Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.oktoober 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-8841
Tsiviilasi
OÜ E hagi OÜ M (likvideerimisel) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja – OÜ E (reg.kood XXX) Hageja seaduslik esindaja – I B
esindajad
Hageja lepinguline esindaja – Erki Casar
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja – OÜ M (likvideerimisel; reg.kood XXX) Kostja seaduslik esindaja U K Kostja lepinguline esindaja advokaat Lada Riisna; 09.10.2008.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad I B ja Erki Casar Kostja esindajad U K ja Lada Riisna
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja OÜ-lt M (likvideerimisel) OÜ E kasuks põhivõlgnevus summas 210 423 (kakssada kümme tuhat nelisada kakskümmend kolm) krooni ja viivised summas 15 206 (viisteist tuhat kakssada kuus) krooni. Mõista välja OÜ-lt M (likvideerimisel) OÜ E kasuks viivised alates 07.03.2008.a. VÕS § 113 sätestatud määras põhivõlgnevusest s.o. summast 201 423 krooni kuni põhinõude täitmiseni. Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 30.06.2006.a. alltöövõtuleping, mille objektiks oli korterelamute asukohaga XXX 11, 13, 15 ja 17 fassaaditööde teostamine. Lepingu tasuks oli 3 292 354 krooni. Lepingu kohaselt pidi objekti üleandmine kostjale toimuma hiljemalt 25.august 2006.a. Kuna kostja ei suutnud tagada hageja kohustuste täitmiseks vajalikku tööfronti, siis lükkus tööde üleandmise tähtaeg edasi. Hagejale teostatud tööde eest tasu maksmine toimus tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide järgi koostatud arvete alusel. Hageja koostas aktid vastavalt teostatud tööde protsendile. Hageja on kostjale esitanud kuus tööde ülandmise-vastuvõtmise akti, millest kostja on allkirjastanud üksnes neli esimest. Kostja on jätnud allkirjastamata akti nr 5 ja akti nr 6. Kostja on tasunud lepingu tasust 2 570 000 krooni, viimane summa laekus 14.03.2007.a. arve nr 03/01 alusel, mis koostati akti nr 5 osas. Kostja on jätnud tasumata arved nr 07/01, 07/05, 07/06 ja 10/04 kokku summas 722 354 krooni. Kostja ja hageja kohtusid 2007.a. mais ning hageja palus, et kostja tasuks temale esitatud arved v.a. lõppsumma, milleks oli vastavalt lepingule 15 % lepingu tasust. Ajal, mil pooled kohtusid oli hageja teostanud kõik lepinguga võetud tööd v.a. puhastustööd kahe elamu osas. Tegemist oli töödega, mille käigus kõrvaldati krohvitükid kõnniteedelt jne, nende tööde tegemiseks oleks kulunud üks päev. Kohtumisel kostjaga teatas hageja, et ei lõpeta puhastustöid enne kui kostja on täitnud kohustuse tasuda tehtud tööde eest. Kostja edastas hagejale kirjaliku seisukoha, mille järgi on kostja lepingu juunis 2007.a. üles öelnud. Samuti edastas kostja tasaarvestuse avalduse. Kostja arvates tuleb hagejale tasumisele kuuluvast summast maha arvestada kolmanda isiku tasud seoses fassaaditöödega summas 141 600 krooni, leppetrahv seoses lepingutingimuste rikkumisega, leppetrahv hageja enda objektidelt toodud prügi mahapaneku eest, prügi äravedamisega kantud kulud ja hageja viivitusest tingitud objektide finantseerimislepingutest tulenevad intressid. Hageja on nõus ainult leppetrahviga summas 10 000 krooni prügi mahapaneku eest, ülejäänud summasid tasaarvestada ei saa, kuna puuduvad tõendid arvete tasumise kohta. Leppetrahvi lepingutingimuste rikkumise eest kostja nõuda ei saa, kuna kohustuste täitmisega viivitamine oli osaliselt põhjustatud kostjast, kes ei suutnud tagada nõuetekohast tööfronti, samuti on kostja ületanud leppetrahvi esitamisega mõistliku tähtaja. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole õigust jätta hagejale tasumata kogu tasumisele kuuluvat summat s.o. 722 354 krooni. Arvestades leppetrahvi summas 10 000 krooni, kolmandale isikule tasumisele kuuluvat põhjendatud summat, mis on seotud hageja kohustuste täitmisega ja prügi eemaldamisega seotud mõistlikke kulutusi esitab hageja nõude üksnes 529 512,76 krooni. Hageja palub lisaks põhivõlgnevusele kostjalt välja mõista ka viivised summas 38 282,85 krooni ja viivise mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 sätestatud määras.
Kostja hagi ei tunnista. Vastuse ja selle täpsustuste kohaselt on kostja seisukohal, et hageja teostas üksnes 75 % kokkulepitud tööst ning üleantud töö vajas parandamist ja ümbertegemist. Töö ümbertegemise ja parandamiseks kulus kostjal 400 857 krooni. Nimetatud summa kujunes OÜ R tasutud 141 600 kroonist, L P OÜ tasutud 122 307 kroonist ja prügi äraveo tasu 136 950,66 krooni. Kostja on vastu võtnud puudustega tööd ning esitas hinna alandamise avalduse alandades hinda 400 857 krooni võrra. Peale hinna alandamist on hageja nõudeks kostja vastu 321 497 krooni. Kostja on arvestanud leppetrahvi lepingu p. 12.6.2 alusel summas 294 634 krooni, kostja on arvestanud ehitusprotokollidesse
kantud poolte kokkuleppe alusel leppetrahvi prügi mahapaneku eest kokku kolmel korral kogusummas 30 000 krooni, samuti on kostjal hageja vastu nõue kahju hüvitamiseks summas 4 373,97 krooni, mis kulus hageja poolt kahjustatud akna parandamiseks. Eelnimetatud summad kostja tasaarvestab hageja nõudega. Kuna tasaarvestuse tulemusena tekib hagejal kostja ees 3 137 krooni võlgnevus, siis on kostja seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et pooled, hageja töövõtjana ja kostja tellijana, sõlmisid 30.06.2006.a. alltöövõtulepingu aadressiga XXX ja XXX korterelamute ehitusel fassaadide soojustamiseks ja krohvimiseks. Lepingu p 3.2. kohaselt on lepingu eesmärgi saavutamise ja töö tellijale üleandmise lõpptähtajaks 25.08.2006.a. Pooled leppisid lepingu p-s 4.1. kokku, et tööde kohase teostamise eest tasub tellija töövõtjale 3 292 354 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on seisukohal, et suurema osa kokkulepitud tööst on ta teostanud, kuid möönab, et osaliselt on teine isik parandanud tehtud töös ilmnenud puudusi. Hagiavalduse kohaselt ei nõua hageja seetõttu kostjalt kogu lepingujärgse summa tasumist. Asja materjalidele lisatud aktide (tlk 22-25) järgi on hageja üle andnud ja kostja on vastu võtnud tööd kogusummas 2 984 105,37 krooni. Asjas puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasunud 2 570 000 krooni. Täiendavaid summasid ei ole kostja olnud nõus hagejale tasuma, väites, et tehtud töös olid puudused. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Poolte vahel on vaidlus selles kui suur oli puuduste kõrvaldamise maksumus. Hageja on seisukohal, et tegemist oli pisipuudustega näit. jäid puhastamata värvipritsmed asfaldilt, fassaadilt jne. Asja materjalidest nähtub, et XXX tn kortermajade nr 11, 13, 15, 17 fassaaditööde kontrollimisel on tuvastatud 09.04.2007.a. mitmeid puuduseid (tlk 72-75). Tunnistaja I V `i ütlustega on tõendatud, et nimetatud puuduste loetelu anti peale koostamist üle ka hagejale. Asja materjalidele lisatud OÜ R V arve (tlk 46) ja kostja konto väljavõtte (tlk 82) järgi on kostja tasunud parandus ja viimistlustööde teostamise eest XXX tn 11, 13, 15 ja 17 majade fassaadidel 141 600 krooni. Asja materjalidele lisatud OÜ L P arve (tlk 102) järgi on kostjal kohustus tasuda krohvijääkide puhastamise, kohtvärviparanduste tegemise ja aknaplekkide paigalduse eest eelnimetatud kortermajade juures 122 307 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud hageja poolt teostatud töö mittevastavus lepingutingimustele. Asjas on tõendamist leidnud, et töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks kulus kostjal 263 907 krooni. Kostja on oma lõpliku seisukoha järgi (tlk 224-225) esitanud hinna alandamise avalduse. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase
täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuse suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 1 lauset 1 saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Pooled on nõustunud sellega, et kohase täitmise väärtus on võrdne lepingu hinnaga e. 3 292 354 krooni, samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et mittekohase täitmise väärtus on lepingu hind miinus puuduste kõrvaldamise maksumus s.o. 3 292 354 – kohtu poolt eespool tuvastatud puuduste kõrvaldamise maksumus summas 263 907 =3 028 447. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud on kostja poolt alandada hinda ning alandatud lepinguhinnaks on 3 028 447 krooni (3028447*3292354:3292354). Kohus leiab, et hinna alandamisel ei saa arvesse võtta kostja poolt hageja prügi äravedamisel tekkinud kulusid, kuivõrd nimetatud kulud ei sisaldu lepingu hinnas. Poolte vahel puudub nimelt vaidlus selles, et alltöövõtulepingu täitmise käigus sõlmisid pooled uue kokkuleppe, mille kohaselt tellis kostja hageja jaoks prügikonteineri ja korraldas perioodiliselt selle tühjendamise. Ka asja materjalidele lisatud 20.07.2006.a. nõupidamiste protokolli nr 4 (tlk 90hi) p 1 järgi on pooled kokku leppinud, et peatöövõtja tellib kostjale prügikonteineri, hiljem tehakse tasaarvestus. Seega ei olnud prügiveost tekkinud hageja hüvitamiskohustus vaidlusaluse alltöövõtulepingu esemeks. Hinna alandamine aga eeldab, et rikutud on kohustust, mille eest on hind kokku lepitud. Hinda saab seega alandada üksnes sellise kohustuse rikkumise suhtes, mis on hinna tasumisega vastastikku seotud. Hinna alandamise, nagu iga muu õiguskaitsevahendi kasutamise tingimus on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks. Kohus on seisukohal, et kuna kostja poolt hageja prügi äraveo kulud ei sisaldu vaidlusaluse alltöövõtulepingu hinnas, siis ei saa kostja prügiveo kulude osas hinda alandada. Käesoleval juhul on kostja küll taolise tahteavalduse teinud, kuid selles osas hinna alandamisel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Kuna kostja on oma kujundusõigust kasutanud, alandanud hinda, ei ole kohtul võimalik nõuet muul viisil kvalifitseerida. Kostja on asjas esitanud ka tasaarvestuse avalduse. Kostja leiab, et hageja on tekitanud temale kahju 4 373,97 krooni, kuna hageja kahjustas tööde käigus akent ning selle parandamiseks kulus 4 373,97 krooni. Asja materjalidele lisatud AS F arve (tlk 103-104)järgi on kostjal pakettide vahetuse tõttu kohustus tasuda 4 373,97 krooni. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja on põhjustanud kahju, mis tingis kostjal vajaduse tellida AS-ilt F aknapakettide vahetuse. Seega ei ole kostja poolt teostatud tasaarvestus 4 373,97 krooni osas põhjendatud. Kostja on tasaarvestanud ka leppetrahvinõude summas 30 000 krooni. Nimetatud leppetrahv tuleneb kostja väitel poolte kokkuleppest prügi mahapaneku eest. Kostja on arvestanud 3 rikkumisega kokku summas 30 000 krooni, iga rikkumise eest 10 000 krooni. Hagiavaldusest nähtuvalt võtab hageja õigeks, et kostjal on õigus esitada prügi mahapaneku eest leppetrahv 10 000 krooni s.o. ühe rikkumise eest. Asja materjalidele lisatud 11.01. 2007.a. nõupidamise protokolli (tlk 90o1) p-st 1 nähtub, et kui kostja toob muudelt objektidelt hageja objektile veel prügi siis on trahv 10 000 krooni ühe mahapandud korra eest. 18.01.2007.a. nõupidamiste protokollist (tlk 47-48) nähtub, et hagejale on prügi toomise eest määratud trahv 10 000 krooni. Ka 15.03.2007.a. nõupidamiste protokollist nähtub, et (tlk 90ä1) hageja on toonud mujalt objektilt konteineritäie prügi.
VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna hageja on hagiavalduses võtnud õigeks kohustuse rikkumise ühel korral ja nõustunud leppetrahvi suurusega 10 000 krooni, siis on põhjendatud ja tõendatud kostja tasaarvestus 10 000 krooni osas. Kuna asja materjalidest nähtub, et hageja on lepingut rikkunud ka teisel korral on kostja teistkordne leppetrahvi summas 10 000 krooni määramine samuti põhjendatud. Kuna asja materjalidest ei nähtu sõnaselgelt, et hageja on prügi toomisega poolte kokkulepet ka kolmandal korral rikkunud, siis leiab kohus, et hageja määratud kolmas leppetrahv ei ole põhjendatud. Seega moodustab tasaarvestatav summa 20 000 krooni. Kostja on arvestanud leppetrahvi ka hageja poolt lepingu täitmisega viivitamise tõttu. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel sõlmitud lepingu p.12.6 järgi on tellijal õigus töövõtja poolsete rikkumiste korral õigus nõuda lisaks tekitatud kahju hüvitamisele ka leppetrahvi 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte üle 10 % lepingu maksumusest, töö lõpp-tähtaja ületamise korral. Lepingu p- 3.1 leppisid pooled kokku, et elamute XXX 11 ja XXX 13 fassaaditööde alguseks on 30.06.2006 ja tööde lõpp on 15.08.2006.a. Elamute XXX 15 ja XXX 17 fassaaditööde alguseks on 04.07.2006.a. ja tööde lõpptähtaeg on 25.08.2006.a. Lepingu p-s 3.6 järgi leppisid pooled kokku, et tellijal on õigus p-i 3.1. alapunktides toodud etappide algustähtajad edasi lükata, samuti peatada töö järgmistel tingimustel: p. 3.6.1. järgi kui tellija lükkab mõne etapi algustähtaja edasi või peatab töö tegemise kuni 1 päev, siis lõpptähtaeg ei muutu, p. 3.6.2. järgi kui tellija lükkab mõne etapi algustähtaja edasi või peatab töö tegemise pikema ajavahemiku võrra kui p-s 3.6.1 näidatud, siis pikeneb lõpptähtaeg etapi algustähtaja edasilükkamise aja võrra miinus p-s 3.1.6 näidatud ajavahemik. Poolte vahel puudub vaidlus, et viimane osa tööfrondist anti hagejale üle 10.10.2006.a. Kuna lepingu järgi oli tööde lõpptähtaeg 25.08.2006.a., kuid viimane osa tööfrondist anti üle 10.10.2006.a. siis ei saanud hageja teostada töid lepingus kokkulepitud tähtajaks. Asjas puudub vaidlus, et hageja on korduvalt muutnud tööde teostamise graafikut. Kostja väidetel oli hagejale antud täiendav tähtaeg kuni 28.11.2006 vastavalt hageja esitatud tööde teostamise graafikule(tlk 71). Nimetatud graafikust nähtub, et hageja kohustub tööd lõpetama
nähtub, et alla 5 kraadi oli temperatuur oktoobris ja novembris 2006.a. järgmistel kuupäevadel: 19.10-21.10, 26.10., 28.10-31.10 ja 01.11.-17.11, 20.11, 21.11, 23.11. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või seda tagajärge ületaks. Asjas ei saa olla vaidlust selles, et välistemperatuuri langemine alla 5C on asjaolu, mis oli väljaspool hageja mõjuulatust. Samas on kohtu arvates välistemperatuuri langemine alla 5C novembrikuus asjaolu mis Eesti kliimatingimuste juures on mõistlikult ettenähtav. Seega ei saa sellist temperatuuri langemist lugeda vääramatuks jõuks. Hageja on oma tööde teostamise graafiku koostamisega (tlk 71) kinnitanud, et teostab tööd novembrikuus. Seega on ta tööde teostamise graafiku koostamisel olnud seisukohal, et suudab tööd novembris lõpetada. Asjas ongi kostja viidanud sellele, et hageja saanuks fassaadi katta kiledega ja puhureid kasutades luua fassaaditöödeks vajalikud tingimused. Asja materjalidele lisatud fotodelt (tlk 137 ja 138) nähtubki, et vähemalt osaliselt on hageja sellist moodust tööde teostamiseks kasutanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt oli kohustuse rikkumine peale 30.11.2006.a. vabandatav. Asja materjalidele lisatud nõupidamise protokollist (tlk 90p) nähtub, et 17.08.2006.a .oli hagejal tööde tegemise mahajäämus 1 kuu, 24.08.2006.a. nõupidamiste protokolli (tlk 90 sš)järgi ei ole XXX 15 ja 17 krohvijaid. Hagejal tööde tegemise mahajäämus XXX 11, ja 13 osas 16 päeva ja XXX 15 ja 17 osas 7 päeva. 31.08.2006.a. nõupidamiste protokollist (tlk 90zž) nähtub, et hageja poolt esitatud uuest tööde graafikust kinni ei peeta. XXX 15 ja 17 ei ole krohvijaid. 07.09.2006.a. protokolli kohaselt (tlk 90 tu) hageja töötajaid objektil ei ole, tööde graafikust kinni ei peeta.14.09.2006.a., 21.09.2006.a., 28.09.2006.a. nõupidamiste protokollidest (tlk 90 vwõäöü) nähtub, et hagejal on tööde teostamisega probleeme, tööjõudu objektil piisavalt ei ole. 12.10.2006.a. nõupidamiste protokolli kohaselt (tlk 90 xy) esitas hageja uue tööde teostamise graafiku. 02.11.2006 nõupidamiste protokolli kohaselt (tlk 90a1b1) esitas hageja järjekordselt uue tööde teostamise graafiku. Objektil fassaaditöid ei teostata. 09.11.2006.a. nõupidamiste protokolli kohaselt (tlk 90 c1d1) esitas hageja uue tööde teostamise graafiku. Fassaaditöid teostatakse vaid XXX 13 ja 17 majadel.16.11.2006.a. nõupidamiste protokolli (tlk 90 e1f1) kohaselt esitas hageja järjekordselt uue tööde teostamise graafiku. Fassaaditöid teostatakse vaid XXX 13 ja 17 majadel. 30.11.2006.a. nõupidamiste protokollis (tlk 90 i1j1) ja 07.12.2006.a. nõupidamiste protokollis (tlk 90 k1l1) on fikseeritud, et kostja tööde valmimine hilineb. Tunnistaja Tarmo Poks ütlustega on tõendatud, et hagejal oli tööjõupuudus ja see oli põhjuseks, miks töid ei tehtud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et hageja hilines tööde teostamisega kuna ta ei suutnud tagada objektil tööjõu olemasolu. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud hageja väide, mille kohaselt andis kostja hagejale täiendava tähtaja tööde teostamiseks kuni 23.04.2007.a. Lisaks osutab kohus asjaolule, et VÕS § 114 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, kuid VÕS § 114 lg 2 kohaselt ainuüksi täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Kostja on arvestanud leppetrahvi iga päeva eest 1 646 krooni ning kuna viivitatud päevade arv on 179, siis on leppetrahvi suuruseks 294 634 krooni. Viivitatud päevade arvu on kostja
saanud ajavahemikust 28.11.2006.a. kuni 30.05.2007.a. Kohus leiab, et kostja arvestatud leppetrahvi suurus on ebaõige, kuna viivitatud päevade arv ei ole õige. Kostja on avaldanud, et puudustega täitmine võeti vastu 23.04.2007.a., samas nähtub asja materjalidest, et poolte kokkuleppel antud täiendav tähtaeg lõppes 30.11.2006.a. Seega on hageja viivitanud tööde teostamisega 144 päeva. Kuna lepingu p. 12.6 järgi oli kostjal õigus arvestada leppetrahvi 0,05 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, siis on kostja leppetrahvi suuruseks 144x1646= 237 024 krooni. Hageja on asjas väljendanud ka seisukohta, et hageja arvates on kostja kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul pärast väidetava kohustuse rikkumise avastamist. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja on asjas tuginenud sellele, et lepingujärgse töö pidi hageja teostama hiljemalt novembri lõpuks 2006.a. Eelpooltoodust nähtuvalt nõustus kohus kostja seisukohaga. Kohus leiab, et kuna poolte kokkuleppel pikendati lepingu täitmise tähtaega 2006.a. novembri lõpuni kuid nimetatud ajaks ei olnud töö valmis, siis pidi hiljemalt detsembri alguseks olema kostjal teada, et hageja viivitab lepingu täitmisega s.o. rikub lepingust tulenevat kohustust. Seega mõistlikku tähtaega leppetrahvi nõudest teatamiseks tuleb hakata lugema 2006.a. detsembri algusest. Selleks, et kindlaks määrata, milline on mõistlik aeg leppetrahvi nõudmiseks tuleb kohtu arvates arvestada VÕS § 159 lg 2 eesmärki. VÕS § 159 lg 2 eesmärgiks, mille kohaselt tuleb võlgnikule esitada mõistliku aja jooksul teade leppetrahvi nõudest kohustuse avastamisest, on tõkestada õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgnikku lepingulises suhtes. Kohustades kahjustatud poolt esitama teate leppetrahvi nõudmise kohta mõistliku aja jooksul võimaldab seadus võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab võlgnikule selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Leppetrahvi nõudest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasise käitumises arvestada. Asja materjalidest nähtub, et leppetrahvi (kirjas nimetatud viivis) nõudele on kostja osutanud 30.06.2007.a. kirjas (tlk 33). Kohus leiab, et leppetrahvi nõudele on viidatud mõistliku aja jooksul. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Asja materjalidest nähtub, et kostja on tasaarvestanud leppetrahvinõuded hageja nõudega. Eelpooltoodu alusel on kohus asunud seisukohale, et põhjendatud ja tõendatud on kostja leppetrahvinõuded summas 20 000+237 024= 257 024 krooni. Eelpooltoodust nähtub, et osaliselt on kostja põhjendatult lepinguhinda alandanud. Alandatud hinnaks on 3 028 447 krooni, tasaarvestades kostja leppetrahvinõudes summas 257 024 krooni ning võttes arvesse, et kostja on hagejale tasunud 2 570 000 krooni on põhjendatud ja tõendatud hageja nõue summas 201 423 krooni. Kuna kostja on kohustuse täitmisega viivitanud, palub hageja kostjalt välja mõista viivise. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi
(viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-i 12.3 kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral tasub tellija viivist. Pooled viivisemääras kokku ei leppinud. Kuna asja materjalidest nähtub, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, tal on tasumata 201 423 krooni, on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Hageja on viiviseid arvestanud alates 01.07.2007.a. (tlk8). Kohus leiab, et nimetaud ajast tuleb viiviste arvestamisel lähtuda. Alates 01.07.2007.a. on seadusjärgne viivisemäär 11 % aastas Hagi esitati kohtusse 07.03.2008.a. Seega on kostja viivitanud oma rahalise kohustusega 250 päeva .Seega on põhjendatud hageja viivisenõue summas 15 106,73 krooni (ühe päeva eest viivis0,03 %; viivitatud päevi 250; viivis arvestatud summalt 201 423 krooni) Vastavalt TsMS §-s 367 sätestatule võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja rahalist kohustust hageja ees täitnud ei ole siis tuleb hageja viivisenõue TsMS § 367 järgi rahuldada. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 201 423 krooni, viivised summas 15 206, 73 krooni ja viivis %- na põhinõudest alates 07.03.2008.a. s.o. alates hagi esitamisest, kuni põhinõude täitmiseni
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, leiab kohus, et poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.