Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Edasikaebamise kord

Asjaolud ja hageja nõue 25.03.2008.a. esitas OÜ E F kohtule hagi A K vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.12.2006.a. tähtajalise laenulepingu nr LT-6117-131206, mille alusel laenas hageja kostjale 5500.00 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega (kokku lepitud intressimäär oli 24 % aastas), kokku lepitud maksegraafiku alusel. Laenutähtpäev oli 12.01.2007.a. Pooled leppisid kohustuse rikkumise puhuks kokku ka leppetrahvis summas 25 % tagastamata laenusummast. Lisaks eelnevale kohustub kostja hüvitama kõik kulutused, mida hageja teeb kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Kostja ei ole oma kohustusi vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 7512.50 krooni, millest põhiosa 5500.00 krooni, intress 110.00 krooni, leppetrahv 1402.50 krooni, kulutused 500.00 krooni, hagi esitamise seisuga (25.03.2008.a.) sissenõutavaks muutunud viivised 6036.25 krooni ning viivised protsendina määraga 0,25 % tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma (5500.00 krooni) tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta alates 25.03.2008.a. kuni kohustuse täitmiseni ja kohtukulud. 27.03.2008.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kostjale on hagi läbivaatamisest teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.08.2008.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning

2(3)

põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS §§-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub ja 113 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagnetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nkirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kogusummas 650.00 krooni, millest 450.00 krooni on riigilõiv ning 200.00 krooni Ametlike Teadaannete tasu.

Mare Kõlvart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.