OÜ Koduliising hagi N. B.ja J. J.`i vastu 13 977 krooni väljamõistmise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
07. oktoober 2008.a
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista N. B.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) ja J. J.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) OÜ-gu Koduliising (registrikood xxx, asukoht xxx, arveldusarve nr 221020191532 Swedbank) kasuks solidaarselt võlgnevus 13 997 (kolmteist tuhat üheksasada üheksakümmend seitse) krooni.
3.Jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista N. B.’ilt ning J.J.’ilt OÜgu Koduliising kasuks menetluskulud 1 000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
03. märtsil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt 14.10.2006.a müüs hageja järelmaksuga müügilepingu nr. 2761014087 alusel N. B.`ile sülearvuti Microlink N560 hinnaga 19 055 krooni. Kauba eest tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena kuu 14. kuupäevaks summas 515 krooni.
1 (4)
2-08-7982
2.Müügilepingust nr. 2761014087 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja Jevgeni Jermolajev käenduslepingu, mille p. 1.1. kohaselt juhul, kui ostja ei suuda täita lepinguga võetud kohustusi, vastutavad ostja ja käendaja müüja ees solidaarselt.
3.Kostjad lepingutest tulenevaid kohustusi ei ole täitnud. 23.01.2008.a saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemisavalduse ja palus tasuda hiljemalt 07.02.2008.a kõik lepingujärgsed osamaksed, viivise ja leppetrahvi. Kostjad ei ole midagi tasunud. Seisuga 25.02.2008.a võlgnevad kostjad hagejale kokku 13 997 krooni, sh. võlgnevus tasumata kauba eest 12 360 krooni, viivis 92 krooni ja leppetrahv 1 545 krooni.
4.Hageja palus vastavalt VÕS §76 lg1, lg3, §82 lg2, §94 lg1, §113 lg1, §142 lg1, §145 lg1, lg2, §208 lg1; VÕSRS §14 välja mõista kostjatelt solidaarselt 13 997 krooni ja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.
KOSTJATE VASTUSED
5.08. aprillil 2008.a esitatud vastuses tunnistas kostja J. J. hagi põhivõlgnevuse osas õigeks. Kostja teatel on kaaskostja N. B. halvatud ja maksejõuetu alates 2007.a novembrist. Kostja palus mitte arvestada talle viivist, ta on nõus jätkama järelmaksu tagastamist graafikus ettenähtud summas 515 krooni kuus.
6.Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatas kohus kaaskostja N. B.’ile. Kohtuteade ja hagimaterjalid on 14.03.2008.a kostjale kätte toimetatud TsMS §322 lg1 ettenähtud korras, kuid kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile.
HAGEJA SEISUKOHT
7.14. aprillil 2008.a esitatud seisukohas nõustus hageja kostjatega kompromissi sõlmimisega võlgnevuse igakuiselt summas 515 krooni tasumiseks ja teatas, et saadab kompromissi allkirjastamiseks.
KOHTUISTUNG
8.Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 06.10.2008.a esitas hageja kohtule taotluse tsiviilasja ilma tema esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamiseks ja teatas, et hageja edastas 04.06.2008.a kostja J. J.`ile kompromisslepingu, mis saadeti tagasi hoiutähtaja möödumisel. Kostjad ei ole hagejaga ühendust võtnud ega midagi tasunud. Esindaja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus summas 13 997 krooni ja riigilõiv 1 000 krooni.
9.Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjatele kohtukutsetega tsiviilasja ilma nende osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel. Kostjate kohtuistungile mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada, istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest kostjad kohtule ei teatanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja J. J. vastusega hagile ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2 (4)
2-08-7982
11.Vastavalt TsMS § 408 p 1 kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati kostjatele asja sisuliselt lahendamise hoiatusel. Kohtukutse on M. B.`ile kätte toimetatud 16.08.2008.a TsMS §322 lg1 ettenähtud korras ja J. J.`ile 22.09.2008.a isiklikult. TsMS §345 tulenevalt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta kohtule sellest õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostjad ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungit edasi lükata. Hageja on taotlenud tsiviilasja ilma enda esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. TsMS §199 lg1 p3 ja p4 alusel protsessiosalisel on õigus võtta osa kohtuistungist. Arvestades, et pooled, olles teadlikud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ei ilmunud kohtuistungile, asub kohus seisukohale, et nad ei soovi kasutada oma õigust võtta osa kohtuistungist. Menetluse edasise venitamise vältimiseks, lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
12.Hagiavalduse ja selle juurde lisatud tõendite kohaselt 04.02.2006.a sõlmisid hageja ja kostja N. B. järelmaksuga müügilepingu nr. 2761014087, mille alusel ostis kostja süliarvuti MICROLINK N560 hinnaga 13 990 krooni. Järelmaksuga müügi eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi 5 065 krooni. Kokku kohustus kostja tasuma 19 055 krooni ja tegema seda maksegraafiku alusel kolme aasta jooksul, s.o kuni 14.10.2009.a iga kuu 14. kuupäevaks summas 515 krooni. Lepingu lõpuosas oleva lahtri (kauba üleandmise akti) kohaselt sai kostja kauba kätte lepingu sõlmimise kuupäeval (t.lk. 6, 7). 14.10.2006.a sõlmis hageja kaaskostja J. J. käenduslepingu, mille punkti 1.1. alusel kohustus käendaja solidaarselt vastutama müüja ees N. B. poolt võetud kohustuste täitmise eest (t.lk. 9). Hagiavalduse järgi pole kostjad järelmaksuga müügilepingu ja käenduslepinguga võetud kohustusi täitnud, mistõttu 23.01.2008.a saatis ta kostjatele ülesütlemisavalduse.
13.Müügilepingu mõiste on toodud VÕS §208, mille lõike 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Eeltooduga on tuvastatud, et kostjad pole täitnud oma kohustusi hageja eest. Kostjatel ei ole vaidlust müügilepingu alusel asja saamise ega selle eest tasumise vajaduse üle. Ei ole neil ka vaidlust tasumata võlgnevuse suuruse üle. Kaaskostja J. J. oma vastuses on hagi õigeks võtnud (t.lk. 27).
14.Mis puudutab kostja J. J’i taotlust mitte arvestada viivist, peab kohus vajalikuks märkida, et järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste punkti 5.3. alusel lepingujärgsete osamaksete mitteõigeaegsel tasumisel kohustub tarbijast ostja tasuma viivist seaduses sätestatud suuruses. Hageja on arvestanud kostjatele määraga 0.030% päevas viivist 92 krooni ehk 10.65% aastas, mis on vastavuses lepingu punkti 5.3, VÕS §113 lg1 teise esimese lause ja VÕS §94 1. lõikega. Järelmaksuga müügilepingu p.6.4 alusel lepingu erakorralise ülesütlemisel on hagejal õigus nõuda lepptrahvi kuni kolme kuu osamaksete ulatuses. Kostjate osamakse suuruseks oli 515 krooni kuus. Seega ka leppetrahv on arvestatud vastavalt lepingule.
15.Kostjate tegevusetus ei ole kooskõlas VÕS §76 lg1 sätestatuga, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §186 p1 alusel võlasuhe lõpeb muu hulgas ka kohase täitmisega. Kuna põhikostja ja käendaja ei ole oma kohustusi täitnud, siis vastavalt VÕS §208 lg1 ja §145 lg1, lg2 tuleb hagi rahuldada solidaarselt mõlema kostja arvelt kogu haginõude 13 997 krooni ulatuses.
3 (4)
2-08-7982 Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
17.Alates 15.07.2008.a kehtima hakanud TsMS §1741 lg1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on taotlenud kostjatelt solidaarselt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 000 väljamõistmist. Kohus leiab, et TsMS §1741 lg1 tulenevalt saab hageja nõuda küll kostjatelt riigilõivu väljamõistmist, kuid seda mitte solidaarselt. VÕS §65 lg4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kaaskostja J. J. ei ole käenduslepinguga kohtukulude tasumise kohustust võtnud. Seega ei ole võimalik riigilõivu kostjatelt solidaarselt välja mõista.
18.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §440 lg1, §453, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.