Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja on esitanud seisukoha hagist loobumise osas, milles teatab, et on menetluse lõpetamisega nõus. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega. OÜA on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 28.12.2007 tasunud riigilõivu 250 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Sampo pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, selgitusega „Riigilõiv kiirmenetluse avalduselt AO vastu”, viitenumbriga 2900072123. OÜA on hagiavalduse esitamise eest 18.08.2008 tasunud riigilõivu 200 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, selgitusega „2-07-59002 Hagiavaldus AO”, viitenumbriga 2900072123. Kokku on hageja menetluses tasunud riigilõivu 450 krooni. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 225 krooni. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul, ei ole hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud. Kostja poolt 12.09.2008 esitatud seisukohas taotleb kostja hagejalt õigusabikulude väljamõistmist summas 1 770 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Kuivõrd hageja põhinõue moodustab 6 703,45 krooni, on käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 133 lg 1 kohaselt 6 703,45. Kohus lähtub Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärade põhimõttest, mille kohaselt võib kohus välja mõista lepingulise esindaja kulud kuni pooles ulatuses hagihinnalt. Seega on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude hagejalt sissenõudmise piirmääraks 3 351,72 krooni. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kostja taotlus hagejalt õigusabikulude väljamõistmiseks on põhjendatud summas 1 770 krooni ja tuleb rahuldada ning hagejalt tuleb välja mõista kostja õigusabikulud summas 1 770 krooni.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.