Arvila OÜ (registrikood 14092508) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata A. K. (isikukood XXX) 27.01.2022 Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus Arvila OÜ (registrikood 14092508) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Kinnitada kohtuistungit pidamata A. K. (isikukood XXX) ning Arvila OÜ (registrikood 14092508) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 2.1.A. K. (isikukood XXX) kohustub hüvitama Arvila OÜ-le (registrikood 14092508) menetluskulud (õigusabikulud) summas 200 (kakssada) eurot hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul arvates menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest Arvila OÜ arveldusarvele nr EEXXX AS-s LHV Pank. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, välja arvatud pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, mille tagastamist A. K. taotleb. 2.2.Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu mingeid pretensioone ega nõudeid seoses kinnistu ja käesoleva kohtuasjaga ning nad ei esita teineteise vastu uusi nõudeid tulevikus. 2.3.Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. 2.4.Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 2.5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lõikele 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) päevale. 1 (6)
6.Kanda tagastatav riigilõiv 430 (nelisada kolmkümmend) eurot A. K. (isikukood XXX) pangakontole nr EEXX (SEB Pank).
7.Toimetada kohtumäärus kätte pooltele ja eksperdile.
8.Saata kohtumäärus kohtumääruse resolutsiooni punkti 14 (neliteist) täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1 (kaks üks) nimetatud Arvila OÜ (registrikood 14092508) menetluskulud ja A. K. (isikukood XXX) 27.01.2022 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse esitamisega seotud menetluskulud A. K. (isikukood XXX) kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
10.Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus.
11.Rahuldada A. K. (isikukood XXX) määruskaebus Harju Maakohtu 22.06.2021.a määruse peale osas, milles kohus määras eksperditasu kindlaks suuremas summas kui 540 (viissada nelikümmend) eurot.
12.Määrata ekspert V. L. (isikukood XXX) tasu suuruseks kokku 540 (viissada nelikümmend) eurot.
13.Jätta rahuldamata ekspert V. L. (isikukood XXX) taotlus eksperditasu 100 (ükssada kuuskümmend) eurot kindlaksmääramiseks.
14.Riigi Tugiteenuste Keskusel välja maksta pärast kohtumääruse jõustumist riigi vahenditest A. K.le (isikukood XXX) liigselt makstud eksperditasu 100 (ükssada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale osas, millega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest, võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohtumääruse peale osas, millega kinnitati kompromiss ja lõpetati menetlus, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohtumääruse peale osas, millega määrati kindlaks ekspertiisikulude suurus, võib ekspert, menetlusosaline või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest, kui kohtu määratud või taotletud summa ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 159). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus 2 (6)
1.A. K. (hageja) esitas 17.06.2019 Harju Maakohtule hagi Arvila OÜ (kehtetu nimi Stix KV OÜ) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 024/2010/182 lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohus võttis hagi 02.09.2019 menetlusse. Kohus rakendas 19.06.2019 kohtumäärusega hagi tagamise abinõusid. Kostja vastas hagile 24.09.2019. Hageja esitas 27.01.2022 kostja vastu hagiavalduse üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, mille palus liita ühte menetlusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kohus ei ole hagi menetlusse võtmise ja hagide liitmise küsimust lahendanud. 04.01.2023 esitati kohtule poolte esindajate allkirjastatud kompromiss. Hageja esitas 05.01.2023 avalduse 27.01.2022 kohtule esitatud hagiavalduse tagasivõtmiseks.
2.Kohus määras 06.05.2021 kohtumäärusega ekspertiisi kinnisasja (kinnistusraamatu registriosa nr xxx) üüri hariliku väärtuse (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) väljaselgitamiseks. Kohus määras eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi V. L.. Kirjalik eksperdiarvamus esitati kohtule 18.06.2021. Kohus määras 22.06.2021 kohtumäärusega kindlaks eksperditasu suuruse 640 eurot. Hageja esitas 07.07.2021 kohtumäärusele määruskaebuse, milles palus 22.06.2021 kohtumääruse tühistada ning teha uus määrus, millega eksperditasu vähendada ning liigselt makstud eksperditasu eksperdilt tagasi nõuda. Hageja põhjendas määruskaebust sellega, et ekspert ei ole põhjendanud oma arvamust selle kohta, et üüri väärtus on 2,20 eurot ruutmeetri kohta. Hageja on 20.01.2020 ja 09.04.2021 avaldanud, et kinnistu ei ole ühendatud ühisveevärgiga. Eksperdil oli võimalik enne ekspertiisi tegema asumist välja selgitada ja sellest tulenevalt otsustada, kas ta saab anda põhjendatud arvamuse kinnistu (eluruumide) üüri väärtuse kohta, mille kohta tal võrdlusandmed puuduvad. Ekspert vaidleb määruskaebusele vastu ning leiab, et eksperthinnang vastab kõikidele kinnisvara hindamise valdkonda reguleerivate standardite ning tsiviilkohtumenetluse normidele. Selge ei ole milliselt küsimusele konkreetselt on jäetud eksperthinnangus vastamata (või vastatud osaliselt), kas hageja heidab eksperdile ette kinnisvara hindamist puudutava hindamismetoodika rikkumist (määruskaebusest muu hulgas ei ilmne millise metoodika vastu on ekspert eksinud), samuti kui suureks hindab hageja eksperdi poolt tehtud ja eeldatud töömahtusid. Võttes arvesse asjaolu, et aadressil Tiiru teeX asuv aiamaja (hinnatud vara) näol oli tegemist aastaringseks elamiseks ehitatud (sh sanitaarsõlmedega ja lokaalse küttega varustatud) hoonega, mis oma olemuselt on võrdväärne üksikelamuga, võttis ekspert ekspertiisi tegemisel võrdluseks võimalikult analoogseid objekte. Hoone ülevaatuse käigus sai tuvastatud, et elamu vee- ja kanalisatsioonisüsteem on konstrueeritud nii, et see oleks ühendatud tsentraalsete trassidega (mis on kinnistu piiril ka reaalselt olemas). Lokaalsete veeja kanalisatsioonilahenduste olemasolu kohta eksperdil info puudus (ei veekaevu ega lokaalset kanalisatsioonimahutit ei ole kinnistul tuvastatud). II.
Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
Hagi tagasivõtmise avalduse lahendamine
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas 27.01.2022 kohtule kostja vastu hagiavalduse üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Kohus ei ole otsustanud hagiavalduse menetlusse võtmist ning hagi liitmist käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga. Hageja on hagiavalduse kohtule esitatud avalduses tagasi võtnud. Kohus ei ole hagi menetlusse võtnud, mistõttu ei eelda hagi tagasivõtmine kostja nõusolekut. Kui hageja võtab hagi tagasi enne hagi menetlusse võtmist, ei ole hagiga võimalik saavutada soovitud eesmärki, sest hagi menetlusse võtmisele järgnevalt peaks kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätma läbi vaatamata. Seetõttu esineb hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata. Kompromissi kinnitamise taotluse lahendamine 3 (6)
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
5.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rakendas 19.06.2019 määrusega hagi tagamise abinõusid, millega keelas täitemenetluses täiteasjas nr 024/2010/182 järgmiste toimingute tegemine: hagejalt XXX (registriosa nr xxx) asuva kinnistu valduse ära võtmine ja hageja xxx (registriosa nr xxx) asuvalt kinnistult väljatõstmine. Poolte kompromissist nähtuvalt ei ole hagi tagamise abinõu vajalik selleks, et tagada kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist. Seetõttu tühistab kohus rakendatud hagi tagamise abinõud.
6.Vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Määruskaebuse rahuldamine ja ekspertiisikulude kindlaksmääramine
7.Kohus leiab, et hageja on määruskaebuses eksperdile heitnud eksperdiarvamuse põhjendamata jätmist. Samuti võib määruskaebusest järeldada etteheidet, et ekspert oleks pidanud eksperdiarvamuse kujundamiseks vajalike võrdlusandmete puudumise tõttu TsMS § 302 lg 4 järgi keelduma arvamuse andmisest. Hageja ei ole vaidlustanud eksperdi toimingute vajalikkust ja ajakulu. TsMS § 159 lg 1 sätestab, et tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohus saadab määruse ärakirja valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. TsMS § 174 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab eksperdi kulud kindlaks TsMS § 159 lg 1 ja § 174 lg 1 p-st 1 tulenevalt vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus ei saa määruskaebuse lahendamisel hinnata eksperdiarvamuses märgitud teavet sisuliselt, sest kohus saab tõendit hinnata asja arutamisel ning otsuse tegemisel. Kohus saab eksperditasu kindlaksmääramise vaidlustamisel hinnata eelkõige seda, kas ekspert on vastanud kohtu esitatud küsimustele vastanud, eksperditasu vastavust ekspertiisi mahule, eksperdiarvamuses põhjenduste olemasolu. Kohus esitas eksperdile järgmised küsimused: Milline oli kinnisasja asukohaga xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) üüri harilik väärtus (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) 26.02.2017.a seisuga? Kui 26.02.2017.a seisuga ei ole võimalik üüri harilikku väärtust (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) määrata, tuleb anda arvamus üüri hariliku väärtuse (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) kohta 2017.a veebruaris. 4 (6)
Milline oli kinnisasja asukohaga xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) ühe ruutmeetri üüri harilik väärtus (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) 26.02.2017.a seisuga? Kui 26.02.2017.a seisuga ei ole võimalik üüri harilikku väärtust (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) määrata, tuleb anda arvamus üüri hariliku väärtuse (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) kohta 2017.a veebruaris. Milline oli kinnisasjale asukohaga xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) püstitatud aiamaja/suvila (maja) netopinna ühe ruutmeetri üüri harilik väärtus (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) 26.02.2017.a seisuga? Kui 26.02.2017.a seisuga ei ole võimalik üüri harilikku väärtust (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) määrata, tuleb anda arvamus üüri hariliku väärtuse (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) kohta 2017.a veebruaris. Milline oli kinnisasjale asukohaga xxx(kinnistusraamatu registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) püstitatud aiamajas/suvilas (maja) nende eluruumide üüri harilik väärtus (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) 26.02.2017.a seisuga, mis olid A. K. ainukasutuses ning A. K. ja teise üürniku ühiskasutuses seisuga 26.02.2017.a? Kui 26.02.2017.a seisuga ei ole võimalik üüri harilikku väärtust (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) määrata, tuleb anda arvamus üüri hariliku väärtuse (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) kohta 2017.a veebruaris. Ekspert andis eksperdiarvamuses järgmised vastused: „Hinnatava vara turu üürimäär (netorent I): 400 €/kuus ja 500 €/kuus eeldusel, et hoone on ühendatud tsentraalsete trassidega; 2,20 €/m2/kuus ja 2,75 €/m2/kuus eeldusel, et hoone on ühendatud tsentraalsete trassidega; 38,4 m2 pinnaga aiamaja osa kasutamise eest 84,48 €/kuus ja 105,6 €/kuus eeldusel, et hoone on ühendatud tsentraalsete trassidega; 111,6 m2 pinnaga aiamaja osa kasutamise eest 245,52 €/kuus ja 306,90 €/kuus eeldusel, et hoone on ühendatud tsentraalsete trassidega“. Eksperdiarvamuse kohaselt on tsentraalne veetrass kinnistu piiril olemas, kuid elamu ei ole tsentraalse trassiga ühendatud. Kohus on seisukohal, et ekspert on jätnud vastamata kohtu küsimusele konkreetse kinnisasja ja sellel asuva ehitise turuväärtuse kohta. Ekspert on andnud arvamuse eeldusel, et hinnatav kinnisasi ja sellel asuv hoone on ühendatud tsentraalsete trassidega. Kuivõrd kinnisasi ja sellel asuv hoone ei olnud tsentraalsete trassidega ühendatud, ei anna eksperdiarvamus teavet kinnisasja ja sellel asuva hoone turuhinnale vastava üüriväärtuse kohta. Eksperdiarvamusest nähtub kinnisasja ülevaatamine eksperdi poolt, võrdlusandmete ja muu teabe kogumine, mistõttu on eksperdiarvamuse puudus võimalik kõrvaldada eksperdi istungil küsitlemise või kordusekspertiisi tegemisega. Seetõttu muudab kohtu küsimustele vastamata jätmine eksperditasu TsMS § 174 lg 1 ls 1 mõistes põhjendamatuks üksnes osaliselt. Kohus juhindub sellest, et eksperdiarvamuse sisuline hindamine saab toimuda asja arutamisele ning eksperdiarvamus võib sisaldada asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavat teavet vaatamata puudustele. Lisaks oleks puudused menetluse jätkumise korral võimalik kõrvaldada eksperdi küsitlemise või kordusekspertiisi määramisega. Ekspert ei ole tasu nõudnud tunnitasu alusel, vaid ühikuhinna alusel, mistõttu kohtul ei ole võimalik tasu vähendada eksperdi põhjendatud ajakulu hinnates. Kohus peab seetõttu põhjendatuks vähendada taotletud eksperditasu mõistlikus ulatuses, milleks on 100 eurot. Kohus rahuldab ülaltoodut arvestades määruskaebuse, tühistab 22.06.2021 määruse, määrab eksperditasu vajalikuks ja põhjendatud suuruseks 540 eurot ning jätab rahuldamata eksperdi taotluse eksperditasu 100 eurot kindlaksmääramiseks.
8.TsMS § 160 lg 6 kohaselt liigselt makstud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgitasu ning kulud võib kohtumääruse alusel tagasi nõuda, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul, alates liigse väljamakse tegemisest. Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kui liigselt makstud eksperdikulusid ei ole tähtaja möödumise tõttu võimalik eksperdilt enam tagasi nõuda, kaetakse need riigieelarvest ning menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosalisel ei teki liigselt makstud eksperdikulude hüvitamise kohustust menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1 alusel (RKTKm 2-15-13627 p 22).
5 (6)
Hageja tasus eksperdikulude ettemaksuna 640 eurot. Kohus rahuldas eelnevalt hageja määruskaebuse ning määras ekspertiisikulude suurseks 540 eurot. Eksperditasu 640 eurot on eksperdile välja makstud 22.06.2021 määruse alusel. Käesoleva määruse tegemise ajaks on väljamaksmisest möödunud rohkem kui üks aasta, mistõttu ei ole enammakstud tasu 100 eurot võimalik eksperdilt tagasi nõuda. Kohus määrab seetõttu rohkem makstud eksperditasu 100 eurot väljamaksmise hagejale riigi vahenditest. Kohus saadab määruse täitmiseks liigselt makstud eksperdikulude 100 eurot hagejale väljamaksmise osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hagejale liigselt makstud eksperdikulud 160 eurot maksta välja riigieelarvest pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, riigilõivu tagastamine
9.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled leppinud kokku kostja menetluskulude osalises hageja kanda jätmises. Kohus jätab eeltoodut arvestades kompromissis märgitud ulatuses kostja menetluskulud hageja kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja võttis tagasi 27.01.2022 esitatud hagiavalduse kostja vastu. Pooled ei sõlminud kompromissis kokkulepet 27.01.2022 hagiga seonduvate menetluskulude osas. Seetõttu tuleb 27.01.2022 hagiga seotud kulud jaotada TsMS § 168 lg 4 järgi. Kohus jätab 27.01.2022 hagiavalduse esitamisega seonduvad menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga seonduvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, sest pooled on kompromissis leppinud kokku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga seonduvate hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruses ning tasumise korras kokku leppinud. Kohus ei ole lahendanud 27.01.2022 hagiavalduse menetlusse võtmise ja hagide liitmise küsimust ega küsinud kostjalt hagile vastust. Seetõttu ei ole kostjale tekkinud 27.01.2022 hagiga seoses vajalikke ja põhjendatud menetluskulusid. Kohus jätab seetõttu 27.01.2022 hagiavalduse esitamisega seonduvate menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
10.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on taotlenud menetluses tasutud riigilõivu osalist tagastamist. TsMS § 150 lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Kohus keeldus 27.01.2022 kohtule esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 280 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 280 eurot tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Pooled sõlmisid kompromissi, mille kohus kinnitas. Kohus rahuldab hageja taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole, see on 150 euro tagastamiseks. Kokku tagastab kohus hagejale riigilõivu 430 eurot ning määrab selle tagastamise hageja arveldusarvele EExxx AS-is SEB Pank. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.