Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-08-59886

Otsuse kuupäev

22. oktoober 2008 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

AS Eesti Krediidipank hagi Jaanus Voit vastu põhisumma 7 978.75 krooni ja kõrvalnõuete nõudes AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832; aadress Narva mnt 4 15014 Tallinn) Aivar Luik (aadress Narva mnt 4 15014 Tallinn)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Jaanus Voit (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx)

Resolutsioon Välja mõista Jaanus Voitilt AS Eesti Krediidipank kasuks võlgnevus 10 253 (kümme tuhat kakssada viiskümmend kolm) krooni 08 senti, sealhulgas põhivõlg summas 7 978,75 krooni, viivis summas 911,74 krooni, leppetrahv summas 600,00 krooni ja teenustasud summas 14,00 krooni. Välja mõista Jaanus Voitilt As Eesti Krediidipank kasuks viivis 0,1% (null koma üks protsenti) põhivõlast s.o 7 978.75 kroonilt päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Välja mõista Jaanus Voitilt menetluskulu 550 (viissada viiskümmend) krooni AS Eesti Krediidipank kasuks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 15. septembril 2008. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi

kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101, § 108 lg 1, § 158 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 2). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 550 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.