel olid sõlmitud hageja viidatud lepingud. Hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi ning seetõttu ütles kostja lepingu üles. Nimelt oli hageja valve all oleval objektil aadressil xxx 16.09.2007.a. viibinud turvatöötaja joobes. Samuti toimus hageja valve all oleval objektil Xxx13.10.2007.a. vargus. Vargusega tekitati kahju kostjale 47 600 krooni. Peale seda saatis kostja hagejale kirja, milles teatab, et ütleb lepingud üles ning teatas kahjust, mille hageja oli kostjale oma tegevusega tekitatud. Kostja on seisukohal, et lepinguline suhe hagejaga lõppes septembris 2007.a. Augustis 2007.a. oli hageja turvatöötaja kahjustanud korteri seinu aadressil Tallinn, xxx. Nimetatud turvatöötaja tegevusega tekitati kostjale kahju summas 7600 krooni. Täpsustatud vastuse kohaselt on hageja tekitanud kostjale kahju summas 99300 krooni. Antud summa kujutab endast varastatud esemete väärtuse ja hageja kahjustatud korteri Xxx remondikulude summas: pinnasetihendaja väärtusega 30 000 krooni varastati 2006.a. oktoobris, segumasin väärtusega 300 krooni varastati 2007.a. jaanuaris, parkett väärtusega 47 200 krooni varastati joobeseisundis valvuri valveajal ja avastati 20.09.2007.a., puhur väärtusega 11 500 krooni vargus avastati 19.10.2007.a., Xxx remondikulu 7 600 krooni. Hageja tasaarvestab oma nõude kostja vastu summas 99 300 krooni, hageja nõudega summas 159 618 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 02.08.2006.a. vallas-ja kinnisvara mehitatud valve lepingu nr MHL-0307 (tlk 20-32) mille kohaselt kohustus hageja organiseerima ja teostama lepingu kehtivuse perioodil vallas- ja kinnisvara valve kostja objektil aadressil Vabaduse pst. 181. Samuti sõlmisid pooled 02.02.2007.a. vallas-ja kinnisvara mehitatud valve lepingu nr MHL0325 (tlk 7-19) mille kohaselt kohustus hageja organiseerima ja teostama lepingu kehtivuse perioodil vallas- ja kinnisvara valve kostja objektil aadressil Rebase 2D. Nimetatud lepingute alusel esitas hageja kostjale 30.09.2007.a. arve summas 38 338,20 krooni (tlk 33) valveteenuse eest Xxx ajavahemikul 01.09.2007.a.-30.09.2007.a., 31.10.2007.a. arve nr 115054 summas 38 833,80 krooni (tlk 34) valveteenuse eest aadressil Vabaduse pst. 181 ajavahemikul 01.10.2007-31.10.2007.a., 31.10.2007.a. arve nr 115055 summas 44 356,20 krooni (tlk 35) valveteenuse osutamise eest ajavahemikul 01.10.2007.a.-31.10.2007.a., 30.11.2007.a. arve nr 117535 summas 17 770,80 krooni (tlk 36) valveteenuse osutamise eest ajavahemikul 01.11.2007.a.-14.11.2007.a. ja 30.11.2007.a. arve nr 117536 summas 20 319,60 krooni (tlk 37) valveteenuse osutamise eest ajavahemikul 01.11.2007.a.-14.11.2007.a. Kostja on väitnud, et ta ütles hagejaga sõlmitud lepingu üles ning kuigi hageja valveteenust ei osutanud jätkas ta arvete väljastamist. Asja materjalidele lisatud 19.10.2007.a. lepingu lõpetamise teatise (tlk 97) kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud lepingud üles alates 26.10.2007.a. Hageja väidetel ei ole kostja lepingut üles öelnud, kostja esitatud ülesütlemisteadet ei ole ta enne kohtumaterjalide juurde esitamist saanud.

Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel sõlmitud lepingud öeldi kostja poolt üles 19.10.2007.a. teatega Nimelt on lepingu ülesütlemine ühepoolne, vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis lõpetab tulevikku suunatult kestvuslepingu. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja tegi oma tahteavalduse 2007.a. hagejale teatavaks. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja ütles lepingud üles kehtivalt. Kuna asja materjalidele lisatud tõenditest nähtub, et veel 07.11.2007 (tlk 82) ja 12.11.2007.a. (tlk 83) suhtlesid pooled tehnilise valve korraldamise küsimustes, siis on kohtu arvates kaheldav, kas kostja oma 19.10.2007.a. teadet üldse hagejale teatavaks teha soovis. Asja materjalidest nähtub, et kostja väidetel on hageja tekitanud kostjale kahju. Kahju on tekkinud seetõttu, et hageja poolt valvatavatelt objektidelt on kaduma läinud kostjale kuulunud vara. Lõpliku kirjaliku seisukoha järgi (tlk 103) on hageja tekitanud kostjale kahju sellega, et hageja valvatavalt objektilt läks kaduma pinnasetihendaja summas 30 000 krooni, segumasin väärtusega 3 000 krooni, parkett väärtusega 47 200 krooni, puhur väärtusega 11 500 krooni. Kostja on tasaarvestanud hageja nõude kostja kahju nõuetega hageja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kohus osutab, et kuna kostja väidete kohaselt lõppes pooltevaheline lepinguline suhe septembris 2007 (tlk 56) on kostja poolt tehtud tasaarvestus (tlk 103) tingimuslik. Sisuliselt on kostja teinud tasaarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et kostja poolt lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv. Seega on kostja poolt tehtud tasaarvestus tingimuslik ja VÕS § 198 järgi tühine. Kohus peab siiski vajalikuks käsitleda kostja väiteid temale hageja poolt tekitatud kahju suhtes. Lõpliku kirjaliku seisukoha järgi (tlk 103) on hageja tekitanud kostjale kahju sellega, et hageja valvatavalt objektilt läks kaduma pinnasetihendaja summas 30 000 krooni, segumasin väärtusega 3 000 krooni, parkett väärtusega 47 200 krooni, puhur väärtusega 11 500 krooni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal kahju hüvitamise nõude eeldusena tõendada, et hageja on oma lepingulist kohustust rikkunud ning see rikkumine on põhjustanud kahju. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja kohustuse rikkumist ega sellest tulenevalt ka põhjuslikku seost. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja väited asjade kadumise asjaolude kohta ja asja materjalidele lisatud tõendid asjade kadumise kohta vasturääkivad. Nii nähtub asja materjalidele lisatud kostja kirjast (tlk 79), et 14.10.2007.a. toimus ehitustööriistade ja agregaatide vargus objektil aadressiga xxx. Kohus osutab, et nimetatud kirjas ei ole märgitud millised ehitustööriistad ja agregaadid kaduma läksid, seejuures on asjade kadumisest teatatud 12.11.2007.a. Asjas ei toeta nimetatud kirjas väidetut mitte ükski teine tõend. Tunnistaja T O

ütluste kohaselt läks pinnasetihendaja kaduma 2006.a oktoobris ja segumasin 2007.a. jaanuaris, parkett läks tunnistaja ütluste kohaselt kaduma 2007.a. septembris ja soojapuhur 19.oktoobril 2007.a. Samas nähtub asja materjalidele lisatud sama tunnistaja kirjalikust avaldusest (tlk 59), et soojapuhur läks kaduma hoopis 13.10.2007.a. ning nimetatud, 19.10.2007.a. kirjutatud, avalduses pole sõnagi sellest, et 14.10.2007.a. on toimunud ehitustööriistade ja agregaatide vargus kahjusummaga 59 509 krooni, nagu on väitnud kostja (tlk 79). Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.1. järgi (tlk 22) kahju suuruse kindlaksmääramiseks moodustab kostja komisjoni, kuhu kuulub hageja esindaja. Materiaalse kahju suuruse kohta koostatakse kirjalik akt, millele kirjutab alla ka hageja esindaja. Võimalikud poolte erimeelsused fikseeritakse aktis. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja poolte vahel sõlmitud lepingu p.3.1. järgis, tõendamist ei ole leidnud ka see, et ta teatas asjade kadumisest politseile. Tunnistaja T O ütlustest nähtub küll, et peale asjade kadumise avastamist teatas ta sellest kostja seaduslikule esindajale, kuid asjas ei ole veenvalt tõendamist leidnud poolte kokkulepe, mille kohaselt hüvitab kadunud asjade väärtuse kostjale hageja. Kuna peale väidetavat asjade kadumist jäi välja selgitamata millistel asjaoludel asjad kaduma läksid, poolte kokkulepe kahju hüvitamise kohta aga tõendamist leidnud ei ole, siis leiab kohus, et kostja ei ole suutnud tõendada kahju hüvitamise nõude eelduseks olevat kohustuse rikkumist hageja poolt. Hageja on esitanud arved turvateenuse osutamise eest kostjale kuni 14.11.2007.a. Hageja selgituste kohaselt sõlmiti hageja ja AS F I vahel turvateenuse osutamise leping samade objektide suhtes 15.11.2007.a. Seega lõppesid pooltevahelised lepingud 14.11.2007.a. Poolte vahel sõlmitud lepingute p.2.2.9 järgi kohustus kostja tasuma hagejale saadud teenuse eest. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väited lepingu lõppemisest septembris 2007.a. ja hageja poolt kahju tekitamisest, siis leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 159 618,60 krooni VÕS § 76 lg 1 järgi.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.