Sxxx Mxxx hagi Nxxx Vxxx, Sxxx Gxxx`i, Sxxx Žxxx, Kxxx Axxx ja Lxxx Bxxx vastu kahju hüvitamise nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
01. oktoober 2008
Menetlusosalised
Hageja:
Sxxx Mxxx (IK xxx)
Hageja esindaja:
Rxxx Gxxx (volikirja alusel)
Kostja:
Nxxx Vxxx (IK xxx)
Kostja:
Sxxx Gxxx (IK xxx)
Kostja:
Sxxx Žxxx (IK xxx)
Kostja:
Kxxx Axxx (IK xxx)
Kostja
Lxxx Bxxx (IK xxx)
Kostjate esindaja:
Pxxx Pxxx (volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
1.Sxxx Mxxx hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt Nxxx Vxxx`lt, Sxxx Gxxx`ilt, Sxxx Žxxx`lt, Kxxx Axxx`lt ja Lxxx Bxxx`lt Sxxx Mxxx kasuks 6192 (kuus tuhat ükssada üheksakümmend kaks) krooni. Menetluskulude jaotus
Sxxx Mxxx menetluskulud jätta solidaarselt Nxxx Vxxx, Sxxx Gxxx, Sxxx Žxxx, Kxxx Axxx ja Lxxx Bxxx kanda.
2.Kostjate menetluskulud jäävad kostjate kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. 1 (10)
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas /tl. 4/ 17. augustil 2008 Viru Maakohtule hagi KÜ Sinivoore 7 vastu kahju summas 6192 krooni hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt 10.07.2006 peatas hageja oma sõiduauto VW Golf (RK xxx) xxx maja juures. Nimetatud päeval oli ilm tuuline. Hageja läks külastama oma sugulasi ja kui ta tuli tagasi maja juurde, nägi, et auto katusel metallpleki tükki ja katus oli deformeerunud. Arvatavasti kukkus metallplekk maja katuse pealt, kuna hageja kontrollis maja katust ning leidis, et seal on koristamata metallpleki tükid, mis olid sinna jäänud peale katuse remonti. Nimetatud asjaolu kinnitavad fotod, mis on sel päeval tehtud. Läbirääkimised kostjaga tulemusi ei ole andnud. Hageja on tellinud MAX Servis OÜ-lt eelkalkulatsiooni, mille kohaselt auto parandamine läheb maksma 6192 krooni. 2.1 Hageja tugineb VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2, § 136 lg 1. hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 6192 krooni ning menetluskulud. Kostja vastus
3.Kostja oma /tl. 14/ 13. septembri 2006 vastuses hagi ei tunnista, kuna puudub konkreetne plekitükk, mis oleks võinud hageja autole kahju tekitada. Hageja ainult oletab, et plekitükk pärineb Sinivoore 7 maja katuselt. Hageja poolt lisatud fotodelt on näha, et auto oli pargitud elamu esimese ja teise sissekäigu vahele. Samal kohal katusel pole mingit lahtist ega puuduvaid plekitükke, kuna seal asuvad riiete kuivatamise kohad. Fotodel kajastatud plekk asub elamu teise ja kolmanda sissekäigu vahel ja sellelt kohalt allakukkuva pleki sattumist hageja autole segavad kõrged puud. Pleki allakukkumist takistavad katuse 40-50 cm äärised ja pesukuivatusruumide sein kõrgusega 2,5 m. 3.1.Autost 20-30 meetri kaugusel jääb elamu xxx, mille katuse äär on kaetud roostes plekiga ja osa plekke puuduvad, mis võisid alla kukkuda ja hageja sõidukit kahjustada. 3.2.Hageja ei ole tõendanud kahju tekitamist ja põhjustamist kostja poolt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja täpsustatud hagiavaldus
4.Hageja esitas /tl. 30-31/ 24. jaanuaril 2008 kohtule täpsustatud hagiavalduse. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude xxx korteriomanike Nxxx Vxxx, Sxxx Gxxx`i, Sxxx Žxxx, Kxxx Axxx ja Lxxx Bxxx vastu.
5.Hagiavalduse kohaselt metallpleki allakukkumisest tekitatud kahju eest vastutavad elamu xxx korterite omanikud, kuna jätsid järgimata oma hoolduskohustuse hoone haldamisel. Hageja valib vastutavateks isikuteks kostjad, kuna solidaarvõlgnike puhul võib hageja valida, millise võlgniku vastu hageja nõude esitab. Hagiavalduse kohaselt parkis ta 10.07.2006 oma sõiduauto VW GOLF Kohtla-Järvel xxx maja ette ja läks külla sugulastele. Sel päeval oli ilm tuuline. Kui ta mõne aja pärast tuli tagasi auto juurde, nägi, et auto katusel on metallplekk ja auto katus on deformeerunud. Kuna hageja arvas, et plekitükk sai kukkuda maja xxx katuselt, läks ta katusele kontrollima, leidis ,et katusel on plekitükid, mis olid jäänud sinna peale katuse remonti. Lisab hagiavaldusele ka samal päeva katusel tehtud fotod, millistelt on näha nii auto , auto vigastused ja plekitükid. 2 (10)
Lähtub VÕS §§ 65,127 lg 1, 128 lg 1,136 lg 1 1059 ning palub kostjatelt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju summas 6192 krooni ja jätta kohtukulud kostjate kanda.
Asja käik
6.Kohus asendas oma 31. jaanuari 2008 /tl. 37-38/ määrusega senise kostja KÜ xxx uute kostjatega, kelleks on Nxxx Vxxx, Sxxx Gxxx`i, Sxxx Žxxx, Kxxx Axxx ja Lxxx Bxxx.
Kostjate vastus
7.Kostjad esitasid /tl. 51, 55-56/ kohtule vastuse, mille kohaselt hagi ei tunnista, kuna puudub konkreetne plekitükk, mis põhjustas kahju hageja autole. Hageja lihtsalt arvab, et plekk võis pärineda kostja poolt hallatava maja katuselt.
8.Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et auto on pargitud elamu xxx esimese ja teise sissekäigu vahele. Samal kohal katusel pole mingeid lahtisi ega puuduvaid plekitükke, kuna seal asuvad riiete kuivatamise kohad. Fotodel kajastatud plekk asub elamu teise ja kolmanda sissekäigu vahel ja sellelt kohalt allakukkuva pleki sattumist hageja autole segavad kõrged puud. Pleki allakukkumist takistavad katuse 40-50 cm äärised ja pesukuivatusruumide sein kõrgusega 2,5 m. Autost 20-30 meetri kaugusel jääb elamu xxx, mille katuse äär on kaetud roostes plekiga ja osa plekke puuduvad, mis võisid alla kukkuda ja hageja sõidukit kahjustada. 8.1.Hageja ei ole tõendanud millegagi kahju tekitamist ja põhjustamist kostjate poolt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht
9.Hageja esitas kohtule /tl 62/ omapoolse seisukoha kostjate vastuse suhtes. Leiab , et VÕS § 103 lg 1 ja 2 ning § 132 nimetavad selgelt rikkumise vabandatavuse ja kahju hüvitamise asja kahjustamise korral. Ka ei ole kostjad tõendanud, et plekitükk ei võinud alla kukkuda xxx maja katuselt. Viitab Riigikohtu 3-2-1-64-06 lahendile , mis räägib selgelt maja konstruktsioo- nidest kukkuvatest osadest. Hageja jääb hagiavalduses esitatud seisukoha juurde. Kohtuistungid
10.Eelistungil /tl. 85-87/, mis toimus 21.04.2008, jäi hageja oma hagiavalduse juurde. Palub hagi rahuldada ja kostjatelt välja mõista kahju 6192 krooni ja kohtukulud. Hageja selgituste kohaselt auto oli kindlustatud Seesam Kindlustuse poolt, kuid kindlustuses ei fikseeritud seda juhtumit, ning kahju välja ei makstud, kuna autol oli tavaline liikluskindlustus. Autol puudub Kasko kindlustus . Kohtule on esitatud fotod, millest osa on tehtud elumaja katusest ja on näha katusel olevad plekitükid. Sinna kuhu hageja oma auto parkis, pargivad tavaliselt ka teised oma autosid. Hageja sõitis autoga xxx maja ette, kus elab tema äi. Jättis auto maja ette ja sõitis ise koos abikaasaga Narva. Juhtunust teatas talle äi telefoni teel. Kui hageja jõudis kohale, siis nägi ainult oma autot, mis oli mõlgitud, plekitükki ei olnud enam. L Txxx teatas tema äiale juhtunust ning siis kutsuti kohale politsei. V.Vxxx viis kuskile selle katusepleki tüki ära, mis auto peale oli kukkunud. 10.1 Kostjad ja kostjate esindaja hagi ei tunnistaja, leiavad, et ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et see väidetav objekt, mis väidetavalt tekitas mõlgi autole, mida on pildistatud, on pärit xxx katuselt. Kõrval asub teine elamu, selle katuse plekid olid samuti lahtised. Isegi kui mingi plekitükk võis auto peale kukkuda, võis see olla pärit ka teise elumaja katuselt. Ei tea, mis nimelt auto katusele kukkus, hageja väidab, et see oli katusepleki tükk, kuid seda kindlalt ei tea. Plekitükk võis ka 3 (10)
autolt põrkuda ja kuskile kõrvale kukkuda. Esindaja on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata. Pole üldse teada, mis plekitükk see üldse oli, mis autole kukkus. Kostja Vxxx , kes oli sel ajal KÜ juhatuse esimees ütluste kohaselt tema asjast ei teadnud ja tema poole peale juhtunut keegi ei pöördunud.
11.Eelistungil /tl. 144-150/, mis toimus 12. juunil 2008 kuulati ära tunnistajad. 11.1.Eelistungil ära kuulatud tunnistaja Lxxx Txxx , kes elab samuti xxx majas, ütluste kohaselt oli ta juhtunu ajal kodus. Tõusis tugev tuul ja hakkas vihma sadama, ta oli akna juures, kui nägi, et paremalt poolt, ülalt, katuselt kukkus alla esimene plekitükk, mitte väga suur. Umbes 5 minuti pärast kukkus teine tükk ja seejärel käis tugev pauk ja tunnistaja nägi aknast alla vaadates, et plekitükk oli kukkunud auto peale. Tunnistaja elab xxx majas, kolmandal korrusel. Maja nr 5 asub vastas ja mujalt kui xxx maja katuselt plekitükid kukkuda ei saanud. Tunnistaja kinnitab, et xxx maja esimese sissekäigu kohalt kukkus plekitükk autole. Teised majad on kaugemal. Tunnistaja silme all langesid ülevalt kaks plekitükki, üks neist kukkus murule ja teine plekitükk hageja autole. Kui plekitükk oli kukkunud autole, helistas ta Mxxx ja teatas mis juhtus, hiljem tuli politsei. Tunnistaja teadis, et auto millele plekitükk kukkus, kuulub hagejale. Vastasmajast ei lennanud plekitükk, sest maja asub vastas, kaugemal ja seda oleks ta näinud, et sealt kukkus. Plekitükk lendas ülevalt, paremalt poolt ja arvab, et plekitükk sai kukkuda xxx maja katuselt. 11.2.Tunnistaja Vxxx Mxxx`i ütluste kohaselt 10.07.2006 esimese või teise päeva poolel, korterist nr 17 omanik teatas, et nägi, kui auto katusele kukkus plekitükk. Loomulikult läks tunnistaja kohe välja vaatama ja nägi et plekitükk oli auto kõrval, auto katus oli muljutud, eemal oli väiksem plekitükk. Plekitükk oli kukkunud autole ja sealt edasi murule. Helistas kohe politseisse ja majavanem Vxxx. Politseipatrull tuli kohale, tunnistaja näitas neile , mis oli juhtunud ja palus koostada protokoll. Politsei ütles, et protokolli ei ole kohustuslik teha, fakt on registreeritud politseis ja kui tekib vajadus siis nemad võivad seda kinnitada. Plekitükk kukkus just nende maja katuselt. Tunnistajale on väga tuttavad need plekitükid, mis katusel asuvad. Need on katuse äärelt pärit plekitükid. Auto kuulub tunnistaja miniale . Auto katus oli muljutud, värv kriimustatud, katus oli deformeerunud. Tuul oli tugev, plekitükk kukkus vastu auto katust ja hiljem maha. Enne istungit käis ta katusel vaatamas, kas on midagi muutunud. Osa plekki on katuselt ära võetud aga osa vana plekki on veel katusel. Katusel on ka telliskivide hunnik, plekitükid asuvad katuse serval ja tugeva tuulega võib katusepleki tükk uuesti alla kukkuda. Alla kukkunud plekitükk oli katuse serva plekk, mis peale remontimist jäi katusele. Kuhu autole kukkunud plekitükk võis kaduda, ei oska öelda, võib-olla viis selle ära kojamees. Tunnistaja näitas Vxxx plekitükki auto kõrval, mis oli kukkunud auto katusele ja kirjeldas situatsiooni. Tegi ettepaneku asja lahendamiseks, kuid Vxxx ei nõustunud sellega. Tunnistaja arvas, et kui asja Vxxx selgitas, oli ka Vxxx nõus, et plekitükk kukkus just selle maja katuselt alla ja ta ka nägi seda plekitükki. 11.3.Tunnistaja Vxxx Vxxx`i vastuste kohaselt oli ta sel päeval Jõhvis tööl. Tema meelest peale lõunat kella kahe paiku helistas talle Mxxx ja ütles, et tema autole kukkus plekitükk. Vastas, et vabaneb peale viit ja siis läheb vaatama. Poole kuue paiku oli ta kohal ja Mxxx näitas autot. Seda autot ei olnud ta varem näinud. Mxxx ütles, et see on tema minia auto. Auto majapoolne katuseserv oli mõlkis. Tunnistaja vaatas katusele, auto seisis esimese ja teise sissekäigu vahel. Esimese ja teise sissekäigu vahel on talvine kuivatusruum, see on nagu lisakorrus. See katuse osa oli remonditud. Katusel on kõrgem ääris ja sellele on uus plekk peale pandud. Ei saanud aru kuidas see võimalik oli, et midagi sealt kukkus, kuna plekk oli vahetatud. Läksid koos katusele teise ja kolmanda sissekäigu vahel, seal polnud ta kunagi käinud, oli näha, et ehitajad vahetades katet, jätsid vanad plekid äärisele ja nende peale panid tellised ja kivid. Vaatas alla, auto seisis puude all ja puud varjasid autot. Küsis Viktoril, kas keegi nägi, et nimelt selle maja katuselt lendas plekitükk. Sellele küsimusele Mxxx ei vastanud, kuna ei teadnud seda. Tunnistaja möönab, et plekitükk võis olla pärit vastasmaja katuselt ,kuna äärise pealt oli pool plekki ära, natuke plekki oli äärisel alles. Isegi kui eeldada, et plekitükk lendas xxx maja katuselt, siis ta pidi lendama ümber kaskede kaarega ja seejärel tagasi lendama. Kaskede ja seina vahele selline plekitükk kukkuda ei saanud, kuna seal on ka sissekäigu katused aga maja nr 5 poolt on kõik avatud. Mxxx 4 (10)
minialt tuli avaldus, et palub hüvitada autoremondikulud. Vastas, et ei leia, et see plekitükk kukkus xxx maja katuselt, see justkui ei ole võimalik. Tunnistaja on hageja poolt esitatud fotode kohta öelnud, et need on xxx maja katuselt tehtud fotod, kus asuvad ehitajate poolt jäetud plekitükid. Praegu katusel ühtki plekitükki ei ole, need viidi ära talvel. Katuse ääris on ca 60-70 cm. Nägi, et autol oli mõlgid ja plekitükk oli auto tagumisel vasakpoolsel küljel. Ei oska öelda, kas plekitükk sarnanes xxx katusel olevatele plekitükkidele või vastasmaja katuse plekitükkidele. Vastasmaja katusel tunnistaja ei ole käinud. xxx maja katuselt on lihtsalt näha, et vastasmaja katuse serva plekk oli lahti ja alles oli 1/3 osa, ülejäänud puudus, ilmselt oli plekk ära kukkunud kuna remonti seal ei tehtud.
11.4.Politseinike tunnistused, kes läksid väljakutsele. Tunnistaja Sxxx Txxx`i selgituste kohaselt ei tea, kes tegi väljakutse, neile teatas väljakutsest korrapidaja. Kui läksid kohale, siis nägid et plekitükk oli tema mäletamist mööda auto katusel, aga täpselt enam ei mäleta. Seda aga et plekitükk oli, kas auto katusel või maas, seda mäletab. Kirjalikul politsei juhtunut ei fikseerinud. Plekitükk võis olla kukkunud maja katuselt, kuid millise maja katuselt ei oska öelda. 11.5.Tunnistaja Sxxx Fxxx vastuste kohaselt mäletab ta seda väljakutset väga halvasti, kuna oli palju väljakutseid. Kui see on see juhus kui oli tormituul, siis arvatavasti on olnud selle juhtumiga seotud väljakutse. Väljakutse oli Lõuna mikrorajooni, kas xxx või xxx tänavale. Tunnistaja mäletab, et oli üks juhus, kus plekitükk oli kukkunud autole. Kui on sama juhus siis käis ta väljakutsel koos Sxxx Txxx. Tunnistajale meenub ainult üks taoline juhus. Kui kohale jõudsid siis nägid autot, millel oli katus mõlkis, mis auto oli, ei mäleta. Protokolli politsei sellistel juhtudel ei tee, ainult kannavad arvutisse andmed ja selgitavad inimestele kohtusse või kohaliku konstaabli poole pöördumise korda.
12.Kohtuistungil, mis toimus 01. oktoobril, jääb hageja haginõude juurde. Palub kostjatelt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju 6192 krooni ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Tugineb VÕS § Õ 65,101 lg 1 p 3,127 lg 1, 128 lg 1,2,3, 137 lg 1,1043, 1059. Hageja esindaja poolt kohtule esitatud teeside, kohaselt on hageja tõendanud, et ta on vara omanik, kahju olemasolu ja suuruse ja tekkimise viisi, kostjate valiku ,kuna kostjad olid Sinivoore 7 juhatuse liikmed ja korteriomanikud. Kahju tekitamine hageja poolt esitatud ajal ja asjaoludel on tõendatud tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega, kahju suurus on kindlaks tehtud. 12.1.Kahju tekkimise viis Hageja arvates on tõendatud, et tema auto sai 10.07.2006 kahjustusi tuulega hoone xxx elamu katuselt kukkunud metallpleki tõttu. Menetluse käigus oli tõendatud, et hagejale kuuluv auto sai kahjustusi auto katusele kukkunud metallpleki tõttu. Tunnistaja Lxxx Txxx ütluste kohaselt tunnistaja nägi, et plekitükk oli kukkunud auto peale. Tunnistaja Vxxx Mxxx ütluste kohaselt tema nägi, et plekitükk oli auto kõrval, auto katus oli muljutud. Tunnistajate Sxxx Txxx ja Sxxx Fxxx ütluste kohaselt ka nemad nägid plekitükki. Fotodega on tõendatud, et hoone xxx maja katusel on hooletult laiali visatud metallplekitükid. Tunnistaja Vxxx Vxxx kinnitas, et hageja poolt esitatud fotod on tehtud maja xxx katusest. Tunnistajate Lxxx Txxx ja Vxxx Mxxx ütluste kohaselt oli 10.07.2006 tugev tuul. Tunnistaja Lxxx Txxx ütluste kohaselt tema silmade all langesid kaks plekitükki, üks neist kukkus murule ja teine plekitükk hageja autole. Kahju tekkimise viis on tõendatud ka kostjate endi seisukohtadega. Kostjad on viidanud erinevatele kahju tekkimise põhjustele, kuid pole teistsugust kahju tekkimise viisi tõendanud. Hageja leiab, et ebamõistlik ja hea usu vastane on panna temale kahju tekkimise viisi täiendavat tõendamise koormist. Seega leiab hageja, et tema nõue on põhjendatud, ning hageja palub kohtul hagi rahuldada. 12.2.Hageja esindaja seletuste kohaselt jääb hageja oma haginõude juurde. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hagejale tekitatud kahju 6192 krooni ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Viitab VÕS § 1059, RK lahendile 3-2-1-64-06 ning VÕS § 65 lg 1 ja leiab, et kostjad vastutavad kahju tekitajatena solidaarselt kahju hüvitamisel. Hageja on tõendanud et ta on kahjustatud vara 5 (10)
omanik. Samuti on tõendatud et tema vara on kahjustatud, nimetatud tõend asub toimiku lk 7. Tunnistajate ütlustega on tõendatud hagejale tekitatud kahju viis. Nõue põhineb VÕS § 1059 ja hageja nõude aluseks on ka 7. peatüki üldsätted. Lisab, et kostjate poolt ei ole tõendatud, et katusepleki tükk võis pärineda xxx elumaja katuselt. 12.3.Kostjate esindaja seletuste kohaselt kostjate seisukoht ei ole muutunud, ei ole tõendatud, et hageja sõidukile langenud plekitükk pärineb just xxx elumaja katuselt, sest kõrvalmaja katuse äärise plekid olid samuti lahti ja sellekohaseid tunnistusi andis tunnistaja V.Vxxx. Kuna majad on lähestikku ja kui tuul mõne metalleseme, eriti just plekitükki lennutab, siis võib tuul lennutada seda erinevas suunas. Tunnistajad nägid, et katusepleki tükk lendas, aga millise elumaja katuselt, selle kohta tõendid puuduvad on vaid oletused. Vaidlust selle kohta, et kõrvalmaja katuse ääreplekk oli samuti lahti, ei ole. Kostjad saavad vastutada selle eest, kui plekitükk pärineb xxx ehitiselt. Kui kohtuväliselt V.Vxxx sellest intsidendist teatati, siis ta juhtis ka sellele asjaolule kohe tähelepanu. Katusepleki tükki säilinud ei ole ja kohtule seda esitada ei saa. Ei ole võimalust võrrelda kummalt katuselt plekk pärineb, ei ole isegi võrdlusmaterjali et ekspertiisi teha. Kostjad hagi ei tunnista, paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Juhib tähelepanu, et tsiviilasjas on tõenditeks, kas siis dokumentaalne tõend või tunnistaja ütlused kuid mitte poole enda suuline ütlus.
12.4.Kostja K. Axxx selgituste kohaselt, ei saanud plekitükk xxx maja katuselt kukkuda, kuna siis oleks ta puudesse kinni jäänud, kuna seal all on suured puud.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus märgib, et käesolevas asjas on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude deliktivastutuse sätete alusel (VÕS § 1059). Deliktivastutuse puhul jaguneb tõendamiskoormis järgmiselt: - hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse eeldused; - kostja aga peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1; vt ka Riigikohtu 26.09.2006. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12). Pooled vaidlevad, hageja varale kahju tekitamise viisi ja asjaolude, samuti kostjate vastutust välistavate asjaolude olemasolu üle.
14.Kohtu poolt tuvastatud asjaolud:
14.1.xxx linnas xxx elumajas on 80 korteriomandit, E-kinnistusraamatu andmetel on korteri nr 59 omanik kostja Lxxx Bxxx, korteri nr 23 omanik kostja Kxxx Axxx, korteri nr 35 omanik kostja Sxxx Žxxx, korteri nr 48 omanik kostja Sxxx Gxxx ning korteri nr 38 omanik kostja Nxxx Vxxx /tl. 32-36/.
14.2.Elumaja xxx majandab KÜ xxx (RK 80158318 /tl. 15/, esmakande aeg mittetulundusühingute registris 06.11.2001. a, juhatuse liikmed olid juhtumi ajal Lxxx Bxxx, Kxxx Axxx, Sxxx Žxxx, Sxxx Gxxx, Nxxx Vxxx /kostjad; tl 30/.
15.Hageja on nõude tõendamiseks esitanud alljärgnevad tõendid: - hageja on sõiduki Volksvagen Golf (xxx) omanik /tl. 8-9/ ning hageja ei ole sõlminud sõiduki varakindlustuslepingut (Kasko kindlustust). 6 (10)
15.1.Kahju suurus ja tekkimise asjaolud: - hageja on esitanud kohtule MAX Servic OÜ (Autoremonditöökoda) eelkalkulatsiooni /tl. 6/, mille kohaselt sõiduauto VW Golf (xxx) remont maksab 6192 krooni (koos käibemaksuga), millest katuse õigumine maksab 889,83 krooni, katuse värvimine 3849,15 krooni ning pahteldamine 508,48 krooni., mis teeb kokku 6192 krooni. - hageja poolt tehtud ja kohtule esitatud fotod, /lk 7/, kust on näha, et katusel on lahtist ehitusprahti, plekitükke. Fotodel on näha koht, kus sõiduauto Volkswagen Golf xxx seisis maja ees ning auto katusel on mõlgid ning värvikahjustused. Hageja kinnitusel on tehtud fotod xxx katuselt ning autost ajal, kui plekitükk oli juba auto katusele kukkunud ja sealt eemaldatud. - tunnistajate Lxxx Txxx ja Vxxx Mxxx`i ütlused /tl. 145-146/.
16.Kostja poolt esitatud vastuväited ja esitatud tõendid. - Foto, millel on kujutatud elumaja xxx ja xxx / t. 84,143/. Kostja on esitanud vastuväite, et millegagi ei ole kindlaks tehtud, et plekitükk, mis kukkus autole, pärineb xxx elumaja katuselt , see võis sinna tuulega lennata ka vastasmaja xxx maja katuselt. Auto parkimise kohale ei oleks xxx maja katuselt puude tõttu plekitükk saanud kukkuda. Samuti ei ole siiani säilinud plekitükki, et selle päritolu saaks ekspertiisiga kindlaks teha. - kostjad tuginevad ka tunnistaja Vxxx Vxxx`i ütlustele (/tl. 149/.
17.Kostjad ei ole vaielnud kahju suuruse üle.
18.Kohtule on esitatud B kaardi väljatrükk /tl 15/, mille kohaselt olid juhtumi ajal juhatuse liikmed Lxxx Bxxx, Kxxx Axxx, Sxxx Žxxx, Sxxx Gxxx, Nxxx Vxxx.
19.VÕS § 1059 kohaselt, ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS § 1059 on võlaõigusseaduse kahju õigusvastast tekitamist reguleerivas peatükis (53. ptk., §§ 1043-1067) alajaotuses „vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest“ (2. jagu, §§ 10561060).
20.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
21.Kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 ja lg 3 sätestatud juhtudel ning kohustuse rikkumine on vabandatav vääramatu jõu esinemise korral (VÕS § 103 lg 2). VÕS § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
7 (10)
22.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on kohustuse rikkumise korral üheks õiguskaitsevahendiks õigus nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1.
23.Kostjate valik.
23.1.Hageja on nõude esitanud solidaarselt kostjate vastu, kes on elamumaa xxx kaasomanikud ja kes olid juhtumi ajal juhatuse liikmed. VÕS § 1059 näeb ette ehitisealuse maa omaniku vastutuse. Riigikohus on 20.06.2006. a kohtuotsuses nr 3-2-1-64-06 märkinud, et VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lõikest 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnest neist. Kohtus leiab, et kostjad vastutavad xxx elamu korterite omanikena kahju ühiste tekitajatena solidaarselt. Hageja valis välja kõik juhatuse liikmed ja nõudis kahju hüvitamist neilt ühiselt.
23.2.Kahju olemasolu. Hageja on tõendanud, et ta on vara omanik ja et tema vara on kahjustatud, samuti on hageja tõendanud kahju suuruse. Nimetatud asjaolud on tõendatud dokumentaalsete tõenditega /tl. 6-8/.
23.3.Kahju tekkimise viis. Kohtul puudub alus kahelda kahju tekkimise viisis, nimelt selles, et hageja auto sai kahjustusi 10.07.2006. a tuulega Sinivoore 7 maja katuselt kukkunud plekitüki tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta. Hageja hagiavalduses esitatud väited on kooskõlas teiste tsiviilasja materjalidega. Tunnistaja Lxxx Txxx ütluste kohaselt nägi ta aknast peale tugeva tuulehoo tõusmist, et ülevalt, paremalt poolt katuselt kukkus kaks plekitükki, esimene plekitükk autot ei tabanud, kuid veidi hiljem kukkunud teine tükk kukkus autole, mis kuulus hagejale Plekitükk kukkus elumaja xxx esimese sissekäigu kohalt. (tunnistaja elab xxx). Tunnistaja Vxxx Mxxx`i ütlustega on kaudselt tõendatud sama. Tunnistaja ütluste kohaselt kukkus plekitükk elumaja xxx maja katuselt, mille tagajärjel sai auto katus muljutud ja kahjustatud. Tunnistaja käis koos hagejaga katusel pilte tegemas. Allakukkunud plekitükk oli katuse serva plekk, mis oli jäänud katusele peale remonttööde teostamist. Tunnistaja kutsus koheselt kohale ka politsei.
8 (10)
Politseinike tunnistuste kohaselt oli plekitükk kukkunud maja katuselt, kirjalikult juhtumit ei fikseeritud. Plekitükk oli auto katusel või maas. Auto oli saanud kahjustusi. Kahju tekkimise viis on tõendatud ka kostjate endi seisukohtadega. Kostjad on viidanud erinevatele kahju tekkimise põhjustele ja võimalustele ( plekitükk võis kukkuda vastasasuva maja xxx maja katuselt), kuid kostja pole teistsugust kahju tekkimise viisi tõendanud. V. Vxxx oli juhtumi ajal maja valitseja ja tema oli samuti informeeritud juhtunust , käis ka kohal ja katusel ning kinnitab, et katusele olid jäänud peale remonti plekitükid. Hageja tegi ettepaneku kahju hüvitamiseks, mida aga ei tehtud. Sellele, et V. Vxxx oli maja valitseja, on kinnitanud kostja oma taotluses V. Vxxx ülekuulamiseks/ tl 83/. Kohus leiab, et ebamõistlik ja hea usu vastane on panna hagejale kahju tekkimise viisi täiendavat tõendamise koormist kuna hageja oli juhtumist informeerinud selleaegset maja valitsejat ja hageja on kahju tekkimise aega ja viisi tõendanud eelpoolloetletud tõenditega. Kostjad leiavad, et plekitükk võis kukkuda elumaja xxx maja katuselt, kuna seal on ka lahtiseid plekitükke ning maja katuse ääriselt oli üks plekitükk puudu. Kostjad on ka tunnistanud, et plekitükk oli auto juures, kuid kas kindlasti see plekitükk tekitas kahju ei ole teada ja ei ole teada plekitüki päritolu. Kohus on p. 13 selgitanud kostja tõendamiskohustust vastutusest vabanemiseks kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1; vt ka Riigikohtu 26.09.2006. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12). Kostjad oma väidet et plekitükk võis pärineda vastasasuva elumaja xxx maja katuselt millegagi tõendanud ei ole, seega on nimetatud väide paljasõnaline. Samuti ei ole nad ka tuginenud mingi vääramatu jõu esinemisele. Kostjad on küll väitnud, et tuulega võis plekitükk lennata ka vastasmaja katuselt, kuid ka see väide on kostjate poolt tõendamata. Riigikohus lahendis 3-2-1-53-06 p.12 on märkinud et kohtud peavad VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Kohus leiab, et peale katuse remonti maja katusele jäetud lahtiste plekitükkide tuulega allakukkumine oli põhjuslikus seoses maja ette pargitud autole kahjustuste tekkimisel ja seega hageja kahju tekkimisel. Kui plekitükke katusele ei oleks jäetud, ei oleks hageja poolt maja ette pargitud auto saanud kahjustusi. Kostjad on jätnud tähelepanuta asjaolu, et tunnistaja L. Txxx, kes elab xxx majas nägi, et plekitükid kukkusid peale tugevat tuulehoogu katuselt alla, ja üks nendest auto katusele. Samuti on tollane maja valitseja V. Vxxx nõustunud, et xxx maja nr xxx katusele oli peale remonti jäetud vedelema plekitükid ja peale juhtumit käinud plekitükke ka katusel vaatamas. Ohtlikud plekitükid oleks katuselt tulnud kõrvaldada koheselt peale remonti.
24.Kohus selgitab kostjatele, et vastavalt VÕS § 69 lõikele 3 on võlgnikel tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. VÕS § 137 lõikest 2 tulenevalt tuleb kahju hüvitamise solidaarvõlgnike vahel vastutuse jagunemisel nende omavahelises suhtes arvesse võtta kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille 9 (10)
eest iga isik vastutab. Seega võib kostjatel pärast hagejale kahju hüvitamist olla tagasinõudeõigus teiste sama kahju eest vastutavate isikute vastu.
25.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kahju tekkimine ning kahju suurus on tõendatud, mille tulemusena kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
26.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/.
27.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest
29.Kohus rahuldas hagi kostjate vastu solidaarselt. Seega hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud peavad kandma kostjad solidaarselt vastavalt TsMS § 165 lg 3. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate endi kanda.
Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.