Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2 (7)

2003.a leppis pooled kokku, et rahalised vahendid 185 000 Taani krooni lennuki Rally Socata Taani registritähisega OY-ANS ostmiseks annab hageja. Samuti annab hageja oma seadusliku esindaja kaudu kostjale volituse tehingu teostamiseks. Hageja andis raha üle sularahas ja selle kostjale üleandmine vormistati kirjalikult 10.06.03. Sama aasta juulis selgus, et kostja ei andnud raha üle lennuki omanikule, vaid omastas selle. Kuna lennuk oli juba Eestis, pidi hageja tasuma selle eest ülekandega teistkordselt. Kui hageja selle kohta kostjalt seletust nõudis, tunnistas kostja võlgnevust ja lubas selle tasuda osade kaupa, kandes Taani äripartnerilt saadava töötasu otse hagejale, selleks vormistas kostja vastava volikirja hageja kasuks. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 378 510 krooni. Oma arvamuses kostja poolt esitatud vastuses hagile hageja väidab. Käesoleva asjaga seonduvas kriminaalasjas 06267000139 kostja kinnitab oma allkirja õigsust volikirjal ja tunnistab võlgnevust. Ohutusnõunik OÜ on kostjale kuuluv äriühing ning selle seadusliku esindajana on kostja. Lisaks hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Andrus Õnnik annab kohtule seletusi järgmiste asjaolude kohta. Kostja poolt raha saamise omaksvõtte on mitmeid, esiteks lk 83 krim toimikus, hagiavalduses on viidatud, et kostja on lubanud ja tunnistanud Ilmo Maaroosilt raha saamise. Viitan ka Krim toimiku lk 82 vastus kolmandale küsimusele. Hageja raamatupidamine enne pankrotihaldurini jõudmist- seal oli krim politsei poolt võetus, suur osa dokumente jäeti krim asja juurde, need on läbi käinud eelmise pankrotihalduri käest, minu kätte jõudnud dokumendid sisaldavad lepinguid ja firmade vahelist kirjavahetus, minu käes ei ole sellist paberit mis näitaks, et Ilmo Maaroos võttis kassast välja sellise summa, mis ei tähenda, et sellist paberit olemas ei ole. Äriühingu juhatus otsust põhivara soetamise kohta ei ole vormistatud, sest asjad ei jõudnud nii kaugele, minu teada ei ole vormistatud. Suur osa dokumente on ka tagastatud AB Heta emafirmale. Puuduvad andmed, et Ilmo Maaroos oleks ületanud oma volitusi kui asus lennukit soetama. Minu andmetel kassaraamatud eksisteerisid. Hageja väidete aluseks on lennuki ostumüügileping. Kuna raamatupidamise bilansid on auditeeritud, toetun nendele, et sularaha väljavõtmine ja üleandmine K.-le toimus, pole põhjus kahelda audiitori arvamuses. Minu käes selliseid dokumente, mis tõendaksid, et väljavõetud sularaha anti üle K.-le, ei ole. Ostes lennukit tasus Ilmo Maaroos K. läbi potentsiaalsele müüjale advokaadibüroo kaudu, raha võetud advokaadibüroo arvelt, pangast hiljem tasutud otse advokaadibüroo arvelt, volikiri on tasumiseks Heta büroole, ei oma tähtsust, kes tagasi maksab, vaid kellele ja on kirjas et Heta AB-le. Ohutusnõunik OÜ ja Heta büroo vahel muid suhteid ei olnud. Piisavalt on tõendeid, ka K. omaksvõtt, et ta on saanud raha Heta büroole lennuki ostmiseks, seda tõendavad ka dokumendid, et Heta klientidele on üürinud lennukit ja muud asjas esitatud tõendid. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja Ilmo Maaroos tunnistajana seletab poolte vahelisi suhteid alljärgnevalt. Lennuk saabus Eestisse juba varem, see oli Taani tähisega, Aeronautika klubi tegeles selle küsimusega. Mina kasutasin lennukit juba varem, kõik paberid mis puudutas Lennuametit ja volitusi, oli Heta Advokaadibürooga, ei mäleta, kas lennuk sai hiljem Eesti tähise. Kõik maksed käisid Heta AB-ga. 2003. aastal kui kostja tuli Eestisse lennukiga, mis mulle meeldis ja seda oli mulle vaja, tekkis soov see ära osta, endal ei olnud aga aega sellega tegeleda, kostja oli nõus omanikuga neid ostu- müügiasju ajama, andsin talle selleks volitused. Mina maksin kui juriidilise isiku esindaja, tegemist oli advokaadibürooga ehk hagejaga. Sularahas andsin raha üle,

3 (7)

advokaadibüroost võtsin raha välja, pangast on näha väljavõtmine. Mina andsin raha eesti kroonides sularahas, summa oli 185 tuhat taani krooni, hetke rahakurss sai aktile märgitud. Oma võlgnevuse lubas kostja kustutada, tagasimakse pidi tegema advokaadibüroole, mitte eraisikule. Maksmine toimus kaks korda, esimest korda sularahas ja teine kord ülekandega Heta Advokaadibüroolt. Kostja sai aru, et peab maksma Heta AB-le, dokumendis mis vormistati, on kirjas, et laekumine peab toimuma Heta Advokaadibüroole ja Heta AB arveldusarve oli ka kirjas. Toimikus lk 11 volikirja kohta- 10.06. toimus raha üleandmine, see volikiri vormistati kohe kui raha anti , kostja pidi suunduma Taani tehingut tegema. Raha maksti sularahas K.le, ülekanne tehti omanikule, kuna ta ütles, et ei ole raha saanud. 185 tuhat krooni võtsin oma äriühingu arvelt välja, kõike mitte samal päeval. Raamatupidaja tegeles sellega, mina kirjutasin alla. Päevas oli mitmeid tehinguid, kassa dokumendid olid korras, kontrollitud. Millise orderi alusel see rahasumma võeti, ei mäleta täpselt, aga kõik käibed ja liikumised on audiitori poolt kontrollitud. Ohutusnõunik OÜ ja hageja vahelise dokumendi kohta: see dokument oli esitamiseks kolmandale isikule- kostja tööandajale Taanis, kostja oli selle firma tööandja ja juhataja, neid dokumente ei saa vaadata lahus. Kostja endapoolne pakkumine oli, et tasub läbi enda firma. Kostjale tasutakse tema töötasu tema firmale ja firma maksab tema eest Hetale. Kostja vastuväited hagile. Kostja ei tunnista hagi. Kostja väidab hagi kohta järgmist. Hageja pole tõendanud nõude olemasolu kostja vastu. Vastavalt VÕS § 3 p. 1 võib võlasuhe tekkida lepingust. Kostja ei ole sõlminud hagejaga ühtegi lepingut, millest võiks tuleneda viimase nõue kostja vastu. Hageja ei ole teostanud rahalisi makseid kostjale ka lepingulise aluseta. Kohtule esitatud 10.06.03 volikirjast nähtub, et volikirjas sätestatud kokkulepe on sõlmitud kostja ja füüsilise isiku Ilmo Maaroos vahel. Volikirja igast kolmest punktist ilmneb üheselt, et lepingu pooleks on Ilmo Maaroos, mitte hageja. Asjakohatu on hagis esitatud väidete tõendamine Ohutusnõunik OÜ 05.08.03 volikirjaga. Esmalt vajab rõhutamist, et volikirjas on volitajaks Ohutusnõunik OÜ, kes ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline. Volikirjas käsitletakse volituste andmist ja rahaülekannete teostamist Ohutusnõunik OÜ ja HETa Pärnu Advokaadibüroo vahel seonduvalt Intelligence Invoice Systems tarkvara müügi ja arenduse lepingu ettevalmistamise ja allakirjutamisega. Volikirjas ei puuduta sõnagagi kostja väidetavat kohustust hageja ees. Seega ei reguleeri nimetatud volikiri hageja ja kostja vahelisi õigussuhteid. Menetluskulud palub kostja TsMS § 162 (lg 1 ?) alusel jätta hageja kanda. Kostja R.K. isiklukult (mitte vande all) annab kohtuistungil asja kohta alljärgneva seletuse. Mina selle lennukiga aastal 2002 või 2003, aastat ei mäleta, Eestisse tulin, olin lennuki omaniku õpetaja Taanis ja lennuki kasutaja, see oli sõbra lennuk. Mingit volikirja ei ole selle kohta, piisab kui omanik annab mulle lennuki dokumendid ja võtmed. Lennuki kasutamise õigus oli suusõnaline. Mina ei olnud lennuki omanik. Pärnus teatati, et üks advokaat on lennukist huvitatud. Pärast proovilendu tuli Maaroosiga jutuks, et lennuk läheb Taanis müüki. Maaroos rääkis, andis idee, et äkki ostaks selle lennuki kahe peale ära, mina ja Maaroos, jutt oli, et mina R. K. ja Ilmo Maaroos, mitte Heta. Lubasin rääkida ideest omanikule ja lubasin Maaroosil selle lennukiga Eestis lennata. Kui esimene lend oli sooritatud, sain Ilmo Maaroosilt raha selle eest, et ta saaks selle lennukiga lennata, lennutundide eest, 30 000 eesti krooni ettemaksu lennutundide eest. Rääkides omanikuga, ütlesin, et minu käes on lennutundide eest 30 000 krooni mis Ilmo Maaroos maksis, et kas kannan selle raha omanikule üle. Omaniku vastus oli, et juhul kui mina ja Ilmo Maaroos ostame selle lennuki, ei taha ta lennutundide eest seda raha, vaid jätab selle mulle

4 (7)

vahendustasuna. Minul ei olnud raha, et osta poolt lennukit, rääkisin Ilmo Maroosiga. Minul oli vaja juriidilist nõu lepingute ettevalmistamiseks Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsioon, see puudutas ühe tarkvara väljatöötamist ohtlike kaupade jaoks Eesti turule, see oli kokkupuude Ilmo Maaroosi kui advokaadiga. Ainuke kord Advokaadibürooga rahaline suhe oli, kui seletasin Ilmo Maaroosile, et on vaja osta vahendeid tarkvara väljatöötamiseks, küsisin Ilmo Maaroosi käest laenu, siis Ohutusnõunik OÜ-le 15 tuhat kanti AB Heta poolt , see on ainuke firmadevaheline tehing. Vastastamise küsimus krim toimikus lk 82 kolmanda vastuse kohta – Heta ei ole minule kui eraisikule ühtegi summat kunagi andnud . Vastuolu kohta- vastastamisel olin ilma kaitsjata, mulle öeldi uurija ja Maaroosi poolt, et ei ole vahet, kas on Heta või Ilmo Maaroos. Taani kroone ei ole kelleltki saanud, volikiri 185 000 Taani krooni kohta- mul puudus raha, Ilmo tahtis osta selle lennuki, Ilmo Maaroos ütles, et tal on vaja saada see raha kuskilt raamatupidamisest välja ja selleks on vaja see volikiri, kirjutasin selle alla, füüsiliselt ei ole sellist raha Ilmo Maaroosi käest saanud. Volikiri on tehtud autos istudes, tehtud Ilmo Maaroosi soovil, et tema saaks kuskilt mingeid rahasid võtta ja selle lennuki osta, Ilmo oli teadlik, et Taani ei ole raha kantud. Lennuk ei olnud Taanist varastatud, vaid lennukile pandi omaniku tõkend, et lennuk Taani tagasi lendaks, kuna ostmist ei olnud ikka vormistatud. Minul puudus Eestis lendamise luba, selleks lendas T. Kui tõkend pandi, sellel päeval Ilmo Maaroos maksis lennuki eest, omanik teatas mulle seda, et nüüd on müük toimunud. Summa volikirjas on see hind, mis mulle omanik teatas, et on selle summa eest nõus lennuki müüma. Mina ei tea, kus Ilmo Maaroos selle raha võttis, kas firmast või mujalt. 10.06.2003 volikiri lk 11 toimikus- minu ja Ilmo Maaroosi vahel tehti see volikiri, Advokaadibüroost juttu ei olnud. Ohutusnõunik OÜsse Heta investeeris, volikiri on tehtud, et see raha tagasi tuleks Taanist, dokumendi vormistas Ilmo Maaroos kuna mul juriidiline haridus puudub. Tellimusel oli kindel hind, see on 20 000 Eesti krooni, volikirja alusel Heta oleks teeninud 5 tuhat krooni. See 20 000 on üleval, Ohutusnõunik OÜ ei ole seda tasunud, tänaseks on Ohutusnõunik OÜ likvideeritud. Krim toimiku vastastamisprotokollis 3. küsimusele antud vastust ei tunnista, ei ole Heta käest seda raha saanud, uurija sõnad olid mulle siis, et ei ole vahet, kas Ilmo Maaroos või Heta AB. Eitan seal mainitud võlgu olemist, mind viidi eksitusse. Krim toimiku lk 76 keskel öeldu kohta- et lennuki pidi ostma Heta ja mina- algul oli jutt, et ostame Ilmo Maaroosiga kahe peale, selle lennuki, Heta jutt tuli hiljem, et temal ei ole seda raha kuskilt võtta. Enne lennukiasja Ilmo Maaroosi ei tundnud, kuni mulle lennujaamast helistati, et mingi advokaat tunneb ka huvi lendamise vastu, siis sain tead, et on selline advokaat Ilmo Maaroos. Kostja esindaja lõplikud vastuväited hagi kohta. Kostja esindaja leiab, et esitatud hagiavaldusest ja väidetest ei nähtu ühtegi võlaõiguslikku tehingut AB Maaroos&KO OÜ ja R.K. vahel, sellest tulenevalt ei saa olla hagejal mingisugust nõue kostja vastu, hagi on paljasõnaline ja tõendamata, hageja kohustus on tõendada oma nõudeid ja põhistatud nõudeid ei ole. Volikirjadele lk 11, 12 ja tõlgetele lk 5 viitan, eksimist ei saa olla, Maaroos on kogenud advokaat, kirjutanud omakäeliselt, et toiminguteks on andnud volituse Ilmo Maaroos, ka rekvisiitidest ei nähtu, et äriühinguga tegemist. Jättes kõrvale vaidluse, kas Maaroos füüsilise isikuna on midagi kostjale üle andnud, ei puutu siia. Advokaadibüroo ei ole midagi üle andnud. K. on andnud seletused kes ja mis asjaoludel selline volikiri sõlmiti, ei nähtu, et võiks tõendada hageja Advokaadibüroo AB Maaroos&KO OÜ nõuet kostja vastu. Lk 12 toimikus volikirjale viitan, volikirja osapoolteks kaks äriühingut, tehingu sihiks tarkvara müügiarenduse leping, ei seondu kuidagi väidetava advokaadibüroo poolt raha üleandmisega R.K.le, asjakohatu tõend siin. TsMS § 230 lg 1 viitan, kostjal on võimalik kinnitada asjaolusid, et mingit raha üleandmist hagejalt kostjale ei ole olnud. Hageja väidab lihtsalt, et selline raha anti, tugineb vaid krim menetluses antud vastuolulistele seletustele. Kui krim asjast kasvab välja tsiviilõiguslik

5 (7)

vaidlus, siis tsiviil asjas uuritakse iga tõendit uuesti vahetult. Raamatupidamisseaduse § 4 p 1 , § 6 § 7, § 12 viitan, Kui raha liikumine advokaadibüroost välja on majandustehing, peavad sellise dokumendid olema säilinud 2010. aastani. Kostja esindaja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-5404, kui on esitatud ebapiisavad tõendid, tuleb vastuväidetes juhtida sellele tähelepanu, paljasõnaline ebapiisavatele tõenditele tuginev hagi ei saa kuuluda rahuldamisele. Esitatud hagi on alusetu, põhjendamata ja tõendamata, sellisel kujul ei ole seda võimalik lahendada, puudub faktiline materiaalne alus nõude rahuldamiseks. Kohtu õiguslik põhjendus. Kohus nõustub kostja esindaja vastuväidetega hagile. Eeltoodust tulenevalt on hagi alusetu, põhjendamata ja tõendamata, puudub faktiline materiaalne alus nõude rahuldamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et lennuki Rally Socata Taani registritähisega OY-ANS toimetas suvel 2003.a Eestisse kostja ja hageja maksis lennuki eest müüjale (väidetavalt teistkordselt) pangaülekandega, alates 2004.a. kannab lennuk Eesti tsiviillennukite registritähist ES ESA. Samuti puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja oli teadlik, et eelpool nimetatud lennuki Taani omanik soovis lennukit 185 000 Taani krooni eest müüa. Hageja nõuet ei tõenda antud asjas kogutud tõendid. Esitatud hagiavaldusest ja väidetest ei nähtu ühtegi võlaõiguslikku tehingut AB Maaroos&KO OÜ ja R.K. vahel, sellest tulenevalt ei saa olla hagejal mingisugust nõue kostja vastu, hagi on paljasõnaline ja tõendamata, hageja kohustus on tõendada oma nõudeid ja põhistatud nõudeid, mida hageja ei ole teinud. Vastavalt volikirjadele (toim. lk 5, 6 ja tõlgetele lk 11, 12) pole lepingu pooleks hageja, volikirjade vormistamisel eksimist olla ei saa kuna Ilmo Maaroos on kogenud advokaat, kirjutanud omakäeliselt, et toiminguteks on andnud volituse Ilmo Maaroos, ka rekvisiitidest ei nähtu, et volitusel käsitletud tehingu pooleks oleks äriühing. Kuigi tuvastatu on vastuolus teise antud asjas kogutud tõendiga – tunnistaja Ilmo Maaroos seletustega kohus, samuti sama isiku kriminaalasjas 06267000139 antud seletustega (kr. asja toim. Lk. 82-83) kohus järeldab, et pooled on saanud tehingust erinevalt aru. Analüüsides tõendit, volikirja 10.06.03 (toim.lk. 11) tervikuna, kohus järeldab, et nõutud võlgnevust antud tõend ei tõenda. Tõendist ei tulene, et antud õigussuhte pool oleks hageja. Volikiri pole hageja kui äriühingu blanketil, nii päises kui paberi lõpus puudub viide äriühingule ega ole seetõttu kuidagi hagejaga seostav. Volitusele allkirjutajaks on volituse päises nimetatud ILmo Maaroos, kinnitamaks, et tegemist on füüsilise isikuga on volikirjas ära toodud tema isikukood. Volikirja punktis üks pole märgitud, et raha üleandjaks oleks hageja või hageja esindajana Ilmo Maaroos. Volikirjas nimetatakse, et raha annab üle Ilmo Maaroos kui füüsiline isik. Volikirja punktis kaks märgitakse, et kostja on antud volikirjaga volitatud allkirjastama dokumente Ilmo Maaroosi nimel, mitte hageja või hageja esindajana Ilmo Maaroosi nimel. Edasivolitamine vastavalt volikirja punktile kolm tuleb kõne all mitte hageja või hageja esindaja Ilmo Maaroosi loal vaid Ilmo Maaroosi kui füüsilise isiku loal. Ka teisest hageja osundatud tõendist, volikirjast 05.08.03, mille poolteks kostja poolt esindatud Ohutusnõunik OÜ ja hageja, ei tulene hageja nõudeõigust. Tõendis on nimetatud teisi asjaolusid. Volikirjas käsitletakse volituste andmist ja rahaülekannete teostamist Ohutusnõunik OÜ ja HETa Pärnu Advokaadibüroo vahel seonduvalt Intelligence Invoice Systems tarkvara müügi ja arenduse lepingu ettevalmistamise ja allakirjutamisega. Volikirjas ei osundata, et antud volikiri oleks seotud teise käesolevas asjas käsitletud volikirjast tuleneva kostja võlgnevuse hüvitamisega. Tulenevalt kriminaalasjas 06267000139 kogutud tõendiga (kr. asja toim. Lk. 48) oli hageja tasunud lennuki eest ülekandega 04.08.03. Volikirjas pole

6 (7)

märget, et hageja oleks tasunud lennuki eest teistkordselt ja hageja pole kostjale üle antud raha eest lennukit saanud, milline asjaolu oli volikirja koostamisel (päev hiljem) hageja esindajal Ilmo Maaroosil teada. Kostja ja hageja selleaegse esindaja Ilmo Maaroosi vastandamise protokollist kriminaalasjas 06267000139 (kr. asja toim. Lk. 82-83), millele hageja osundab kui kostja esialgsele võlatunnistusele (VÕS § 30 mõttes), ei tulene hageja nõudeõigus. Kostja seletab antud dokumendis, et Ilmo Maaroos füüsilise isikuna volitas teda vahendama lennuki ostu ja kostja on saanud teisi summasid eesti kroonides muude teenuste eest, eelkõige lennuki kasutamise tasu, samuti on kostja poolt kolmandate isikute poolt võetud laenu käendanud hageja. Veel seletab hageja, et tunnistab hageja ees võlgnevust 260 000 krooni ulatuses, milline summa moodustub kostja arvates laenust kolmandale isikule 200 000, mille tasus kostja eest hageja kostja maksevõimetuse tõttu, 60 000 krooni, mille andis Ilmo Maaroos kostja valduses olnud lennuki lennutundide eest. Hageja selleaegse esindaja Ilmo Maaroosi kinnitab samas, et on kostjale andnud üle 185 000 Taani krooni hageja raha hageja esindajana. Lennuki endine omanik Taanis, J.B., osundab viidates Ilmo Maaroosi sõnadele, et lennuki eest on raha antud kostjale, kuid teisalt kinnitab, et peale tema kontakteerumist Ilmo Maaroosiga oli kostja kui lennuki ostu vahendajana vaba, – ülekuulamise protokollist kriminaalasjas 06267000139 (kr. asja toim. Lk. 45-46). Antud asjaolust ei tule hageja nõudeõigust kostja vastu. J.B. ei osunda, et kostjal oleks olnud volitusi lennuki eest raha vastu võtta, vastupidi, isik räägib raha laekumisest, siis tuleb seda mõista kui raha saabumist isiku pangaarvele panka. J.B. räägib, et pöördus veel kostja poole , et kostja mõjutaks Ilmo Maaroosi lennuki eest maksma. Arvestades eeltoodut ja lähtudes VÕS § 3 p 1, § 30, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1, Kohus järeldab, et poolte vahel puudus nõude aluseks olev leping, samuti pole kostjal kohustusi hageja ees käesoleva nõude raames, samuti pole kostja oma kohustusi rikkunud ehk võlgnevust tagastamata jätnud ning seetõttu pole hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

Rein Pokk Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.