Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

22.12.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Aktsiaselts Hansapank, AS Hansa Liising Eesti ja kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas AS Hansa Liising Eesti kostjale krediidilimiiti summas 20 000 krooni. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas. Kostja kohustus tasuma üks kord kuus intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas, milleks oli 800 krooni kuus. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 10 306,89 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. 23.12.2003.a sõlmiti hageja ja AS-i Hansa Liising Eesti vahel leping, mille kohaselt andis AS Hansa Liising Eesti Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust tulenevad AS-i Hansa Liising Eesti õigused ja kohustused üle hagejale. Hageja teavitas kostjat 06.09.2005.a kirjalikult Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust tulenevast võlgnevusest ja nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 14 päeva jooksul peale kirjaliku teate kättesaamist. Ühtlasi teavitas hageja kostjat asjaolust, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Seisuga 20.12.2005.a moodustab kostja võlgnevus hageja ees 10 671,90 krooni, millest põhivõlg moodustab 10 306,89 krooni, intressivõlgnevus 108,87 krooni ja leppetrahv 256,14 krooni. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 10 671,90 krooni ning menetluskulud summas 1050 krooni. Kostja vastuväited 08.02.2006.a esitatud kirjalikus vastuses tunnistas kostja võlgnevust summas 10 671,90 krooni. 04.04.2008.a esitatud kirjalikus seisukohas märkis kostja, et ta on hagejale laenu tagasi maksnud mitmekordselt, kuna laenu intressimäär oli 20 % aastas, mis on ebatavaliselt kõrge. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on Aktsiaselts Hansapank, AS Hansa Liising Eesti ja kostja sõlminud Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel võimaldas AS Hansa Liising Eesti kostjale krediidilimiiti summas 20 000 krooni. Kostja kohustus tasuma kasutatud krediidilimiidi eest intressi. Aktsiaseltsi Hansapank ja AS Hansa Liising Eesti hinnakirja kohaselt oli intress 16 % aastas. Samuti kohustus kostja tasuma igakuiselt püsimaksena 800 krooni. Aktsiaseltsi Hansapank ja AS Hansa Liising Eesti hinnakirja kohaselt on leppetrahv 35 päeva võlgnevuses olevale kliendile 50 krooni ning leppetrahv panga poolt lepingu ülesütlemisel 2% tasumisele kuuluvalt summalt (minimaalselt 200 krooni). 23.12.2003.a on hageja ja AS Hansa Liising Eesti sõlminud lepingu, millest nähtuvalt on AS Hansa Liising Eesti andnud Aktsiaseltsile Hansapank üle kõik AS-i Hansa Liising Eesti õigused ja kohustused, mis tulenevad 01.01.2004.a seisuga kehtivatest Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest. 06.09.2005.a kirjaga on hageja teavitanud kostjat võlgnevusest ning nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist hiljemalt 14 päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Ühtlasi märkis

hageja nimetatud teates, et kohustuse mittetäitmisel loeb hageja lepingu ühepoolselt lõpetatuks. Hageja poolt esitatud võlgnevuse väljavõtte kohaselt moodustab kostja põhivõlgnevus 10 306,89 krooni ja intressivõlgnevus 108,87 krooni. Kostja väited, et ta on maksnud hagejale laenu tagasi mitmekordselt, on tõendamata. Samuti on alusetu kostja väide, et intressi suurus oli 20 % aastas. Hinnakirja kohaselt oli intressi suuruseks 16 % aastas. Kostja ei ole esitanud tõendeid põhivõla ja intressi tasumise kohta. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 306,89 krooni ja intress 108,87 krooni. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostjalt tuleb välja mõista ka leppetrahv summas 256,14 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 10 671,90 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 esimesele lausele mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 1050 krooni.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.