Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-52006

Hageja, kes viibis istungil, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest või hiljemalt 5 kuu jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 12 750 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 aktsiaseltsis SEB Pank või 221013921094 aktsiaseltsis Hansapank, märkides viitenumber 3100057358.

Asjaolud Pooled sõlmisid 29.03.2007 töövõtulepingu nr 07/02, mille punkti 1 kohaselt oli lepingu objektiks eramaja ehitamine aadressil xxx. Töövõtja kohustus teostama ehitustöid eramaja ehitusel vastavalt kokkuleppele, projekt-dokumentatsioonile ja hinnapakkumisele 27.03.2007. Eramaja valmidusaste nähti ette hinnapakkumises. Hageja on tulenevalt hinnapakkumisest tasunud kokku 640 000 krooni. Kostja aga ei ole täielikult ja tähtaegselt täitnud töövõtulepingus sätestatud kohustusi, kusjuures käesoleva hetke seisuga on kostja poolt nõuetekohaselt täitmata isegi hinnapakkumise punktides 1,2 ja 3 nimetatud kohustused, mille eest on hageja täies ulatuses kostjale ettemaksu tasunud. Kohus määras asja lahendamiseks kohtuistungi 14.10.2008. Kohtukutse on kostja seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 03.10.2008 politseiasutuse vahendusel, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 315, TsMS §-st 313 ning TsMS §-st 318. Kostjat on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Hageja taotles teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused Pooled on 29.03.2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 07/02, mille punkti 1 kohaselt oli lepingu objektiks eramaja ehitamine aadressil xxx. Töövõtja kohustus teostama ehitustöid eramaja ehitusel vastavalt kokkuleppele, projekt-dokumentatsioonile ja hinnapakkumisele 27.03.2007. Eramaja valmidusaste nähti ette hinnapakkumises. Hageja on tulenevalt hinnapakkumisest tasunud kokku 640 000 krooni. Kostja aga ei ole täielikult ja tähtaegselt täitnud töövõtulepingus sätestatud kohustusi, kusjuures käesoleva hetke seisuga on kostja poolt nõuetekohaselt täitmata isegi hinnapakkumise punktides 1,2 ja 3 nimetatud kohustused, mille eest on hageja täies ulatuses kostjale ettemaksu tasunud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

2-07-52006 Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 135 lg 1 kohaselt kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. VÕS § 135 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustas kokku 500 000 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 413 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 52 000 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 22 500 krooni ning õigusabikulud summas 29 500 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 52 000 krooni.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.