Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Tsiviilasja number
2-08-9962
Määruse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2008.a, Tallinn
Tsiviilasi
N P taotlus menetlustähtaja ennistamiseks ja hagiavaldus AP ja M T R vastu üürilepingu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamise nõudes
Asja läbivaatamine
Avalikul istungil 29.09.2008. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: AP (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja II: M T R(sünd. xxx, elukoht xxx); Hagejate esindaja: Advokaat I Lumiste (Advokaadibüroo Raudsepp ja Co xxx) Kostja: N P (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja nõustaja: S Postnikov (IK xxx);
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja N P taotlus N P esitas 17.03.2008. a kohtule taotluse, mille kohaselt ligikaudu 2007. a oktoobris, hagiavalduse ettevalmistamisel Harju Maakohtule 17.09.2007. a Tallinna Üürivaidluskomisjoni otsuse peale, sai ta teada, et vaidluses korteri vabastamise üle, esitati talle 30.11.2006. a korteri ülesütlemisteade, mille kohaselt eluruumi Xxx üürileping lõppes 01.06.2007. a. Teate ärakirja sai N. P 2007. a oktoobris ja 13.03.2008. a sai ta teada, et tal on õigus vaidlustada ülesütlemisteadet. N. P leiab, et 30.11.2006. a üürilepingu ülesütlemisavalduse vaidlustamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, sest see toimetati N. P alles 2007. a oktoobris ja alles 13.03.2008. a sai
N. P teada, et üürilepingu ülesütlemine on tühine, sest see ei vasta seaduse nõuetele. N. P palub menetlustoimingu teostamise tähtaja möödalaskmise põhjus lugeda mõjuvaks ja ennistada tähtaeg hagiavalduse esitamiseks üürilepingu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamise nõudes. Hagejate vastus A. P ja M. R esitatud nõudeid ei tunnista. Üürileping sõlmiti 24.06.1994. a. Lepingu p 2.1. kohaselt sõlmiti leping tähtajaga kuni 01.06.1997. a. Üürilepingu p 2.4. sätestas, et kui enne lepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei taotle lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse see pikenenuks viieks aastaks. Pärast 01.06.1997. a pikenes üürileping lepingu p 2.4 kohaselt 5 aastaks, s.o. kuni 01.06.2002. a. Kuna ka enne 01.06.2002. a möödumist ei avaldanud lepingupooled soovi lepingut lõpetada, pikenes üürileping veelkord p 2.4 alusel 5 aastaks, s.o. kuni 01.06.2007. a. 30.11.2006. a esitati N. P teade, milles informeeriti teda, et üürileping kuulub lõpetamisele 01.06.2007. a seoses tähtaja möödumisega. Nimetatud teate postitas P K OÜ 12.12.2006. a tähtkirjana AS Eesti Post kaudu. 17.09.2008. a tegi Tallinna Üürikomisjon üürivaidlusasjas nr ÜK-2/105/07 otsuse, millega rahuldas A. Pi ja M. R avalduse N. P vastu eluruumi XxxTallinnas tagastamise kohustamiseks ja eluruumi tagastamisega viivitamise eest kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Nimetatud otsusest nähtub, et N. P on üürikomisjoni istungil avaldanud, et sai kirja, milles teatati lepingu lõppemisest, kätte 2006. a detsembris. Asjaolu, et N. P on ülalnimetatud üürilepingu lõppemisega seotud tahteavalduse kätte saanud, on tõendatud ka N P esindaja, advokaat M Sergejeva kirjaga 29.05.2007. a. Seega ei vasta tõele N. P väide, nagu oleks ta üürilepingu lõppemisega seotud tahteavalduse kätte saanud alles 2007. a oktoobris. Kohtuistung Kohtuistungil 29.09.2008. a jääb N. P oma avalduse juurde. N. P seletuse kohaselt kasutab ta lihtsalt oma õigust vaidlustada lepingu ülesütlemine. Vaidlust selles osas ei ole, et N. P sai selle teate, kuid sealt ei nähtu lepingu ülesütlemise alus ja vaidlustamise kord, seega see on tühine. VÕS § 326 lg 1 kostja pidi otseselt vaidlustamise korda seletama. Lepingu ülesütlemisteade on tühine vastavalt VÕS § 325 lg 5 sättele. N. P palub rahuldada hagi ja lugeda lepingu ülesütlemisavaldus tühiseks. Hagejate esindaja seletuse kohaselt leping on lõppenud seoses tähtaja möödumisega. Väide, et see teade on saadud kätte 2007.a oktoobris, N. P on esitanud ebaõigeid faktiväiteid kohtule. Vaidlustamistähtaeg on ammugi läbi. Kui N. P tugineb VÕS § 325 lg 5, siis vaidlustamise tähtaeg on möödas. VÕS § 310 lg 2 kohaselt on teade esitatud. Tegemist ei ole erakorralise ülesütlemisega. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hagejate esindaja, kostja, kostja nõustaja ning tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et N P taotlus menetlustähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et eluruumi üürileping sõlmiti 29.06.1994. a (tl 8-9). Lepingu p 2.1. kohaselt sõlmiti leping tähtajaga kuni 01.06.1997. a. Üürilepingu p 2.4. sätestas, et kui enne lepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei taotle lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse see pikenenuks viieks aastaks. Pärast 01.06.1997. a pikenes üürileping lepingu p 2.4 kohaselt 5 aastaks, s.o. kuni 01.06.2002. a. Kuna ka enne 01.06.2002. a möödumist ei avaldanud lepingupooled soovi lepingut lõpetada, pikenes üürileping veelkord p 2.4 alusel 5 aastaks, s.o. kuni 01.06.2007. a. 30.11.2006. a esitasid hagejad kostjale ülesütlemisteate, milles informeerisid N. Pt, et üürileping kuulub lõpetamisele 01.06.2007. a seoses lepingu aegumisega (tl 11).
Nimetatud teate postitas P K OÜ 12.12.2006. a tähtkirjana AS Eesti Post kaudu (tl 28). Samuti saatsid hagejad kostjale 15.05.2007. a teadaande, milles tuletasid meelde, et üürileping lõpeb 01.06.2007. a. N. P on mõlemad teated kätte saanud (tl 32). 17.09.2007. a tegi Tallinna Üürikomisjon otsuse, milles kohustas N Pt tagastama APile ja M T R üüritud asi (tl 29). N P on esitanud taotluse menetlustähtaja ennistamiseks. Üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) § 21 lg 1 kohaselt kui pool ei nõustu komisjoni otsusega või üürivaidluse läbivaatamisel tehtud menetlusotsuse või –toimingutega, võib ta sama üürivaidluse läbivaatamiseks pöörduda maakohtusse komisjoni otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. Eeltoodust tuleneb, et kuigi sellise taotluse esitamise korral loetakse ÜVLS § 21 lg 4 kohaselt hagejaks üürivaidluskomisjoni poole pöördunud isikut, on taotluse enda esitamine ÜVLS § 21 lg 1 järgi (sõltumata sellest, kas selle esitab üürikomisjoni pöördunud isik või üürivaidluse teine pool) aegumise mõttes võrdsustatud hagiga. Kohtule on esitatud Tallinna Üürikomisjoni 17.09.2007. a otsus üürivaidlusasjas ÜK-2/105/07, milles sisaldub ka samas üürivaidluses kohtusse pöördumise kord (tl 29). Menetlustähtaja ennistamise taotluses kinnitab N P, et on saanud üürikomisjoni otsuse ligikaudu oktoobris 2007. a, mil asus koostama hagiavaldust üürikomisjoni otsuse peale (tl 4). Kohtusse pöördus N P 17.03.2008. a. Hagejate vastuväite kohaselt on otsuse vaidlustamistähtaeg ammugi läbi. Kohus nõustub hagejate seisukohaga. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel. N P on oma taotluses kohtule kinnitanud, et on saanud üürikomisjoni otsuse oktoobris 2007. a, täpsustamata kuupäeva. Kohtu hinnangul ei ole see ka tsiviilasja lahendamisel määrava tähtsusega, kuna seaduses sätestatud 20 päevane tähtaeg kohtusse pöördumiseks on ületatud ka juhul kui võtta aluseks, et otsus oli kättetoimetatud hiljemalt 31.10.2007. a. Asjaolu, et 13.03.2008. a sai N. P teadlikuks võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatust ei oma nõude aegumise seisukohast samuti tähendust. Tallinna Üürikomisjonis oli N. P esindajaks M Sergejev (tl 36,37), seega pidi N. P olema Tallinna Üürikomisjoni otsuse vaidlustamise kord arusaadav. Kuna ÜVLS § 21 lg 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, siis ei ole kohtul võimalik seda ennistada. Eeltoodust tulenevalt on T P nõue aegunud. Kuna T P on kohtusse pöördunud hilinenult ei analüüsi kohus poolte väiteid seoses 30.11.2006. a lepingu ülesütlemisteatega. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnistamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Eeltoodu alusel kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel kuulub N P väljamõistmisele A. Pi ja M. R menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.