Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse avalikult teatavaks
29. oktoober 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-23206
Tsiviilasi
LOÜ hagi OÜ M vastu 19 500 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja LOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja esindaja I T Kostja OÜ M (registrikood xxx asukoht xxx) Kostja esindaja Irina Reva 29. september 2008
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 13 467 (kolmteist tuhat nelisada kuuskümmend seitse) krooni ja 32 senti. Hagi jätta rahuldamata 6032,68 krooni suuruses summas. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). Hageja nõue 10.06.2008 esitas OÜ L(edaspidi hageja) hagi OÜ M (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.11.2007 Juriidilisele isikule õigusliku abi osutamise teenuste lepingu (t lk 9). Vastavalt eeltoodud lepingule ja lisale nr 1 „Arvelduste kord“, kohustus hageja osutama õigusliku abi lepingus ettenähtud hulgal ja tingimustel ning kostja kohustus tasuma hagejale osutatud teenuste eest. Hageja
juhindus lepingu täitmisel selle tingimustest ja korraldas kõik oma toimingud vastavalt oma kohustustele. Kostja ei täitnud oma kohustust hagejale osutatud teenuse eest tasumisel ega juhindunud headest kavatsustest hageja suhtes. Lähtudes VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundit), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Lepingu 07.11.2007 allkirjadega aktsepteerib kostja poolte vahelist kokkulepet teenuste osutamiseks hageja poolt ning väljendab tahet lugeda ennast kohustatuks sõlmitud lepinguga ja tunnistab poolte vahelise võlasuhte olemasolu. Kostja ei ole teatanud hageja kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest. Hageja peab seda kostja poolseks kohustuste rikkumiseks, mis väljendus võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmises. Kostja tekitas hagejale oma pahauskse kohustuste täitmise tagajärjel kahju summas 15 000 krooni. Kohustuslikuks vastutustingimuseks nii täieliku kui osalise õigusrikkumise puhul on juriidiliselt tähenduslik põhjuslik seos tekitaja käitumise (tegevuse või tegevusetuse vormis) ja tekkinud kahju vahel. Hagejale kahju tekitamisega on tekkinud kahju hüvitamise kohustus, mille elementideks on pooled, sisu ja ese. Hagejal on kahju hüvitamise kohustuse järgi õigus nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, kostja aga on kohustatud selle kahju hüvitama. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Vastavalt lepingule ja lisale nr 1 kohustub kostja tasuma viivist 1% tähtaja ületanud makse summast iga viivitatud päeva eest. Summa 15 000 krooni makseviivitus moodustas 30 päeva, mille eest nõuab hageja 4 500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlg summas 15 000 krooni, viivis summas 4 500 krooni ja riigilõiv summas 1 250 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. 12.09.2008 esitas hageja oma seisukoha kostja vastusele. Arbitraaži kohtuistung toimus 24.04.2008 ja jätkus 26.05.2008 eesmärgiga sõlmida kompromiss. 26.05.2008 arbitraaži kohtuistungil pooled lõpetasid menetluse kompromissiga. Oma kohustuste pahauskse täitmise tagajärjel kostja tekitas hagejale kahju summas 15 000 krooni. Summa 15 000 krooni makseviivitus moodustas 103 päeva, mille eest nõutakse sisse viivis summas: 15 000x103px1% = 15 450 krooni. Hageja esitas nõude 15 000 krooni põhivõla ja 4 500 krooni viivise nõudes. Kostja ei tee vahet kohtuvälistel kuludel ja kohtukuludel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, kuna hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud ei ole tõesed. Tõenäoliselt oli 07.11.2007 poolte vahel sõlmitud juriidilisele isikule õigusliku abi osutamise teenuste leping. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagejale hagi esitamiseks. Kostjale on arusaamatu mille alusel on hageja poolt koostatud arve 24.04.2008 summas 15 000 krooni ja millest sisuliselt koosneb märgitud summa. Kostja nõustub hageja väitega, et kostja peab iga tunni arbitraažikohtu esitamise eest tasuma 1 000 krooni ja 10% arbitraažile esitatud hagi hinnast 5 päeva jooksul peale arbitraažiotsuse väljakuulutamisest. Arbitraaži kohtuistungid olid määratud 24.04.2008, 15.05.2008 ja 26.05.2008, millest toimusid kaks viimast. Arbitraaži kohtuotsus avaldati alles 03.06.2008. Seega seisuga 24.04.2008 ei ole kostjal mingit kohustust hageja eest, kuna poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev nõue sellel kuupäeval ei ole veel sissenõutav. Arve nr 5/1 24.04.2008 tasumise nõudmiseks puudub õiguslik alus. Sellest lähtudes ei saa rääkida maksetähtaja ületamisest kostja poolt ega viiviste arvestamisest. Samadel alustel ei ole põhjendatud hageja poolt kostjale esitatud pretensioon 06.06.2008. Tõene ei ole hagiavalduses esitatud väide, et kostja loobus kompromisslepingust. Kostja soovib oma lepingust tulenevaid kohustusi täita ja nõus koheselt maksma 7 000 krooni hageja poolt arve esitamisel. Kostja arvates hageja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete
õigsust. Kostja palub jätta hagi läbivaatamata, välja mõista hagejalt kostja poolt tasutud menetluskulud 1 500 krooni ja kohtukulud jätta hageja enda kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse §619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus on seisukohal, et hageja on täitnud oma lepingus võetud kohustused, kostja ei ole käsundi täitmise eest hagejale kokkulepitud tasu maksnud. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele 13 467, 32 krooni suuruses summas. Nimetatud summa hõlmab tasu avalduse koostamises eest arbitraažile 5000 krooni ja esindus kohtus 2000 krooni (lepingu lisa punkt 1). Kostja esinduse suurust ei vaidlustanud. Ülejäänud summa 6437, 42 krooni tuleneb lepingu lisa punkt 2 (10 % hagisummalt, so 64 673,20). Viivisearvestust hageja summalt 13 467,32 krooni hageja esitanud ei ole, vaatamata kohtu ettepanekule. Ka ei ole hageja esitanud arvet kostjale sellises summas. Seega jätab kohus hageja viiviste nõude rahuldamata. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus järgmist. Kostja on esitanud vastuväite, et kostja on hagejale juba tasunud 5000 krooni. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks tasunud 5000 krooni. Kostja ei ole esitanud kohtule selle kohta tõendit, hageja tasumise fakti ei kinnita. Kostja on avaldanud ka seisukohta, et arbitraažis kompromissi sõlmides selgitas hageja talle , et tal on võimalus tagasi saada kogu arbitraažitasu. Kuna kompromissiga sai OÜ M tagasi 10 000 krooni, siis on kostja hinnangul siinjuures tegemist mittekohase kohustuste täitmisega hageja poolt. Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud kompromissi, mille p 2 kohaselt KÜ Sinimäe 4 kohustus OÜ M tasuma vahekohtumenetluse kulu, millest 10000 krooni on arbitraažimaks ja 15000 krooni õigusabikulud. Seega on pooled kokku leppinud kompromissi tingimustes. Kohus on seisukohal, et kompromissist ei nähtu, nagu oleks hageja oma kohustusi mittekohaselt täitnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §163 lg1 esimese lause kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud nõude 19500 krooni suuruses summas. Kohus on hagi rahuldanud 13 467, 32 krooni suuruses summas. Seega on hagi rahuldatud 69% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 69% ulatuses kostja 31% ulatuses hageja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.