Ühinguõigus

korter kantakse kinnistusraamatusse, kohustub kostja tegema vajalikud toimingud kandmaks hageja kinnistusraamatusse korteriomandi kaasomanikuna. Korteri omanikuna kanti kinnistusraamatusse aga üksnes kostja. Hageja on seisukohal, et korter omandati poolte vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel. Pooled leppisid kokku, et hagejale kuulub 3⁄4 mõttelist osa ja kostjale 1⁄4 mõttelist osa korterist. Ühise tegutsemise lepingus leppisid pooled kokku, et korteri kinnistamisel kantakse hageja kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Samuti on kostja keeldunud kinnistusraamatu kande parandamiseks vajaliku nõusoleku andmisest. Eeltoodu alusel palus hageja tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks, mille järgi hageja kantakse kinnistusraamatusse Tallinnas XXX asuva korteriomandi 3⁄4 mõttelise osa kaasomanikuna ja kostja 1⁄4 mõttelise osa kaasomanikuna. Kostja seisukoht Kostja tunnistas hagi. Menetluse vahepealne käik Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissi. Harju Maakohtu 04.01.2008.a määrusega jäeti kompromiss kinnitamata. MN esitas määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.04.2008.a määrusega Harju Maakohtu 04.01.2008.a määruse muutmata. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kantud kinnistusraamatusse Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanikuna (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX). Kostja on nõus hageja nõudega, et hageja kantakse kinnistusraamatusse Tallinnas XXX asuva korteriomandi 3⁄4 mõttelise osa kaasomanikuna ja kostja 1⁄4 mõttelise osa kaasomanikuna. Kinnistusraamatu väljatrükist nähtuvalt on kohtutäituri avalduse alusel 06.07.2006.a kantud registriossa nr XXX keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks RAja AR kasuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Käesoleval juhul ongi hageja esitanud hagi tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Kohus leiab, et hagi ei ole võimalik rahuldada. Vastavalt AÕS § 63 lg 1 p 3 võib kinnistusraamatusse kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). TsÜS § 88 lg 1 sätestab, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Käesoleval juhul on kohtutäituri avalduse alusel seatud vaidlusalusele kinnistule käsutuskeeld. Seega oleks tulenevalt TsÜS § 88 lg 1 kostja tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks tühine. Kohus ei saa asendada tühist tahteavaldust kohtuotsusega. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu.

Samuti ei oleks võimalik teha kannet kinnistusraamatusse, kuna AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse ka täielikult või osaliselt. Käesoleval juhul on keelatud kannete tegemine täielikult. Kohus ei nõustu hageja väitega, et hagi võimaldab rahuldada asjaolu, et hagi esitati kohtusse enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist. Asjaolu, et hagiavaldus esitati kohtusse enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, ei muuda käesolevat õigusliku olukorda. Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.