lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-57150/2

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 24.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-57150/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
982
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-08-57150

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

24.10.2008.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-57150

Tsiviilasi

RS kaebus Tallinna kohtutäitur PP 01.08.2008.a. otsusele.

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine.

Menetlusosalised

Avaldaja RSunts (isikukood xxx, elukoht xxx); puudutatud isik kohtutäitur PP (xxx); AS RE(pankrotis, registrikood xxx), pankrotihaldur L Ülper (xxx).

Menetluse liik

seaduslik

esindaja

Kirjalik menetlus

Resolutsioon Keelduda, RS kaebust Tallinna kohtutäitur PP 01.08.2008.a. otsusele, menetlusse võtmisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Esitatud asjaolud RS esitas 01.09.2008.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur PP 01.08.2008.a. otsusele. 05.09.2008.a. kirjaga kohustati avaldajat kõrvaldama avalduses esinenud puudused. 10.10.2008.a. esitas avaldaja puuduste kõrvaldamise avalduse. Kohtu põhjendused

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab isik pöörduda kohtusse eelkõige enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
2.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjad kaebused kohtutäituri otsuste peale.
3.05.09.2008.a. kirjaga kohustati avaldajat kõrvaldama avalduses esinenud puudused. Avaldaja on nimetatud kohtu kirjale vastanud 10.10.2008.a. Kohus leiab, et avaldaja ei ole käesolevaks ajaks avalduses esinenud puudusi kõrvaldanud ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda alljärgnevatel põhjustel.

1(3)

Tsiviilasi nr: 2-08-57150

4.Kohtu hinnangul ei ole avaldaja esitanud kohtule asjaolusid, mis viitaksid sellele, et avaldaja õigusi rikuks need kohtutäituri otsused, millega täitemenetlused lõpetati. Avaldaja teatas küll kohtule puuduste kõrvaldamiseks esitatud menetlusdokumendis, et talle tekkisid täitemenetluse hilisema lõpetamise tõttu kulud, kuid kulude tekkimist ei ole avaldaja kuidagi usutavaks muutnud. Seda asjaolu, et avaldajale oleksid täitemenetluste hilisemast lõpetamisest kulusid tekkinud, ei nähtu ei käesoleva tsiviilasja toimikust ega ka mitte kohtutäituri poolt tehtud otsusest, mille peale avaldaja kaebuse esitas. Konkreetsetele kuludele ei ole viidanud ka avalduse esitaja ise. Väide kuludest oli sedavõrd abstraktne, samuti tõendamata, et kohus ei saa seda väidet arvestada. Isegi siis, kui avaldajale oleks tekkinud täitemenetluste hilisemast lõpetamisest kulusid, siis saaksid kulud tekkida kohtutäituri poolt tehtava kulude väljamõistmise otsuse alusel. Selliseid otsuseid ei ole käesoleva tsiviilasja raames esitatud. Isegi siis, kui vastavad otsused oleksid tehtud, ei nähtu, et avaldaja oleks konkreetsete kulude aluseks olevaid otsuseid (kulude väljamõistmise otsuseid) vaidlustanud. Seega, isegi siis, kui kohus käesoleva kaebuse rahuldaks,ei muudaks see midagi avaldaja kulude kandmise kohustuse osas, seda isegi siis, kui avaldaja jaoks oleksid mingid kulud tekkinud. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja kulud ei saa olla avalduse esitamise eelduseks oleva huvi aluseks. See, kui avaldaja on vaidlustanud täitemenetluse lõpetamist ilma, et vastavad otsused oleksid kahjustanud tema mõnda sellist huvi või õigust, mis kuuluks tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kaitsmisele, siis sellisest alusetust vaidlustamisest tekkinud kulud ei saa olla käesoleva avalduse menetlemise või rahuldamise aluseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul saab avaldaja esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse juhul, kui kohtutäituri tegevus või otsus toob avaldaja jaoks kaasa mingigi negatiivse tagajärje, mille vältimist või mille eest kaitset avaldaja soovib. Kohtu hinnangul ei saa avaldajal olla õigust nõuda sellise kohtutäituri otsuse tühistamist, mis ühtegi avaldaja kaitsmist väärivat õigust ega huvi ei riiva ega kahjusta. Avaldaja ise on märkinud, et tema huvi, mida tuleks käesoleva menetluse raames kaitsta, tuleneb sellest, et täitemenetluste hilisem lõpetamine põhjustas talle kulusid. Kohus leidis ülal, et see väide ei anna alust käesoleva avalduse menetlusse võtmiseks. Kohus ei suutnud ka ise tuvastada, et avaldaja poolt väidetud väidetav täitemenetluste nö teistkordne lõpetamine oleks saanud kuidagi avaldaja seadusega kaitstud õigusi või huve kahjustada, kuigi kohtule oli käesoleva tsiviilasja raames esitatud nii kohtutäituri poolt tehtud otsus kohtueelses menetluses, vaidlustatud otsused, kui ka muud dokumendid, mis avaldajal täitemenetlustes esitada oli.
5.Käesoleval juhul esitas avaldaja kohtusse kaebuse kohtutäituri otsuse peale, milles taotles kohtutäituri 20.06.2007.a otsuste, millega lõpetati täitemenetlused täiteasjades nr 023/2004/2953 ja 023/2005/379 tühistamist ning taotles tunnistada täitemenetlused lõppenuks viidatud täiteasjades seisuga 27.01.2005.a TMS (eelmine redaktsioon) § 35 alusel. Kohus märgib, et kohus ei saa TMS § 218 alusel tunnistada täitemenetlusi lõppenuks mingist varasemast kuupäevast. Kohus saaks tunnistada kehtetuks kohtutäituri ülalviidatud täitemenetluste lõpetamise otsused põhjusel, et viidatud asjades oli täitemenetlus juba lõppenud varasemalt. Selle raames peaks kohus ka tuvastama, kas ja kui siis millal täitemenetlused lõppesid. Oma kohtusse esitatud kaebusele on avaldaja lisanud kohtutäituri otsuse, mida on vaidlustatud. Selles otsuses märkis kohtutäitur, et viidatud täiteasjades ei ole tema teinud täiendavaid täitetoiminguid ning sellest, et täitemenetlused lõpetati tema otsusega alles 20.06.2007.a ei tekkinud avaldajale mingeid negatiivseid tagajärgi. Seda, et avaldajale oleks sellest, et täitemenetlused lõppesid alles hiljem, tekkinud negatiivseid tagajärgi, ei ole märgitud ka avalduses ning selle puuduste kõrvaldamises.
6.Kohtule esitatud kaebuse punkti 2 osas, tuleb menetlusse võtmisest keelduda ka seetõttu, et selline nõue ei olnud esialgses kaebuses taotlusena või nõudena märgitud ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et selles osas ei ole järgitud TMS § 217 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetluskorda. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

2 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-57150

7.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et RS kaebust Tallinna kohtutäitur PP 01.08.2008.a. otsusele, menetlusse võtmisest tuleb keelduda eeltoodud põhjenduste kohaselt. Kohus nõustub varasemalt kohtupraktikas korduvalt väljendatud seisukohaga, et menetlusse võtmisest keeldumine eeldab kohasel määral põhjendamiskohustuse täitmist. Kohtu hinnangul tuleb kohtul tsiviilasja menetlusse võtmisest keeldumist põhjendada samal määral kui hagi või avalduse rahuldamata jätmist lõpplahendis. Käesoleval juhul leiab kohus, et samal viisil esitatud põhjenduste alusel saaks jätta ka avalduse rahuldamata, kuid käesoleval juhul saab kohus avalduse perspektiivitust ka juba üksnes avalduse ja kohtu kirjast lähtuvalt esitatud puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi alusel ilma kõhklusteta hinnata.

Kaupo Paal Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium